Enne Belgiasse EMile minekut teen trenni Pärnu Suveturniiril. Igatahes sissejuhatav paarikas läks kõike muud kui hästi - vastased tegutsesid väga õnnestunult ja ise mitte eriti. Kuskil peab see Tallinna Festivalil tabanud hea õnn vist välja taanduma ja ses suhtes on kohvikuturniir selleks väga sobiv asi.

Esialgu on suurimad elamused hoopis kulinaarsed: värskelt (st. vahepeal külmutamata) paneeritud ja praetud koha on super! Ja kala-hernesupp (Olaf kasutas hernesupile maitse andmiseks kalade suitsetamisest tekkinud rasva) on ka üle prahi.

Huvitav kokkusattumus - aja parajaks tegemiseks lugesin Piraaja Klubi koomikseid (neid on siin riiulis ca 15 raamatut). Kolme raamatu peale näitasin ühte lehekülge Olafile (lõbus oli), viie minuti pärast jõudis tema omakorda Õhtulehte lugedes koomiksiküljeni ja usu või ära usu - seal oli täna TÄPSELT SEESAMA riba! Uskumatu lugu!

Vaadates pühapäeval Alžeeria - Sloveenia mängu tuvastasin aafriklaste koosseisus tüübi nimega Nadir Belhadji. Tüüp tuli mulle tuttav ette seetõttu, et igapäevast leiba teenib ta sellises klubis nagu Portsmouth, kes sellel hooajal Inglise liigas viimase koha sai. Kui aga Portsmouth võitis tema väravast Liverpooli, üllitas Soccernet mängule kommentaari pealkirjaga "Liverpool hit new Nadir".

Nadiir on muide astronoomiatermin, mis tähistab mingit madalaimat punkti (seniidi vastand), seega põhimõtteliselt tähendas see pealkiri, et "Liverpool on langenud nii madalale kui vähegi võimalik". Mainisin siis seda lugu Maarjale, too leidis et tore kalambuur, kuidkahjuks enamus inimesi sellest aru ei saa.

Mõtlesin et teen siis oma MSNis reha, et kui paljud teavad, mis on nadiir - seega panin esmaspäeval kell 4 kõigile oma MSNis olevatele inimestele küsimuse, et kas nad teavad seda või mitte.
Vastas mu küsimusele 33 inimest, sain kolm ja pool õiget vastust (üks respondent küll ise ei teadnud, aga küsis juures olevalt elukaaslaselt, kes teadis). Muud pakkumised (kui keegi üldse midagi pakkus) olid ka huvitavad.

idamaade valitseja (ilmselt vesiir või emiir)
ehitustööriist/geodeetiline mõõteriist (ilmselt nivelliir)
nadi hiir (:))
mingi tupp (?)
kiiver (ilmselt visiirist tuletatud)
midagi purjetamisega seonduvat (Ei olegi paha pakkumine - taevatähtede järgi orienteerumisel võib täitsa vajalik olla. Ise ma mäletan sõna "nadiir" esimest korda sellisest lasteraamatust nagu "Kapten Bluffensterni seiklused", kus peategelane jäi plangu peale merehätta ja hakkas oma abile astronoomiat õpetama).

Nähh, mälumängufoorumit on tabanud mahavaikiv ajastu.

Nimelt ma sattusin eile üle jupi aja seda lugema (tavaliselt hoiab Vallo mind kursis, kui mingi huvitav probleem üles tõuseb) ja kohe esimene asi näis intrigeeriv, lubades suurt sõnasõda ja verevalamist.

Nimelt oli üks mälur tõstatanud üles küsimuse, et huvitav, kas mälumängu korraldamine ei lähe autoriõigustega vastuolla (võetakse osavõtumaksu ja lastakse muusikat/näidatakse pilte ilma autoritasuta). Ja ta oli selle küsimuse saatnud ka Autorikaitsesse või kurat teab kuhu, kust ta oligi vastuse saanud, et üldise kirjelduse järgi võib see tõesti autoriõigustega vastuolus olla (ja soovitati küsita kirjandust ja muusikat, mille loojad on juba 70 aastat surnud). Selle peale järgnes plahvatus - üks sõimas teda ullikeseks, teine leidis, et kuna mälumäng toimub suht nullkasumiga, siis võib seda reprodutseerimist nimetada sama hästi ka hariduslikuks, kolmas arvas, et kui nii, siis peaks äkki auhinnaraamatute pealt tulumaksu maksma ja neljas avastas, et kui igasuguseid ameteid asjasse segada, siis peaks üldse andmekaitseametiga kooskõlastama, et milliseid fakte võib isikute kohta avaldada. Ühesõnaga elevust kui palju. Nagu aru saada, üritasin ma täna kaeda, et kuhu see viljakas mõttevahetus jõudnud on (tõotas tulla huvitav), aga selgus, et ma seda enam ei näe - asi on liigutatud kategooriasse "ainult modedele", st. sisuliselt "kalevi alla" topitud. Kahju.

Eile võis juba tööl Maarja poole sõites aimata, et linnuväel on midagi plaanis. Nimelt patseerisid tuvid Kuperjanovi ja Vallikraavi tänaval haruldase loidusega ringi ja hädavaevalt viitsisid auto eest kõrvale loivata (ega nad siis ometi mingi helerohelise uriseja pärast lendu tõusma ei hakka). Ja hiljem Aovere ristis see juhtuski - sõidan mina südamerahuga 70 km/h (seal rohkem ei tohi) ja näen silmanurgast auto poole suunduvat vareslast (ma arvan, et see oli hakk, aga vabalt võis ka tavaline vares olla) ja hetk hiljem käibki kolakas. Seekord jäi suurem (vist) peale - autot üle vaadates ühtegi muljumisjälge ei tuvastanud. Linnu edasise saatuse kohta andmed puuduvad (kuradi segane selline!). Hakka või arvama, et linnud ei suuda eristada helerohelist värvi asju ja lihtsalt ei näe meid.