Bridžikarussell pöörleb täie hooga ja kuidagi ei õnnestu sealt maha saada - viimane teema on paaride kokkupanek Tartu võistkondlikeks meistrikaiks, seni läheb päris hästi...

Arvutasin kokku enda ja Maarja butleri Mixed Transnationalil (sest mul oli tunne, mis ütles, et me mängisime seda hästi, aga ometi tahaks seda tunned millegi käegakatsutavaga toetada). See oli üks kuradi ropp töö, sest see urrima OpenOffice ei jaganud ära, et tegu on numbritega (kuna numbri järel oli peale kopipeistimist mingi tühik) ja ma ei saanud teda kuidagi veenda, et need on tõesti numbrid - ei õnnestunud tühiku asendamine mittemillegagi, ei õnnestunud cell'i ümberformaatimine, ei töötanud ka see variant, et reastada tulemused suuruse järjekorras ja siis lihtsalt esimese ülekirjutamine ja kopeerimine teiste peale - ikka oli tulemuseks tühik lõpus ja teksti- mitte numbriväli. Võib-olla oleks pidanud proovima tühikut asendada nulliga ja pärast numbrid kümnega läbi jagama, aga seda ma ei taibanud teha (või Maarja soovitust, asendada see tühik ",0"-ga, siis taandab programm selle ise ära). Aga kui nõuga ei saa, siis jõuga ikka saab: arvuti ülekavaldamise asemel võtsin asja ette ja kirjutasin tulemused lihtsalt ümber. Tegelikult küll kasutasin püha kolmainsuse "hiireklikk valemiribale, backspace, enter" abi. Jupp aega andis mässata (igas jaotuses oli 114-118 kirjet, igas matshis 10 jaotust ja meie mängisime 9 matshi - seega 90 jaotust ja tsirka 30 000 klikki (3 iga kirje jaoks) kulus ainüksi kustutamiseks, kuid valmis ta sai. Nagu ma kahtlustasingi, siis kaotasime me ainult ühe istumise üheksast - nimelt viimase, kuid selle eest koguni 32-IMPiga. Paar tükki jäid viiki, ülejäänutest tulid väiksemad või suuremad võidud. Kogusummaks laekus +30, seega butler oli +0,33. Võimalik, et mu rehkendused ei olnud 100% täpsed, aga suurusjärk peaks igatahes õige olema. Meie teise paari (kes iganes laua taga ei olnud) tulemus nendest jagudest oli +10, nii et pole ka väga laita. Viimase matshi puhul oli selline veider lugu, et me kaotasime selle vist 24 IMPiga, kuid saali vastu saime kahe laua pealt kokku -39 - vastane nimelt teenis kahe friigijaotuse pealt saali vastu 45 IMPi, aga meie vastu "ainult" 32.

Kolmapäeval kandus mu kõrvu üks huvitavamaid bridgealaseid komplimente mu aadressil: nimelt teatas Mairi, et Marie (tema 7-8 aastane tütar) olevat esinenud avaldusega, et kui tema mängima hakkab, siis ainult oma emaga või siis minuga. Lahe, ma tundsin end täitsa veidike kõrvust tõstetuna...

veel meenutus Pärnu turniirist: seltskond koguneb ümber lauakese ja hakkab jaotusi arutama ja saabub partneri peale urisev Puuk ning esineb sõnavõtuga: "Mängumehed esimesse ritta, põhulõuad teise ritta! Sina Oleg võta kaugemale!"

Helistas mulle Ulafhai ja avaldas arvamust, et Svenil on õigus – Eesti bridž jõudis maailmakaardile. Loomulikult ei ole sellel mingit pistmist meie lahtise koondise esinemisega, vaid peale Pekingit olevat võimatu Eesti lipu all BBO-s mängida, ilma et mõned mustad külje alla ei poeks ja eesti tüdrukute järgi pärima ei hakkaks. Teet Kuusemaa (alias Capitano) olevat eile mingis suvalises lauas toginud, kui kohale ujusid kolm Kolumbia tähekesega (!) mängijat ja kõik hakanud midagi mingi Trinka kohta rääkima. Capitano muidugi mitte midagi ära ei jaganud ja hakkas õhtul saunaklubis Olafile kurtma ja imestama, et mis pull käib. Olaf irvitanud end selle peale üsna pooleks (ma ise tahaks kirjandusliku ilu pärast väita, et „tegi naerust püksi“, aga ma kahtlustan, et ta riietega lavale ei roni) ja tegi prognoosi, et järgmiseks juhtub see, et Venetsueela tüübid võtavad samas asjas ette Ökuli. Elame-näeme, viimane Olafi prognoos oli igatahes hämmastavalt täpne. Enne Pärnu karikat ennustas ta, et esimeses voorus istub 1 NS-s kas Sester-Levenko või Triškin-Karpov (teoreetiliselt istumine loositakse, aga Vampsi puhul ei usu peaaegu keegi, et see ka päriselt nii on). Olaf ise arvas, et oleks võinud totalisaatori teha – kui „inimesel tänavalt“ on šanss 1/60le, siis temal on fifty-fifty – kas istub Sester-Levenko või siis Triškin-Karpov. Seekord siis istusid Triškin-Karpov, niipalju siis tõenäosusteooriast.
Ajakirjandusest jooksis läbi uudis „Pärnu lõbustusasutusest leiti 41 joobes alaealist“ ja mainiti, et klubi juhataja olevat end mingi koguse alaealistega sisse barrikadeerinud ja keeldunud välja tulemast, andes alla alles siis, kui Päästeamet kohale telliti ust maha võtma. Ma küll ei tea, kas see on 100% tõsi, aga igatahes kui ma kaks ja kaks õigesti kokku panin, siis peaks seegi bridžiuudis olema. Sellised lood siis…

Hiinamaalt naasmine (kui kogu pallimajandus paika peab, siis suurmeistrina) ei tähendanud mitte seda, et bridžimänguga on nüüd kõik. Otse vastupidi – kogu pikk reis oli ju mõeldud treeninguna enne Eesti paaride karikavõistlust, mis leidis aset sellel nädalavahetusel Pärnus. Mängisime mis me mängisime, vahel hästi ja vahel halvasti, kuid sitt teadagi kerkib ikka lõpuks pinnale ja lõpetasime turniiri kolmanda kohaga – esimesed kaks kohta hõivasid koondisekaaslased (OK, Maks mängis Igori, mitte Tiiduga, aga see selleks). Seega võib öelda, et Hiinamaale saadeti õige seltskond. Neljanda koha said Germanis-Smilgajs, kes olid Pekingis mänginud Läti koondise eest, seega võib südamerahuga teha ka teise järelduse: edu saamiseks tuleb rohkem mängida ja trenni teha. Jaotustest siis: esimeses voorus kohtusime Jullis-Kolgiga (loosiõnne poolest oleks võinud stardis rohkemgi vedada, teine voor, mis määrati samuti loosiga olid meil Sester-Levenko).

♠ÄSxx______♠x
♥ÄEx_______♥KSx
♦ÄKEx______♦S6
♣xx________♣ÄKESxxx

1♣__(1♠)__2♣
2NT_______3♣
3NT_______4♠
6♣

Eks hinnake ise, kes süüdi on, kui varretihisid on 15, aga meie jäime sellist lollakat lepingut mängima. Olen nõus möönma, et äkki ma võiksin 3♣ peale teha 3♦ que-bidi, aga enda mätta otsast vaadates oli kõige hullem pakkumine Leo 4♠ - võtab ära terve korruse ja muudab edasise pakkumise rohmakaks. Ma miskipärast ei ole 100% kindel, et minu 4NT küsiks selles kohas ässa ja kuna ma ka laua taga selles eriti veendunud ei olnud, siis lappasin lihtsalt slämmi täis (5♦ que tundus ka kaunis mõttetuna, sest minu käes on kõik ässad ja Luks ei saa hästi viiendal kõrgusel quetama hakata). Intelligentsemad lahendused tema käest oleks kas 2NT peale 4♣ panna (see peaks Gerber olema) või siis 3NT peale 4♣ - ristiga slämmihuvi, mille tagajärjel tema käest 4NT oleks raudselt risti RKCB (ja kui mul juhtub ainult 1 äss olema – kuigi see on väga ebatõenäoline variant – siis vastuseks oleks 5♣).

umbes ülejärgmises jaos tekkis Leol kaitseprobleem:

♠K2
♥KSx
♦KESxx
♣Sxx

avab ta sellega 1♦, minult 3♥ (kutsuv, ca 10 punkti kuuese mastiga) ja vastane paneb (odavas kalli vastu) 4♠. Leo valis oma pakkumiseks kontra (ma ei ole päris kindel, et mina nii pakkunuksin, aga see selleks) ja avakäiguks ♦K. Lauda ilmub:
________♠854
________♥Txx
________♦xx
________♣Äxxxx

minult sinna ♦9 (paarisarv kaarte), väljamängija võtab ässaga ja käib padakuue. Paigutades väljamängijale seitsmese pada, on Leol kaks varianti: kas väljamängija on nii kõva, et üritab talt tagant duubelkuningat maha tõmmata või siis on mul singeläss. Peale pikka (partneri närvide) praadimist käis Luks lauda kuninga ja äss kolksus peale, leping väljas.

Järgmiseks jaotuseks olin ma ta peale juba suhteliselt kuri (mis tähendab seda, et varsti hakkavad pead lendama!) ja peale 2♣ avapakkumist lehega:
♠E
♥Sxx
♦xxx
♣ÄKETxx

vastasin relee peale selle maksimumiks (IMPe vähe, IMPe vaja!). Luksile sobis see hästi, tal oli käes nimelt:
♠Äxx
♥ÄT9xx
♦ÄE
♣xxx

ja peale paari releed pani ta lepinguks 6♣. Kuna ärtus ei olnud mõlemat pilti taga (tegelikult olid mõlemad ees) ja ruutu avakäiku ei tulnud (tegelikult ♦K lõikus samuti), siis ei olnud väljamänguga erilisi probleeme. Peale meie oli vist ainult üks paari slämmi jõudnud (ärtus).


Teises istumises olid siis vastasteks Sven ja Vasja, kes suutsid hakkama saada imeliku pakkumisjärgnevusega:
(1♦)__DBL____1NT
______2♠_____2NT
______3♠_____pass...

tihisid tuli 11. Mulle endale tundus, et peale 2♠ pakkumist peaks olema geim forsseeritud, aga ju siis ei olnud. Teine võimalus oleks muidugi selle 16pp ja kuuese pada ÄK-ga 1NT peale kohe 4♠ täis panna – slämmišansid on väiksed ja klapp on olemas. Ka võitjad eksivad...

Sven avas ette 1♥ ja mul oli käes:
♠xx
♥KS
♦Kxx
♣ÄKE87x

valisin pakkumiseks 1NT, tagant tuli 2♦ (NAT, NF), Leolt 3♠ ja panin 3NT. Avakäiguks ♣T (ühest küljest meeldiv üllatus – minu parim mast, teisest küljest ebameeldiv – äkki istub kehvasti) ja lauda pandi:
♠KETxxx
♥Exx
♦Sx
♣xx

kolmas käsi pani kümnele soldati, võtsin selle kuningaga ja asusin opereerima – väike pada kuninga alla, väike ärtu kuninga alla ja ♣7. Vasja mängis sellele väikese ja tema nägu oli päris tore vaadata, kui Sven krohvi viskas. Kahjuks võib selle kohta öelda, et operatsioon õnnestus, kuid patsient suri – mõlemad ruutud ja mõlemad padad oli taga, seega pidin leppima 8 tihiga. Ebaõnn.

Muidu kulges too istumine enamvähem, aga viimases jaos panime jälle pirukasse muna. Ilmselt üksjagu lollid mõlemad (nagu tavaliselt), aga nagu ikka, sain oma ülekeeva temperamandiga Luksi peale kohe päris kurjaks.

Lauri__________Leo
♠6_____________♠75
♥92____________♥KES64
♦K97432________♦865
♣E975__________♣ST6

3♦____(p)_____3♥____(4♠)
p____(4NT)____5♦____(5♠)
6♦____(6♠)____p_____(p)
7♦____(DBL)__p...

3♥ oli mittesundiv ja 5♦ kohta ma ei oska arvatagi, mis see olema pidi, ise ta ütles selle kohta et “mõtlesin, et ajaks astmed sassi”. Kuna ma partneri lehest sellist kõntsa oodata ei osanud, tundus mulle, et mu leht on päris hea (lõppeks olen ma odavas kalli vastu ja mu 3♦ avang võib ka oluliselt nirum olla), seega väljendasin 6♦-ga arvamust, et see on koht, kus ma tahan 6♠ vastu tõkkesse minna. Luksi pass 6♠-le lubas 0 või 1 kaitsetihi ja kuna mu leht oli ka kaitsetihidevaba (kuigi teatavate šanssidega vastumänguks ristis ja arvestades partneri võimalikku vastumänguvarianti ärtus), siis läksingi soodsa tsoonsuse tiivul 7♦-ga tõkkesse. Koitis uus millennium, kirjutasime 2000 pahadele ja jätsime 14 IMPiga hüvasti. Palju me sellega ei kaotanud (6♠ toob meile -10), aga tuju rikkus see asi küllaga.

Kolmandas voorus olid vastas mingid Rakvere klubi mängijad (vist Toonekurg-Muru), seal midagi väga epohhiloovat ei juhtunud, vastane mängis suhteliselt kontsentreerimatult ja ebaõnnestunultt ning me võitsime suht suurelt.

Neljandas voorus oli vaja jälle Rakvere klubiga heidelda (Relvik-Varkki), seal juhtus tavapärane “meie õnn” - üks jagu oli suht mõttetu (lõikeslämm, kus kaks keycardi on puudu – üks neist siis teadagi trumpkuningas, seega täiesti pakkumatu), ühes jaotuses vastane ei patserdanud ja võttis meil geimi taha, kolmes jaotuses patserdas ja kinkis meile kokku kaks ületihi ja ühes patserdasime meie (jälle tahaks näpuga partneri suunas näidata, kuigi ilmselt jälle oleksin saanud ka ise paremini teha) ja lasime kalli tsooni geimi välja. Vastaste patserdustel pikalt ei peatu, lihtsalt mainin ära neist kõige inetuma: kolme kaardi lõppseisus on väljamängijal käes kaks trumpi ja risti, lauas oleva kolme kaardi seas on ♣Ä. Fikseeritud on trumbi istumine, et puuduolevad kaks (kõrget) trumpi on Leo käes, seega ületihišanssi (kui sellist asja üldse mainida tasub keskmisele paarikal) ei ole ja võiks rahulikult käia ristit ja oma ässa sisse karpida, sest kui Leol seda masti ei ole, peab ta trumpama ja tekib trumbitihi. Sel hetkel jääb vastane transsi ja sealt väljudes käib trumbi! Kahjuks on Leo 13. kaart väike risti ja risti äss ei lähe tapeediks... Meie patserdus on veidi mitmetahulisem, kirjeldan seda Leo vaatenurgast:

kõik tsoonis
__________________Leo
________________♠ST5
________________♥K87542
________________♦T
________________♣ÄK2

(1♦)___p____(1♠)____2♥
(2♠)__3♥____(3♠)____4♥
(4♠)___p....

avakäiguks risti äss, lauda tuleb:
♠KE73
♥S3
♦KES7
♣863

ja partner mängib ristiemanda. Leo otsustas jätkata risti kuningaga, minul tuli ♣4 ja seejärel käis ta ka kolmanda risti, mille väljamängija trumpas ja kuna tal oli neljase pada kõrval viiene ruutu, siis kadus laua teine ärtu pikale ruutule ära. Kui nüüd asja lahkama hakata, siis oleksin võinud ma oma kaardist:

♠64
♥Ä96
♦984
♣EST54

ka avatihile risti kümne visata, et partneril oleks lihtsam ärtut käivitada (võiksin ka kuningale, kuigi see võib natuke ebaselgem olla). Selle argumendi vastu räägib variant, et vahetada ära ♥E ja ♥K – siis saaks Leo mulle ristiga üle tulla ja ma saaksin ässa alt väikese ärtu käia ning väljamängija on sunnitud mõistatama (ja tõenäoliselt mõistataks valesti). Sellest hoolimata arvan ma, et Leo oleks pidanud olukorra õigesti lahendama ja seda päris mitmel põhjusel.

A) pildipunktide lugemine: ta näeb endal ja laual 23pp, väljamängijal on ilmselt ca 9-10 ja mul ca 7-8. Ristis on mul 3 punkti ja kui mul ei ole ärtuässa (või ruutuässa ja ärtuemandat), on selle lepingu taha võtmine üsna problemaatiline

B) lähtuvalt eelmisest punktist, on mul suhteliselt nõrk leht ja sellest hoolimata hakkasin ma kallis tsoonis võitlema ärtuga vastase pada vastu. Kuna ma reaalselt ei looda pakkumist võita, siis on sellel ilmselt avakäiku näitav suunis – järelikult on ärtu äss minu käes ja võib käia ärtut

C) kuna on ebaselge, mitu ristit läbi tuleb, siis võiks Leo teisel tihil käia väikese risti oma kuninga alt, ma saan tihi ja tean oodata, kas üks risti tuleb veel läbi või mitte. Antud jaoga ma tean, et ei tule ja lülin ärtusse.

Võib-olla leiab veel argumente, aga üleliia ka haliseda ei viitsi...

Viiendas voorus olid vastas Smilgajs-Germanis, kes olid nagu meiegi relvad Pekingis teravaks ihunud. Paraku õnnestus neil korra sellega hoopis näppu lõigata. Avasin lehega:
♠ÄE8
♥KE93
♦KT3
♣Ä42

1♣ ja vastane tõkestas 4♥ (kõik odavas). Leol on leht:

♠ST543
♥-
♦Ä52
♣ST953

ja olukord oleks suhteliselt ebameeldiv, kuid õnneks on meil olemas kokkulepe, et kui vastane paneb pärast meie tugevat avangut geimi täis, siis kontrata ta seda mängima ei jää – sellest tulenevalt võime kasutada sundivat passi (ja omakorda peame kontreerima 4333 lehe ja null punktiga - “ma ei taha midagi pakkuda, partner!”). Seega siis pass lauale, näitamaks soovi edasi pakkuda ja ma võisin selle ära kontreerida. +800.
Siin matšis oli veidike ka slämmiõnne:
♠KES72
♥K
♦ÄT65
♣ÄS7

♠63
♥Ä84
♦KES43
♣T42

jõudsime kuude ruutusse ja ristikäiku ei tulnud (käidi ärtut), tõmbasin kaks trumpi (jagus) ja käisin pada vastu lauda, millele hüpati ässaga ette (mast jagus 3-3). Muidu oleksin pidanud tulema trumbiga tagasi kätte ja käima uue pada ning 4-2 jagumise puhul oleks veel veidike vingerdama pidanud. Ilmselt oleks parem kohe esimese trumbi järel pada käia, säilitab natuke paremini sisekuid.

Kuuendas voorus vastaseks Maalder-Lorai, midagi mainimisväärset ei juhtunud.

Seitsmendas voorus Lume-Uibu vastu juhtus väga veider lugu sellises jaotuses:

♠E65
♥3
♦ET943
♣ÄET2

♠732
♥ÄET986
♦S72
♣9

avasin esimesest käest (kallis odava vastu) 2♥ - pass – pass – kontra – pass – pass – pass.

Avakäiguks sain väikese risti ja nähes, et mul on lauasidemetega suht kehvasti, panin ässa peale ja käisin trumpi, lõigates kümnega – tagant soldat võttis. Järgnes ruutulülitus, mille peale PPV võttis kaks kõrget ära ning käis lauda risti kuninga, mida ma madalalt trumpasin ja järgmine käsi lõi seitsmega üle! Nüüd ilmus lauda padakümme ja peale väikest mõtlust võeti see ässaga ja käidi uus risti, mida parema puudumisel trumpasin (kui viskan padakaduja võib järgmine käsi madalalt trumbata ja ma ei võida kaduja viskamisest midagi). Sain tihi ja tõmbasin trumpässa – väike, lauast midagi ja eest kukkus kuningas! Nüüd tuli küll leping välja, kuradi segane oli 2♥ trahviks passinud neljanda soldatiga trumbis ja viienda pada KST98-ga. Oleks ma osanud risti kuningat kaheksaga lüüa, siis oleksin saanud isegi ületihi selles lepingus, aga noh, ärgem olgem (üleliia) ahned.

Kaheksandas voorus tulid lauda Tenn ja Olaf. Kõigepealt suutsin natuke pakkumises patserdada:
_____♠ET94
_____♥KES8
_____♦532
_____♣73

(1♦)___p___(p)__DBL
(2♦)__DBL__(p)__3♣
(p)___4♥___pass...

esiteks oleksin võinud vast 2♦ peale 2 kallist pakkuda – kui vastane oleks avanud 1♥, siis me mängime sarnases kohas kontrat trahviks, isegi rannaka 1♦ avangu peale võiks vast kasutada samu põhimõtteid. See selleks, Luks sai aru küll, et ma siis väljavõtukontra panin ja kirjeldas 16+ risti mastiga ja ilma neljase kallita (ja ilmselt ruutu pidajata). Nüüd oleksin võinud veel 3♦ teha, et kiskuda välja eelistus kallismastidele, kuid vaatasin, et ärtu on nii palju parem, et panen 4♥ täis (ennegi 4-2 klappe mängitud). Luksil oli
♠ÄK2
♥Ä6
♦94
♣ÄE9642

kuid ta luges mu pakkumisest välja, et mul on pigem viiene ärtu ja neljane pada, ning passis selle. Vastane alustas ruutudega ja lepingu võitmisest jäi puudu suhteliselt vähe: piisanud oleks kui Leol oleks olnud ristis ÄK, või siis vastastel pada 3-3 (mängisin selle šansi peale, võimalik on võita ka duubelsoldati vastu – eeldusel muidugi et ärtu jagub 4-3 – tõmmata padaäss, tulla padaemandaga kätte ja deblokeerida ärtude peale padakuningas) või siis ♣K lõikesse. Ei olnud midagi...

Edasi vastased veidi äpardusid: segadused kaitses, mille tagajärjel Luks võitis 3NT, Tenn patserdas geimi taha ja Olaf läks selle peale veidi närvi ja tegi revoki, millega lasi osamängu välja, ning saime korraliku võidu, millega tõusime juba esikümne piirile.

Üheksandas voorus olid vastas Simm-Tammel, nende vastu seisis ühes jaos lõikeseitse (mängisime kuut), kuid see ei olnud teps mitte vooru huvitavamate jagude seas. Luksile jälle pakkumisprobleem:

♠ÄT83
♥E98543
♦S
♣Ä9

vastane avab 1NT, mina teen 2♣ (DONT) ja teine vastane passib. Tsoonis on ka kõik ja võib suhteliselt kindel olla, et mu teine mast on ruutu. Tahtmata 4-2 klappi mängida, pakkus Leo 2♥ (NAT) ja õnneks ei jäänud ma teda üleliia uskuma ning läksin 3♣-sse:

♠ES9
♥-
♦Ä965
♣EST542

tuli seegi välja, järgmine kord võib-olla pakun sellise lehega kontra (aga võib-olla ka mitte).

Luks avas 1NT (odavas kalli vastu, lubab 10-13 punkti) ja mul oli käes:

♠T63
♥E8
♦ST75
♣8754

passimine on teadagi nõrkadele ja seetõttu otsustasin, et peaks veidi vett segama. Ärtusse ülekandmise jaoks jäi veidike ülbusest puudu (kui mul oleks võimalik pakkuda 2♥ signoff, siis selle ma ilmselt oleksin teinud, kuid alustades 2♦-ga tekib vastastel liiga palju võimalusi sekkuda) ja seetõttu tegin Staymani. Luks vastas 2♠, kuid edasi ikkagi vastased sekkusid pakkumisse ja jõudsid 4♥sse, see tuli välja.

Selliste kaartidega pakkusime jälle slämmi:
♠KT93
♥ES842
♦7
♣K87


♠ÄES
♥ÄT
♦T43
♣ÄES62

slämm on üsna hea, aga kuri vaenlane käis trumpi (kahjuks ei olnud ükski releeastme vastus ruutus, muidu teine käsi oleks võinud ♦ÄK-ga kontreerida ja siis oleks vast ruutukäik tulnud), ruutu tihi sisse saades kordas trumbikäiku ja ärtu kuningas ei lõikunud ning leping läks üheta. Mõne muu avakäiguga (isegi kui ta ei käi ärtut kuninga alt) saaks kaks ruutu lauda lüüa ja ärtu padale ära visata (trump jagus). Mis parata...

Õhtu viimases voorus tulid vastu Vallo ja Hans H. Nirk. Jaod olid teravad ja võitluslikud ning pikema kõrre tõmbasime meie. Kui vastane avab 1♦, siis lehega

♠8543
♥87
♦32
♣ÄKS94

oleks ju igati mõistlik passida. Kui aga sa oled odavas kalli vastu ja kolmas käsi (partner passis), siis on soovitatav oma risti mast ära näidata, mida Leo ka tegi. Seekord töötas see selles suhtes hästi, et partneril oli Ex, vastastel jagus Txxx – xx ja et 3NT taha võtta, peab partner välja käima risti emanda või sina risti väikese. Tekkinud pakkumisjärgnevuses oli mul võimalik ära kontreerida 3♣, tuues emanda niimoodi pildile – ainuke mis oleks vastaseid päästnud, oleks olnud see, kui Vallo lajatab kahe kliberiga geimi täis – mida oli teinud Puuk Poolakese vastu, kuid see on ikka eriti aferistidele. Vastased isegi limiteerisid kahjusid, pidurdudes osavalt 3♦-s (varrest, vist isegi ületihiga), kuid hunniku miinuseid said nad ikkagi. Ilmselt oleks võinud Hans kaardiga:

♠Ä4
♥ÄKE4
♦865
♣T865

teha veel liigutuse 4♥ suunas (tuleb) – partneril on tõenäoliselt lühike risti, meil on väljaspool ristit suht vähe jõudu, aga selle tegemata jätmine jäägu juba tema südametunnistusele

Kohe järgmises jaos oli Leol esimeses käes (kõik kallis):
♠6
♥S86432
♦2
♣ST854

kuna roheline pakkumiskaart on ilmselgelt nõrkadele, siis avas ta 2♦ (wilkoszi väike sugulane, võib olla tehtud 5-4 mastidega). Loomulikult tabas ta mind sellise lehe otsast:

♠ÄEST84
♥ÄK975
♦7
♣K

õnneks oli mul võimalik ässa küsida ja viies pidurdada, see tuli välja.

Pühapäeval alustuseks vastu Kärp – Raudmets. Pakkusime nende vastu ära kaks geimi, mille pool saali ära kontreeris, aga meie vastased paraku mitte – aga plusse tõid nad siiski meitele.
Lauri_________Leo
♠ÄS765______♠T9842
♥ÄEST7______♥K93
♦-__________♦74
♣K54________♣T62

1♠__(DBL)___3♠___(4♦)
4♥__(5♦)____5♠___pass....

Panin 4♥ ideega, et näidata partnerile, et ma ikka täitsa tõsiselt mõtlen geimi mängida, seetõttu teadiski Leo 5♦ peale (läheks üheta) võidelda. Risti avakäik võtab lepingu taha (ja antud pakkumise järgi see päris mõeldamatu ei olegi – kuigi avakäijal on ÄS93), aga peale ruutukäiku ei olnud probleeme. Vähemalt antud jaotusega, kus ♠KE on duublis taga. Ma veetsin jupp aega (no ligi 10 sekundit) kalkuleerides, et kas ma peaksin äkki minema teisel tihil ärtuga lauda ja käima sealt pada, et käik ohutusse kätte sokutada – ma seniajani ei ole päris kindel, aga arvasin, et pigem on padasingel ees ja mängisin trumpi varrest.

Suurima plussi saime selle eest, et agressiivselt DONTi kontra läbi passisime. Panen jälle Leo lehe:
♠KE
♥ST9864
♦T
♣ÄKE6

VPV avas 1NT – pass – pass – kontra (ühemastileht!) - pass – pass – pass... Vastane kallis, meie odavas. Avakäiguks partnerilt ♥5, lauda
♠S654
♥732
♦S32
♣ST9

ja väljamängija võttis ♥8 kuningaga, käis ruutut vastu soldatit, saades tihi, seejärel uue ruutu ässa alla (sellele ♥4 ristisignaaliks) ja ruutuemanda, mille partner võttis kuningaga (♥6) ja käis ♣5. Aeg lugeda kokku nuppe: sul ja laual on 18, järelikult väljamängijal ja partneril on 22. Väljamängijal on neist vähemalt 15 (Valter Raudmets EI AVA 14pp-ga!) ja partneril sisuliselt peab olema 7 – muidu ta ei passiks seda kontrat sisse, eriti kui vastane on kallis ja sina odavas. Ärtus tal punkte ei ole – avakäik ei saa olla ülalt kolmas, järelikult on väljamängijal 6 silma ruutus ja 9 ärtus ja edasi võid kaitsta lahtise kaardiga: risti emand, risti kuningas, pada kuningas, pada emand, risti äss, risti kuus partneri seitsme alla (hea et ma ei valinud passiivseks ristikäiguks seitset kombinatsioonist 7543) ja partner kasseerib veel padaässa, +500.

12.voorus vastased Kolk – Suurväli. Kohe esimeses jaos teenisime selle eest, et lasime end pakkumisest kõrvale tõrjuda – meil oli kahe peale 27 pildipunkti ja me ei saanud suudki lahti tehtud. Vastase ebaõnneks ei seisa meil mitte midagi ja kontrata kolmeta minek andis neile kuus miinust. Lehed olid sellised, et mul on käes (kallis odava vastu)

♠83
♥KS764
♦KES
♣ET9

ja kui vastane avab 2♠, siis väga ei kutsu see leht midagi ütlema (kontra oleks muidugi alternatiiv, aga ma ei tahtnud), teine vastane pani 4♠ ja Luksil oli:

♠S4
♥E5
♦ÄT9
♣ÄKS542

ning ka tal ei olnud eriti häid alternatiive.

Ühes jaos mängis Suurväli hästi nelja pada – kuigi leping oli surnult sündinud, võttis ta sealt maksimumi, mis saada oli:

♠S
♥ÄES98
♦K7653
♣E7

♠Ä986543
♥K3
♦Ä
♣864

ja VPV oli lubanud odavaid. Avakäiguks kaks ristit ja seejärel ruutulülitus. Suurväli võttis ässa, lõi risti lauda ja ruutu kätte, seejärel tõmbas trumpässa (tagant emand), läks ärtuga lauda, lõi ruutut, läks veel kord ärtuga lauda ja käis sealt mingi punase kaardi, ning kuna ta oli trumbi ära lühendanud, siis loovutas ainult 2 padatihi veel (mul oli ees KT72)


Muud jaod olid ka suhteliselt võitluslikud, kus meil läks natuke paremini, kuid viimases jaos vastased kuidagi imelikult ujusid 6♣-sse – ilmselgelt ei saanud nad hästi aru, mida nad teevad ja lõpuks üks ehku peale tõstis 5♣ kuude ning meil jäi üle vaid allahit tänada, et nad seitset ei pannud (see on kahest lõikest, mis mõlemad istuvad).

Järgmises voorus vastas Maastik – Karhulahti. Kõigepealt sain kätt harjutada väljamänguga:

♠S5
♥Ä9
♦ÄE65
♣ST864

♠K32
♥ET42
♦974
♣Ä53

VPV avas 1♠, PPV-lt 2♠ ja peale kahte passi balansseeris Leo 2NT-ga ning ma jäin mängima 3♣. Avakäiguks ♠10, mille PPV võttis ässaga ning käis tagasi ♠E. See lahendas enamuse pildipunktide küsimuse ja ma alustasin sellest, et käisin väikse ärtu laua üheksa alla sest ärtukadujat pole mul hästi kuhugi panna, aga on olemas variant, et KS on ees, kui ta sealt vahele paneb, siis saan teise ärtu käiguga endale kaks tihi käest juurde, et laua ruutukadujatest vabaneda. ♥9 võttis tihi (rahulolematu turtsatus ja pearaputus Maastikult) ja jätkasin laua ristisoldatiga. Tagant võeti ja käidi trumpi, ning nüüd käisin väikese risti ässa alla (teine pilt ei pudenenud), ruutuga emanda alla, ruutu äss ja väike ruutu, ning neljas ruutu oli seal käes, kus trumpi enam ei olnud, mistähendab, et ma sain ta kinni lüüa, loovutades vastastele vaid ühe ruututihi. Hiljem mõtlesin veel veidi parema mänguplaani välja – enne ristiässa tõmmet käia laua ÄE alt üks väike ruutu – kuna ♦K on praktiliselt kindlasti lõikes, siis saan ma neljanda ruutu igal juhul ära trumbata (eeldusel, et trump on 3-2) ja ma ei pea sõltuma sellest, kummas käes on kolmas trump. Kuigi antud jao puhul – kui kolmas trump oleks olnud VPV-l, siis oleks ruutu jagunud 3-3 ja mul poleks jälle kadujat olnud – aga vähemalt oli tegu hea mõttega.

Mingis jaos sain avakäigutesti:
♠K97654
♥K98
♦E
♣962

2♠___(DBL)___p__(3♣)
p____(3♦)____p__(4♦)
p____(4♥)____p__(4♠)
p____(4NT)___p__(6♣)

pakkumine jälle nagu olümpiaujulast välja karanud, aga avakäik tuleb leiutada. Uurisin ja vaagisin asja ja arvasin, et padakäik ilmselt ei ole perspektiivikas, ning kütsin välja ärtu – võib-olla väljamängijal on mingeid alternatiivseid plaane ärtulõikele ja ta ei taha lepinguga avatihil riskida ning paneb laua ässa. See käik töötas superhästi, sest lehed olid järgnevad:

♠T8______♠ÄS
♥ÄS72____♥53
♦ÄKS97___♦632
♣T2______♣ÄKES87

muidu saaks väljamängija (oletame, et padakäigu järel) tõmmata trumbid, käia ruutut, tuvastada, et mutt kukub, lüüa neljanda ruutu kätte, minna ärtu ässaga lauda ja viiendale ruutule ühe kallismastikaduja ära visata, nüüd aga tappis avakäik laua siseku ja leping läks taha. Huvitava aspektina tuvastasin, et ma tegin vea, et käisin avakäiguks ♥8 mitte ♥9 – kui nüüd väljamängija oleks eriti inspireeritud ning mängib lauast väikese (ja partneril ei ole kristallkuuli taskus), siis paneb partner ärtu kümne ja peale ärtu tagasikäiku (muud lasevad lepingu taas välja), võib väljamängija käia lauast ärtusoldati, kukutades mu 9 alla ja tehes ♥7 tegijaks. Aga noh, see ei olnud ka reaalne plaan.

Selles istumises oli ka jagu, mis saalis uudishimu äratas, kuna paljud jõudsid 6♦-sse trumbimastiga:
Ä974 – E862
võitev lahendus oli teha sisemine lõikus: väike ruutu kaheksa alla ja pärast lauast emand: emanda ees oli S3 ja taga KT5. Seda keegi ei suutnud teha, kaks väljamängijat said küll 12 tihi, üks 3NT-s ja teine 5♦-s. Meie Leoga lahendasime asja lihtsamalt ja jäime 3NT-sse.

14.voor Šarkanas – Jankunaite.
Vist eksisin avakäiguga: avasin 1♦, vahele 2NT (odavad), partnerilt kontra (tahaks midagi trammida) ja vastase 3♦ lõpetas pakkumise. Nüüd pean tegema käigu lehest:

♠KE87
♥E76
♦K42
♣K96

klassika ütleb, et peaks käima trumpi, ometigi sikutasin välja padakuninga, mille peale väljamängija hunniku asju lahku lõi ja sai 9 tihi. Trumbi (eriti ♦K!) käik võib-olla viiks lepingu taha (kuigi tegelikult vist siiski mitte, vastane saaks ärtumasti tegema panna...

Ühes jaos toimus meil naljakas ühepoolne pakkumine:

pass – 1♦ (rannakas, kui ühtlane siis 14-16)
3NT
seletus: mul oli kuuene kinnine risti ja miskipärast ma ei viitsinud avada. Tulemus: kuus ristit ja kolm ässa, just made.

Tõsisem pakkumisprobleem oli selles komplektis ka:

♠Ä84
♥ÄK82
♦ES954
♣E

avasin 1♦, partnerilt 1♠ (NAT, F1, kuid eitab geimisundivat jõudu). Tegin nüüd 2♥ - 14-16, 4♥ ja 5+♦, jäin seda mängima ja võitsin ületihiga ära. Partneri leht on aga

♠T96532
♥S63
♦Ä3
♣S6

ja kuna pada on 2-2, siis pole 4♠-ga probleeme (Kärp oli siiski suutnud selle Vallo ja Hannese vastu taha mängida). Mul on varemgi olnud tunne, et peaks olema mingi lahendus, kuidas näidata ära tugev ja ebaühtlane leht, milles on kolmene tugi partneri mastile. Võib-olla mängida selles kohas 2NT pakkumist sellena (ja ilma toeta pakkuda 2♥/3♣/3♦) või siis loobuda 2♥-st naturaalsena ja panna see leht sinna alla ja siis tuleks leida asenduskoht sellisele lehele (u. et 2♥ = maks, unbal, 3♠ ja 2NT = maks, unbal 1-2 pada, va. 55 odavad, millega saaks pakkuda 3♣ või 6+♦ (3♦)). Ei tea, niipalju ka mõelda ei viitsi.

15.voor Igor – Maks. Ei olnud midagi ülipõnevat, va. üks jaotus, kus Igor sattus suurte sidemeprobleemide otsa ja ei osanud valida õiget teed 3NT võitmiseks (aga see ongi selline keeruline jagu, kus püha tõde leida on raske). Üks huvitav koht oleks võinud tekkida Leole 4♥ lepingus:
♠KE
♥S62
♦ÄKE
♣97642


♠Ä72
♥ÄK954
♦752
♣83

Tehti padakäik. Nüüd kui tõmmata ärtu äss ja mõlemad vastased panevad masti, on küsimus, et mida teha edasi. Mastikombinatsiooni isolatsioonis vaadates on parim plaan käia väike ärtu vastu soldatit, mis garanteerib 4 tihi mastis suvalise 4-1 istumise vastu. Samas risti pikkus ja kehvus tekitab ohu, et vastased võivad võtta ärtu, 2 ristit ja siis käia paremalt poolt kolmanda risti ning edutada trumbitihi. Ma jälle ei tea, mis on õige (lisaks on veel variant, et käia väike ärtu ja kui mutti ei tule, siis panna väike, lootuses et kolmanda-neljanda mutiga ta hüppaks ette, kuid kolmanda mutiga ei pruugi seda teha, lootuses, et partneril võib olla duubelkuningas... jälle selline mõtlemise koht), aga igatahes trumbiässa peale kukkus tagant emand – ja nupud olid täpselt õiged, et teiselt poolt Txxx maha lõigata.

16.voor Rummel-Kalma
kõige huvitavam jagu oli, kus ma esimesest käest kallis tsoonis avasin 1♠ lehega:
♠ÄE8743
♥2
♦EST6
♣75

ja Luksil oli
♠K6
♥ÄK764
♦ÄK7
♣S64

ning ilge slämmihuvi. Õnneks siin töötas süsteem hästi – allpool 4♠ nivood olid ässad-kuningad küsitud ja sai geimis pidama – lisaks sellele, et vastastel on 2 ristit võtta, on ka trump 4-1 vastas ja ristikäiguga läheks 5♠ taha. Meie lauas juhtus selline veider lugu, et Kalma kontreeris 4♣ releed, kuid mina seda tähele ei pannud ja pakkusin sellele 4♥ (oma arust lubades kuningavaba lehte, kuid tegelikult näidates kahte sama tugevat kuningat), õnneks oli Luksil endal kolm kunni käes ja ta sai aru, et miks selline imelik vastus tuli (muidu oleks võinud ikka väga pahasti minna) ja pidurdas pakkumise maha. Rummel, kes samuti kontrat ei olnud näinud, käis midagi rohelist (ruutut vist) ja leping tuli 11 tihiga välja.

Igorile oli siin jaos 3NT (risti käiguga!) välja lastud – Maks avas 2♠ (♠+odav) ja Igor pani 3NT, mille peale käidi ♣10 ja lüliti kuhugi ümber... ai valus

Teno kurtis tagasiteel, et nemad Goncaga olid pakkunud seda jagu nii:
1♠___2♥
2♠___3♦
4♦___4♠

ja siis oli ta sõimata saanud selliste asjad eest
A) 1♠ avamine 9 punktiga
B) 4♦ pakkumine ilma risti kontrollita (mulle jäi see koht ebaselgeks ja Tenole kah)
C) que-bidi (4♠) läbipassimine
D) lihtsalt niisama, et ta nii loll on...

tore õhkkond paaris, ma pean mainima.

Üks ilus lihtne eliminatsioonijaotus oli ka (seekord küll vastastel): mängid 4♥ lehtedega:
♠ÄT54
♥ÄS62
♦S95
♣62

♠E96
♥KET985
♦ÄK
♣43

vastane võtab ära 2 ristit ja käib ruutut. Nüüd tõmbad ühe trumbi (jagus), seejärel teisegi, ♦ÄK, trumbiga lauda, ruutulöök kätte ja väike pada kümne alla ning kaardid kotti, 10 tihi.

Viimane voor Janis Bethers isaga
kohe esimeses jaos saatis saatan mu kiusatusse – olen kolmas käsi odavas kalli vastu ja leht on selline:
♠KS97
♥73
♦97
♣E7543

avasin 2♠ (poolblokk 5+) ja kui järgmine käsi passis (teades, et seal on ca 15 punkti vähemalt), siis tundus mulle, et asi võib suht halb olla. Kui ma seda ilma kontrata mängima jäin, siis oli kergendus suur, lauda pandi padasingel ning ma käisin neljata ja sain +6 IMPi. Taga istub mul:
♠ÄET62
♥S6
♦K64
♣ÄK2

ja hoopis vastastel seisab 4♠...

ühes jaos näitas Luks üles huvitavat mõttekäiku: mina avasin 1♣, vahele 3♦ ja tal oli käes:
♠ST932
♥S32
♦Ä4
♣762

ning ta pakkus sellega kohe 3♠ peale, kommenteerides hiljem et: noh, kui see asi jookseb sinuni ja sa kontreerid, siis ma pean 4♠ pakkuma, ma siis vaatasin, et pakun kohe 3♠ ära ja siis saad sa paindlikult reageerida. Ma küll ise arvan, et ma passiksin, aga otseselt vastu vaidlema ka ei hakka.

Selles voorus keerasin vist teise koha tuksi järgneva jaotusega: vastane avab kallis odava vastu 4♦, teine vastane tõstab 5♦ - pass – pass ja Leo kontreerib. Mul on käes:

♠T854
♥ES9864
♦S
♣T8

selge see, et kontra on tal trahviks (muidu ta kontreeriks 4♦ ära), kuid ega vastane kallis odava vastu niisama ka ei tõkesta. Arvasin, et tal on siis mingi ühtlasepoolne pahn (tõenäoliselt pika ristiga) käes ja jõudu laiali, ning et ilmselt ühes lepingus on 10 ja teises 11 tihi ja pakkusin 5♥, see sai kontra, avakäiguks käidi ♣S ja lauda pandi:

♠ES32
♥T5
♦K96
♣ÄK53

nagu arvata võib, siis selle laua üle ma just eriliselt õnnelik ei olnud (ja seniajani arvan, et partner oli veidike uhhuu, et sellega kontreeris, ilmselt (minu mahitusel) võetud õlu enne viimast vooru ei olnud hea mõte). Õnneks kaitse oli maksimaalselt sõbralik: võtsin avakäigu ässaga ja käisin väikese trumbi, millele hüpati ässaga ette ja hakati partnerile lööki andma – risti 10 võttis tihi. Nüüd käisin väikese ärtu laua 10 suunas – see sai tihi ja mõlemad vastased panid masti ja kuna ma lauas olin, sain risti kuningale oma ruutu ära visata – vastane trumpas ärtukuningaga. Järgnenud ruutuässa lõin kinni ja ja käisin pada vastu lauda. Eest pandi krohvi, tagant võeti äss ja selle asemel et ristit käia ja mind sundida uuesti pada käima (ja pärast veel ühte ristit käia ja niimoodi endale ka kolmas pada tihi kindlustada), võeti ka teine kõrge pada ära. Kaheta ja -300 (õige kaitse puhul on see kas 800 või 1100, ei viitsi arvutada).
Piinlik lugu on jah, et kuna 4♦ pakkujal on mustad mastid niipidi, siis läheb 5♦ taha (tegelikult isegi kaheta, kui kolm ringi ristit käia, sest partnerile edutub teine trumbitihi). Kui nad ei oleks, siis oleks vist 12 tihi, 11 päris kindlasti. Ja hoolimata Leo kontra aferistlikusest, pean seekord süü enda peale võtma – eksisin lihtsa põhimõtte vastu: “kui midagi tuksi läheb, tee nii, et süüdi jääks partner!”, lõppeks oleks tal võinud ja ka 2 trumbitihi olla. No mis seals' ikka, tegelikult oleks võinud me ju ka teise koha peale jääda (viimane matš jäi viiki), aga Teno-Gonca said Maksilt-Igorilt ilge ketuka ja nood läksid meist mööda, Sven-Vasja olid juba liiga palju ees, neid me ei oleks püüdnud. Kuna võistlus oli üks olulisemaid etappe aasta 2010 koondise valikul (järgmiseks aastaks mingit valikturniiri ei tehta, kuna erilisi võistlusi ei ole), siis mul on pisike kahtlus, et 2010 saab koondis olema väga sarnane 2008 omaga.

Rõõm näha, et Pratchetti järgi hakatakse juba brändidele nimesid panema - nimelt tuvastasin Lõunakeskuses rippumas reklaami, millel promoti mobiiltelefoni Samsung Omnia. Kuigi ma kahtlustan, et tegu on siiski pigem juhusliku kokkusattumusega, ootan pikisilmi, kas kunagi ilmub välja ka telefonimark, mis on nime saanud ühe teise kettamaailma regiooni järgi - Klatšia, seda enam, et väljend "coffee-klatch" on kasutusel ka ingliskeelses maailmas.

Kui juba brändide analüüsiks läks, siis torkas mulle pähe, et Citroenil on olemas mudel nimega Picasso Xsara. St. ei torganud pähe, vaid nägin ühte sellist enda ees sõitmas. Kuna see X-täht sõna alguses oli selline kipakas, siis tekkis mulle mõte, et võib-olla on see inspireeritud sellisest kunstnikust nagu Tristan Tzara (sobib hästi Picassoga paari) ja T-st on X tehtud lihtsalt Citroeni lembusest selle tähe vastu. Uurisin asja ja leidsin, et siinkohal ma siiski natuke eksisin - Xsara on kokku miksitud igasugu imelikest asjadest (muu hulgast sõnast "tsaar"), aga Tzara-t nende seas ei olnud. Mis seals' ikka, vähemalt sai aju harjutatud seoseid leidma...

Vahepeal kasutasin oma agente (ehk siis Ando Meriteed, kes on hulk aega Taivanil elanud), et välja uurida, mis puuvili see naljakas asi, mida me Hiinas sõime, oli. Tegemist on pitaiaga (pitaya/dragonfruit) ja hoolimata oma suurest sarnasusest kiiviga, on ta hoopis mingi kaktuselisevili, mille kodumaa on Kesk-Ameerikas, kuigi tänapäeval kasvatatakse teda laialdaselt Edela-Aasias.



ja "last but not least" - õnnestus suurmeistri järk ära täita, nüüd tunnen end nagu bridžiteaduse doktor - mis omakorda tähendab, et kuhugi pole enam püüelda. Huvitava kaasnähuna tekkis esmaspäeval tunne, et tahaks musta meistripalli saada - kui enne lugesin ainult kuldseid, sest teistega polnud midagi tarka teha, siis nüüd ei ole ka kuldsetega midagi pihta hakata ja kokku roobitseda võib juba igasuguseid.

Hiina-reis lõppes suhteliselt rahulikult. Kõigepealt poole ööni (kohaliku aja järgi) "Sleepy Hollow" vaatamine ("Magage hästi, kodanikud!" Ma ei tea, mispärast õudukaid just keset ööd näitama peab, kuigi see oli piisavalt groteskne, et mul unega probleeme ei tekkinud) ja siis peale põgusat uinakut marsruut - Peking-Helsingi-Tallinn-Tartu. Reis sujus hämmastaval kombel igasuguste tõrgeteta, ainult et ta oli kole pikk. Eesti kellaaegade järgi oli päevaplaan:

00.30 äratus
02.00 buss
05.50 Peking-Helsingi lennuk
14.20 saabumine Helsingi lennujaama
16.50 Helsingi-Tallinn lennuk
18.00 Tallinn-Tartu buss

U-28, kes tuli tagasi Moskva-Riia kaudu, elas üle märksa suuremaid vintsutusi, lõpuks olevat kaksikud kõigepealt Riia peal ära eksinud ja siis kiiruse ületamise eest Läti politseilt tala saanud, ning Elvasse alles hommikul viiest jõudnud... Selle aja peale oleks ilmselt küll ära surnud.

Pekingi lennujaamas oli lõbus lugu kilomajandusega - nimelt võib reisija peale pagas olla 20 kg (+ käsipagas, selle kilosid ma ei mäleta). Meil Maarjaga oli lihtne - 37 kg-ga läksime, 38-ga tulime (vahepeal viskasime ära närakamaid riideid ja kumbki paari kingi, et saada ruumi ja kaalu), aga Jane-Triinu kergetest pampudest oli suur rõõm Sventsikul, kes oli oma sumadanni 28 kg sisse toppinud. Samas Hulda Ahonen, kes lendas tagasi sama lennuga, pidi 8 lisakilo eest juurde maksma paarsada eurot. Mis Soome naistekoondisse puutub, siis nad olidki kohale tulnud rongiga läbi Venemaa, vaadates nende alagrupi tulemust võib arvata, et kuna muud polnud teha, siis tegid nad seal head trenni, kuid kui ma neilt selle kohta küsisin, siis sain vastuse, mis viitab nagu mu esialgne mõte - küllap neil läheb rongis joomaks - oli õige. Nimelt kostis Hulda: "ca pool tundi sai 1NT järgnevusi arutatud jah"!

Kogu reisi aja püsisin enamvähem ärkvel, ainult paar pooletunnist uimakut sattusid sisse (uinakuks sellist kudemist nimetada on vist liiast) ja tekkis paar tähelepanekut:

A) Inimeste soolestik töötab standarkiirustel - peale söögipause tekkis (üllatavalt ruttu) lennuki peldikute uste taha järjekord ja varsti valitses seal taas tühjus

B) Kõige tüütum ots on tavapäraselt Tallinn-Tartu bussisõit (ma mäletan, et kui Maarja kunagi Hamburgi läks ja ma ta lennuki peale saatsin, siis mingi hetk sain talt sõnumi, et jõudis ilusti kohale - mina samal ajal loksusin tüütus bussis Põltsamaa kandis)

C) Helsingi-Tallinn lennukil on kõige ilusamad stjuardessid - kaks tõesti kena tütarlast, lust lausa vaadata. Ja nad pakkusid ka kõige paremat snäkki - mingi Fazeri shokolaadipulk.

D) Tollis tõmmatakse letti ikka see inimene, kes kõige vähem on shopanud - antud hetkel siis mina. Õnneks sain ruttu tulema...

imelik kokkusattumus oli veel, et trehvasime bussis kokku Maarja emaga, kes oli Tallinnas loengut andmas ja valis tagasi minekuks täpselt sama bussi, millele meie olime end peale pressinud.

kodus oli hea olla - kuigi Madlilt kartuliputru ei saanud (ta jõudis kohale peale meid), tõi ta siiski poest küpsekartuleid ja juustuga shnitslit... mõõõõõõnus...

kassiraisk ei tervitanud meid üldse rõõmsalt vaid pigem põrnitses ja hoidis eemale (tea, äkki ta oli solvunud?), aga pikapeale ta veidi leebus ja öösel kolis ta kõigepealt magama mu jalutsisse ja seejärel padja kõrvale ning kui ma hommikul poole seitsmest ärkasin ja talle pai tegin, siis ajas ta suurest rõõmust tüdrukud ka üles... õnneks ainult veerand tundi enne äratuskella, nii et ma pääsesin füüsilisest noomitusest. Ja pärast seda oli ta väga mängutujus ja puge ja sõbralik, nii et ilmselt on meile see kolmeks nädalaks kadumine andeks antud.

nüüd tuleb siis viimane kirje Hiinamaalt. Vahepeal on paar päeva möödunud lõppu oodates - midagi enam teha ei viitsi ja loed tunde, kaua veel aega läheb, enne kui ära minna saab - ühesõnaga juhe on seinast välja tõmmatud. Eile oli lõputseremoonia, mis oli minu meelest parim seninähtuist - "ametlik osa" oli tegelikult üsna mitteametlik, kuna inimestele oli söök ja vein juba kätte antud ja kõnelejaid vist eriti keegi kuulata ei viitsinud. Sõin ja jõin seal minagi, lisaks kollektsioneerisin hunniku vanu häid tuttavaid ja õhtuks väsitas see mu kapitaalselt ära, kukkusin maha nagu laip ja sain vääga hea une. Parima naljaga said hakkama Mell ja Jürka, kes olevat hommikul seitsmeni tiksunud ja siis massaaži läinud (see on lahti 24/7) ja võtnud seal õlle ja silitanud kassipoegasid. Seepeale vajus Mell kooma, mis kestis umbes kuue-seitsmeni õhtul, aga Jürkat nägin päeva peal Piretiga koos hotelli ees taksot ootamas - Jürka oli mitu päeva tuima järjekindlusega raiunud, et tema peab pandat nägema ja ju siis leidis, et on viimane hetk see teoks teha (ja ega ta ei eksinud). Kaksikud ja JaneTriinu tegid viimase linnaretke ja üldse näib, et kõik on juba mõtetes siitmailt lahkunud.
Martinšilt kuulsin, et Lätit on tabanud sama häda, mis eesti bridžimängijaid aastaid kummitanud - peale turniiri enam ei taha keegi koos mängida - Juris-Janis ja Karlis-Zombis pidada suhteliselt kindlasti laiali kolima ja ülejäänute puhul on ka ebaselge, et mis saama hakkab... meil vähemalt oli väga hea õhkkond nii paaride sees kui paaridevaheliselt ja keegi kedagi ümber kvartali rusikad püstis taga ei ajanud. Huvitav küsimus on see, et kui palju me kuldseid palle saame selle nalja eest - nimelt pidime saama mingid 160 masterpointi, mu mälu järgi jagatakse need konverteerimisel KMP-deks kümnega läbi, seega peaks olema 16 KMP-d. Ja ma ei tea, kas alagrupis saadud viigid ja võidud on kumulatiivsed või jäävad selle 160 sisse. Nu eks see paista... Hiinast siis lõpetan, järgmine kirje tuleb ilmselt juba kodumaalt...

16.-17.oktoober

Ega tõbi pole naljaasi: käisime söömas ja tegime ühe Katani laiendiga (Tuul jälle võitis, ta on vist kõva, kuigi ta väitis, et tegelikult talle see laiend väga ei meeldi, kuna tekitab palju paksu verd ja inetuid sõnu laua ümber). See väsitas mu nii ära, et viskasin end pooleks tunniks pikali. Siis ilmus välja Ines ja tüdrukud hakkasid veini lahendama, ja noh, kus tüdrukud ja vein, seal varsti minagi platsis, ükskõik kui haige ma ka ei oleks. Ja protsessi käigus hakkas mul järjest parem ja parem, ning kui lõpuks Jürka tuppa kolisime (ja viski ette võtsime), oli täitsa inimlik olla. Tegime paar jaotust bridget (mina Inesega, Jürka-Pireti vastu), ajasime mula ja sain endale sandaalid, mille seltskond oli turult soetanud, kuid ei Ollile ega Mellile jalga ei sobinud. Vahepeal tuvastasin, et sõna „lallama“ (tõlkes purjus peaga ebameeldivat möla ajama, tuletatud ühe Tamsalu bridgemängija nimest) on tõeliselt rahvusvaheline: sadas meile ukse taha mingi tüüp (tüdrukuid nillima jälle) ja teine tüüp uksest sisse (kaardi peal nimi Justin Lall) ja deklareeris, et ta on purjus ja väga lahe. Ma jäin teises punktis eriarvamusele ja palusin Triinut, et kas ta oleks nii kena ja orgunniks selle tegelase välja, nii juhtunudki. Selles suhtes on hollandlane märksa meeldivam tegelane: tuli õhtul kell kümme ja kui me leidsime, et praegu pole hea aeg õlletamiseks, siis arvas, et võib-olla homme jälle – ja jättis pool kasti õlle meie külmkappi hoiule… Öösel hakkas telefon kell pool seitse helisema (ta olevat varem ka helisenud, aga seda ma ei kuulnud), jõudsin juba tibid ja nende fännklubi põrgu põhja kiruda ja lubada, et kui ma selle helistaja kätte saan, siis maha löön, aga näib, et kurjustasin veidi ennatlikult ning nendel pole mingit süüd. Siin on hoopis mingid tehnilist liiki probleemid – väidetavalt olevat nad toru vastu võtnud, kuid see olevat edasi helisenud ja kui helin pool kaheksa kordus, siis juhtus minuga täpselt sama lugu. Ühesõnaga, meite telefon on hulluks läinud.
Vahepeal Tuul kurtis, et ma tema kavaldamise panin üles, aga enda oma ei pannud ja nii võib maailm arvata, nagu tema üksi oleks võimeline ennast üle kavaldama. Seda jagu ma ei pannud kirja mitte kavatsusest see igaveseks maha vaikida vaid lihtsalt seepärast, et väsinud peaga ei tulnud õigel hetkel meelde, kuid nüüd ma siis heastan selle apsaka. Ilmselt oli tegu mu suurima veaga segatiimikal. Oman käes lehte (kõik tsoonis):
♠ÄKxxxx
♥x
♦xx
♣KTxx
ja PPV avab 1♦ (naturaalne), pakun 1♠, VPV kontreerib ning Maarjalt tuleb 3♣ fit-jump (umbkaudu kutsuv leht, pada tugi ja risti mast). Selle peale paneb PPV 3♥ ja ma vaatan oma lehte uuesti. Ühest küljest olen ma 100% veendunud, et 4♠ tuleb välja (või vähemalt saab võita), kuid kogu nõks on selles, et kuidas ma seda mängima saaksin jääda. Maarja ristipakkumine nimelt ütles, et meil on üüratu topeltklapp ja vastastel samamoodi ja kui ma panen enesekindla näoga 4♠, siis võib vastane viide punasesse minna. Kaitsetihide arv mu lehes on üsna väike ja Maarja pakkumise järel ma vähendan ka tema lehe kaitseväärtuse miinimumini: ilmselt on meil saada umbes üks pada ja umbes üks risti, võib-olla tuleb mõnes mastis kaks, võib-olla jääme üldse ilma ja punastes mastides toimuvat on minu käe järgi kristallkuuli kasutamata absoluutselt võimatu hinnata. Ja kui siis meie pakume 4♠ ja vastane paneb viis punast, siis peab jälle otsustama, et mida sellega pihta hakata. Tõenäoliselt kontreerime ja võtame lepingu üheta (+200). Sestap siis pakkusin alustuseks rahulikult 3♠, et äkki vastane pakub 4♥ ja ma saan teha näo, nagu ma läheks selle vastu tõkkesse, lisaks on veel variant, et äkki Maarja nihutab 3♠ nelja (päris saasta see pakkumine ka ei luba) ja lisaks on olemas võimalus, et kui see jääb mänguks, siis saame umbes sama skoori, mis viie punase vastu kaitstes. Nujah, jäigi mänguks ja selgusid igasugused halvad asjad. Maarja leht oli nimelt järgmine:
♠Sxx
♥Äxxx
♦x
♣ÄSxxx
neli pada tuleb välja ja kuna vastastel jagusid mõlemad mustad mastid 2-2, siis seisab meil isegi slämm ja vastastel on ainus leping, mis välja tuleb, 1♥ (ruutu vastu saame alustada ärtu äss, ärtu löök, ristiga üle, uus löök, kaks pada ja veel üks risti). Ühesõnaga -10 IMPi liigse kavaldamise eest. Enam ei tee! (võib-olla).

Veel üks omamoodi lõbus jagu segatiimikalt. Olen kolmas käsi (kõik tsoonis):
♠Sxxx
♥xx
♦ÄK97x
♣xx
ja avasin 1♦ (rannakas), järgnes kontra, Maarjalt 1♥ ja pass. Oleks mul ärtu kolmene olnud, oleksin passinud, nüüd tuli 1♠ pakkuda, mis sai kiire kontra, teiselt poolt ekraani tuli Maarjalt pass (ilmselt kolmene pada) ja vastaselt 2♦ (võimalik, et ekraanideta mängus oleks vastane läbi passinud ), mida tädi jupp aega piidles, küsis mult et kui lühike mu ruutu olla võib ja siis läbi passis. Hõõrun juba käsi, et nüüd leidsid ka masti, mida mängida ja käisin ärtu välja, lauda pannakse mu heameeleks trumbis singelemand ja ca 20pp, aga sellest hoolimata tuli leping välja ja geimišansid on nii ja naa (ma ei teagi, mis sest jaost lõpuks sai).

17.oktoober

Hiina-aja kõige hullem sudupäev, no praktiliselt mitte midagi ei ole näha (tegin ka pildi otse päikesesse, mis tol hetkel oli mingi punakas laigukene kesk suurt hallust, pildid peaks Maarja suhteliselt kohe üles panema, nii et saate sealt vaadata kui huvi on) ja hingates oli praktiliselt tunda (või väga kerge ette kujutada), kuidas saastaosakesed su hingetoru külge kleepuvad. Sellest hoolimata käisime Maarjaga Hiina keisrite suveresidentsis patseerimas (algselt pidime suurema seltskonnaga minema, aga kuna ülejäänud esindusel oli eile olnud raske õhtu, tegime lihtsalt kahekesi sääred, mitte ei jäänud veel tunniks ajaks passima. „Residents“ tähendab antud kontekstis pirakat maa-ala, mille keskel (pigem ühes servas) on Kunmingi järv ja muu ala täis parke, aedu, teid, maju, pühamuid jne. Kõik udupeen ja maru ilus, ei viitsigi palju ümber jutustada vaid piirdun top-3 asjadega:
A)marmorist laev – 19. sajandi lõpul olevat leskkeisrinna Cixi veidi uhhuuks kätte läinud ja leidnud, et pole Hiinale midagi laevastikku vaja, tehtagu parem selle raha eest talle tiiki marmorist laev. Tehtud.
B)budistlik tempel kõrgel mäe otsas – kahepoolselt suurepärane vaade, nii selle poole kui sealt otsast.
C)“pikk koridor“ – kilomeetrijagu katusega kaetud jalutusteed järve kaldal, sisuliselt üks pikk katkematu paviljon…
tegelikult eriauhinna võib anda ka järjekordsele valgele kassile, kes niipea, kui mind fotokaga nägi, pistis meie poole sörkima ja jalutas jupp maad mööda teeäärt meie kõrval kaasa. Ju siis kassid tunnevad kassisõpru kaugelt ära.

14. oktoober

Rahulik päev, jätkus Transnationali mängimine, püsime kuskil kolmekümnendate kohtade peal. Muuhulgas õnnestus ära mängida ka teise Eesti võistkonnaga (Piret-Jürka, Ines-Maks, Sven-Ildze) – kas siis selle pärast tuli Hiina sõita!? Mäng käis igatahes nii kiiresti, et kui lõuati „halftime!“, siis me olime just viimase jaotuse lauale tõstnud. Tegelikult kui mõelda, et Hiina tasus sõita, et hiinlastega mängida, siis see pool on kuhjaga täidetud – meie Maarjaga oleme mänginud 7 matši, viis neist kohalike vastu (lisaks Svenile oleme ühe matši mänginud šotlaste vastu). Hiinlased mängivad praktiliselt kõik rannakat (üks mängis naturali), 13-15 1NT-ga (1♦ all on 10-12NT) ja avangujõu piirid on reeglina 10-15 või isegi 9-15. Lõbusamaid lugusi laua taga oli see, et mängis Tuul 1NT, ruutu mastis käes Sxx, lauas Txx. Mõtles siis, et üritab kavaldada ja vastase ruutukäikudest eemale peletada, ning käis väikese käe soldati suunas. Vastane võttis emandaga ja lülituski ümber, rõõm aga osutus üürikeseks, kui teine käsi sisse sai ja veel viis ruutut ära korjas – nimelt jagus neil mast ÄK98xx vastu E, ja kui Tuul seda ise ei mängi, on jupp tegemist selle lahtiblokeerimisega (kui see üldse enam võimalik on). Jagu muide jäi viiki, ma võitsin 1NT teise liini ära. Eelviimases matšis sattus vastane „tsüklisse“ – peale kuut jagu oli seis umbes 2-0 meie kasuks ja siis lasti mul kõigepealt välja geim, seejärel aeti süsteem sassi ja jõuti 4NT-sse (-2) ning siis sai minu pool ekraani olev naisterahvas (kusjuures kõige kenam Hiina neiu, keda ma siin näinud olen) kätte tagasihoidliku kaardi:
♠S
♥Äx
♦ÄKExxxxx
♣ÄK
ja ees on pakkumine 2♦ (kallid) – pass – 4♠. Lajatas siis 6♦ täis, sai lauda ristiemanda ja duubeltrumbi – paraku nii väikesed, et sisekuna neid kasutada polnud võimalik ja läks üheta. Teises toas jäi Tuul 5♦ mängima.
Õhtusöögi eel trehvasin seda „Triinu hollandlast“ (Jacco Hop peaks ta nimi olema), kes tervitas mind ja küsis, et kas mul on midagi selle vastu, kui ta õlled kaasa võtab ja meile tuleb. Vat sulle säh, see tema eemalepukseerimine on mu populaarsust tõstnud… Ma küll vabandasin välja, et õhtul oleme seltskonnaga väljas, aga võib-olla mõni teine päev (ja lõppeks ei ole mul temaga õllejoomise vastu kõige vähematki, eriti kui tema õlled võtab – tundub olevat rahulik ja intelligentne inimene ja mitte ülbe. Ja bridgest oskab rääkida küll).
Õhtul siis väike istumine kaksikute pool (Sädeme sünnipäeva tähistamine distantsilt), mis kujunes vaikseks, aga väsimus oli nii suur, et kerisin suht varakult magama. Kuidagi ära hakkab kurnama see retk…

15.oktoober

Viimased kolm vooru Transnationalil. Esimeses tuli vastu mingi Pakistani-Keenia kombinatsioon (või midagi sarnast), naine küsis, et kust ma pärit olen. Kuulnud vastuseks „Estonia“, ei osanud ta sellest midagi arvata, kuid onu teiselt poolt ekraani hoiatas, et „they have a quite strong Open team!“. Päris uhke tunne tekkis, juba kardetakse. Esimene matš läks hästi ja tõusime kuskil 25. koha peale, aga järgmises voorus tulid vastu türklased, kellel ilmselt oli Allahiga erileping. Nimelt pakuvad nad end slämmi (parempoolne käsi jäi väljamängijaks) umbes selliste kaartidega:
ETxxx____ÄKxxx
Ex_______ÄT
Kxx______x
87x______ÄET6x
„alumine“ vastane on pakkunud ruutut ja käib välja ärtu, sellele lauast emand, mis kaotab kuningale ja risti tuleb nüüd mängida kadujata (ses suhtes muidugi vahet ei ole, ka ärtukäiguta tuleks risti õigesti lahendada). Ja nüüd käiakse väike risti emanda alla – ning tagant kukub singelsoldan! Uskumata lugu, tüüp pakkus nagu elajas, mängis nagu elajas ja tal oli õnne nagu elajal. Normaalne plaan oleks mängida väike vastu kümmet (võidab kui on 3-2 pildid ees või singel üheksa), muti alla mängimisest on parem isegi kuue alla mängimine (võidab kui taga on singelkliber). Kurat küll…
Teises jaos ujusid mõlemas toas vastased pooleks punktidega geimi ja mõlemad geimid seisid, nii et nende kahe jao pealt kaotasime umbes 32 IMPi ja kogu matši 24-ga, ning 8:22. Viimases matšis olevat ka vastane talitanud õnnestunult (panid lõikeseitsme, mis istus, samas kui meie omad olid geimis), sealt tuli 5:25 ja kokku ca 60-s koht. No mis parata, mängu järgi oleksime küll pigem olnud väärtu 16 sekka pääsema (tegelikult mängisime tõsiselt hästi seda turniir).
Edasi läksime tegime väljas sööma ja mina tegin paaritunnise uinaku, õhtul õpetasime Tuulele-Pihlale Katani laiendi selgeks. Tuul võitis ja ma ei saa aru, mis pull toimub – ma olen juba kolmandat mängu järjest võiduta. Kui koju tulen, hakkan seda mängu tõsiselt treenima. Õhtul veel õllejoomine Jaccoga – Luks tuvastas ühe putka, kus õlu maksab 3 jüääni pudel, käisin kontrollisin järgi – maksabki. Üritasin talle selgeks õpetada pudeliavamist käepäraste vahenditega, see tal kuidagi ei õnnestunud. Väitis küll, et välgumihkliga oskab, aga tavaliselt lõhub välgumihkli ära.

16.oktoober hommik

Veidike selgem, miks ma end kurnatuna tunnen - haigus kallal (pea on paks ja nina nats tilgub, mis on seda veidram, et väljas on tõeline suveilm). Ülejäänud bande läks linna šoppama, ma kasutan juhust ja vedelen ja ei tee midagi. Nii ei ole elul ka erilist häda, aga ei tea, mis homme saab, kui meil idee poolest turistitamine plaanis on...

11.oktoober
Sai siis läbi see turniir. Ei saa öelda, et me Hollandile peavalu ei valmistanud, aga lõppkokkuvõttes olid nad siiski 10 IMPiga ees, tulemuseks jäi 89:99. Seega võitmiseks oleks piisanud suhteliselt suvalisest svingist (selliseid, kus me geimi panime ja vastane osamänguga piirdus ja geim läks taha mingite halbade istumiste tõttu, suudan ma lambist meenutada vähemalt 2, kolmanda segmendi viimases jaotuses teenis vastane 12 IMPi, kuna mängis 5-2 klapiga 4♠ välja, meie omadel 3NT -1 jne). Teisest küljest jälle oli matš väga kõrgetasemeline ja mängisime hästi (vastane järelikult kah) ja niimoodi pole häbi kaotada, kui Holland ei suuda meie vastu 56 jaotuse peale 100-t IMPi saada ja viimasest neljateistkümnest jaost saab ainult 2! Veerandajad olid siis: -22 (Tiit-Maks, Sven-Vasja), +8 (meie ja Tiit-Maks), -12 (meie ja Sven-Vasja), +16 (meie ja Tiit-Maks). Kahju, et Iisrael meid ei valinud, nad said Rumeenialt ca 60 IMPiga tappa… Mis sealt’ ikka, nelja aasta pärast jälle. Nüüd tuleb hakata kaksikute kolmanda paariga Transnational Mixed Teamsi pressima, eks näis, palju me laua taha jõuame – pühapäevane plaan on igatahes võtta Luks kampa ja taksoga Hiina Müürile kütta. Eilsest päevast nagu mingeid erilisi jaotusi ei olegi välja tuua, aga panen paar tükki kirja:
Lauri________Leo
♠Äxxxx______♠Sxxx
♥Äxxx_______♥KExxx
♦ÄExx_______♦x
♣-__________♣Äxx
1♠__________3NT
4♣__________4♦
6♠
3NT lubas minisplinterit (ca 9-12pp) suvalises mastis, 4♦ teatas, et see on ruutu. Slämmiga probleeme ei olnud (trump oli 3-1 õigel pool), jagu viigis.
Lauri___VPV___Leo__PPV
1NT____2♠____2NT___4♠
4NT____p______5♣____p
p______DBL___p…
1NT oli 10-13, 2NT Lebensohl, ja kui vastane pani 4♠ (kallis odava vastu), siis tegin sellise veidra pakkumise nagu „kõik mastid sobivad“ (♠Kx/♥Kxxx/♦Äxx/♣KTxx). -500 ja +3 IMPi.
kolmas käsi avas 1♠ ja jäin mängima 3NT:
♠T9x
♥KS7
♦Exx
♣E9xx

♠ÄKxx
♥ET8
♦ÄSx
♣ÄTx
avakäiguks pada, lauast 10 ja võtsin soldati ässaga. Seejärel jätkasin risti kümnega –väike, väike, soldat. Vastane langes transsi ja käis väikese ärtu, mille võtsin laua soldatiga ja jätkasin risti emandaga (ei kaetud), seejärel lõikasin õnnestunult ruutut, tõmbasin risti ässa (kunn kukkus) ja viskasin ärtuga välja, visati ärtuga tagasi lauda, võtsin ära risti, tõmbasin ruutu (kunn kukkus) ja lõpetasin 10 tihiga. Mitte et see nüüd mingi geniaalsust nõudev mäng oleks olnud, aga ikka hea meel, et jaotusest aru sain.
Õnnestus lõpuks ka Katani seltskond kokku saada – muidu mängijaid siin nagu oleks, aga kuidagi ei saa ühtegi laudkonda kokku: Leo elab teises hotellis, Pihel ja Tuul ei taha mängida laiendiga, Maarja ja Mell ei taha mängida ilma laiendita ja mina võin küll mängida nii laiendiga kui ilma (eelistatavalt küll viimast), kuid ei taha mängida ainult kolmekesi. Maarja siis soostus mängima ka laiendita ja võitis mängu ära kah (lõpus oli selline terroritasakaal, et nii tema, mina kui Pihel passisime, et kellele see kümnes punkt kõigepealt kukub, kukkus talle).

12.oktoober

Saime kirja ühe kohustusliku „linnukese“ – võtsime seltskonnaga (meile lisaks Luks, Oll, Mell, Ines, Maks) autobussi ja sõitsime Hiina Müürile. Sellega seoses on suhteliselt kahetised tunded – müür ise oli väga ilus ja võimas (ja ilmselt on see paras turistilõks, mida on ekstra üles vuntsitud sellise mulje saamiseks), aga transport ja logistika oli suht väsitav (tund sinna ja üle tunni tagasi, sest tipptund oli alanud). Müür ise oli tegelikult ka suhteliselt väsitav – see koht, kus me olime oli hästi järsk tõus (mul on sealt ka üsna palju pilte klõpsitud, aga neilt ei pruugi selle tõusu kogu karmus näha olla) ja astmed olid väga ebaühtlase kõrgusega ning kohati puudusid sootuks, nii et Ines, Maks ja Maarja väga palju üles ronima ei hakanudki. Ülejäänud seltskond käis kõige kõrgema koha peal ikka ära ning siis selgus tõsiasi, et allatulek on veelgi karmim ettevõtmine, eriti kohtades, kus astmeid polnud (ja eriti inimeste jaoks, kellel olid lahtised sandaalid – sisuliselt plätad – jalas. Nagu mina).
Peale müüri läksime sööma ühte kohalikku kohta, toit oli selline, et viis keele alla (mu isiklikud lemmikud olid soolane pannkook, mis meenutas maitselt väga head tšeburekki ja mees valmistatud krevetid, mis olid ühtaegu magusad, teravad, hapukad, suu õhetama panevad ja krõmpsuvad… ühesõnaga midagi tõeliselt ülimaitsvat). Siis suundus ülejäänud seltskond turule salle ostma ja tuli sealt paari tunni pärast suure noosiga tagasi.
Õhtul sain harjutada kätt inimestega manipuleerimises – nimelt tuli meile ukse taha „Triinu hollandlane“, kes oli täis otsustavust tibile lõpuks ometi pihta saada ja istus meile maha (viisakate inimestena ei hakanud me talle ütlema, et „get lost!“). Häda aga selles, et Triinu oli just end kõrvaltuppa sokutanud, lootes et tüüp ära läheb ja tekkis selline omamoodi koomiline olukord. Leidsin, et ilmselt tuleb tüüp vähemalt natukeseks eemale vedada, et esialgsest sõlmest asja lahti saaks ja kõigepealt vedasin jutu Hollandi bridžile ja siis üsna ruttu tuvastasin (tema sõnavõtu keskel), et „ups, õlle järgi tuleb minna“ ning kutsusin ta kaasa. Jalutasime siis poeni, võtsime õlled ja naaseksime hotelli, Triinu oligi seks ajaks „juba tagasi“. Igaks juhuks ma külmkappi lahti ei teinud, sest tüübis oleks võinud tekkida imestus, et miks me poodi pidime minema, kui kapp oli sel hetkel õlle pilgeni täis . Edasi said tüdrukud tast väga lihtsalt lahti – läksid korraks alla ööklubisse ja tulid juba 15 mintsa pärast tagasi.
Algas ka Transnational Mixed Team, kus me oleme kaksikute kolmandaks paariks. Esimesel õhtul me ei mänginud, laekus 13 ja 14.

13.oktoober.

Mängisime segatiimikaid (5 matši päevas, me mängisime neli esimest), mäng kulges suhteliselt hästi ja lõbusalt, aga tulemust väga ei tulnud. See-eest sain väljamängu harjutada mehemoodi, jäin nimelt mängima 5♥ järgmise kaardiga:
♠S
♥ÄKTxx
♦E98
♣ÄKxx

♠E9x
♥Sxxxx
♦Äxx
♣xx
pakkumine käis nii, et VPV avas 2♠, Maarjalt kontra, PPV-lt 3♠ ja minult 4♥, mille peale Maarjal väike huvi tekkis ja nii me korrus kõrgemale jõudsime.
Avakäiguks ♣E, võtsin selle, tõmbasin kaks trumpi (jagus, ees oli singel, taga duubel) ja käisin padasingli, millele ässaga ette hüpati ja käidi uus pada (üheksale tuli 10). Lõin selle, tõmbasin risti, lõin risti kätte, pada lauda ja risti kätte (VPV-l oli neljane) ja nüüd jõudsin seisu, kus mul on kummaski käes trump ja kolm ruutut. Nüüd siis väike ruutu üheksa alla, taga võttis tihi ja käis ruutu kuninga alt kahvlisse, just made. Jagu kusjuures jäi viiki, teises toas oli mäng umbes samamoodi käinud. Aga selle jao seest leiab veel palju väiksemaid jagusid, mida ei olnud, aga oleks võinud olla. Praegu oli mul suhteliselt lihtne mängida, sest ma teadsin, et tibil on duubel kuningas ja kui ma muti suunas käin, küllap ta selle ette hüppab. Oletagem aga, et vastane peale padaässa ei käi mitte uut pada vaid hoopis risti, selle pean ma kuningaga lauda võtma ja nüüd jäävad mul tempod mustade mastide elimineerimiseks teistpidi: kui ma nad ära löön, lõpetan ma padalöögiga lauda, mitte ristilöögiga kätte. Kui nüüd jaotus kokku lugeda õnnestub, siis võib parimaks plaaniks osutuda lauast ruutu emanda käimine: see kaetakse kuningaga ja võtan ässa, ning nüüd käin väikese ruutu laua 98 suunas, eest tuleb kümme peale ja teine võib selle soldaniga üle võtta, tehes 9 tegema või siis tihi partnerile jätta ja too peab käima topeltlööki. Kui lauas ei oleks E98 vaid E9x, siis jälle saaks kaitsja anda vastulöögi, deblokeerides soldati või kümne emanda alla ja jättes taha partneri kätte kahvli – välja arvatud siis, kui tal on S8 või 108 – siis jääb mast jällegi blokki. Sellise jagumise (duubelkümme või duubelsoldani) puhul töötaks ka sisemine lõikus: väike ruutu üheksa alla ja järgmisel ringil tulla lauast emandaga, ning vastase pildid niimoodi kokku roobitseda. Samas jälle kui käia väike laua E98 suunas ja eest tuleb 10 – mida sa teed? kas mängid sellele, et ees on ST (või isegi STx, kui jagu pole olnud võimalik kokku lugeda, sest näha on, et üritatakse partneri kunnile sisse visata ja väikse panek ei ole lahendus – ja jälle selline ebameeldiv seis, sest äkki tahab väljamängija lauast mutti panna...) ja jätad sellele tihi, või siis sellele, et vastane ongi nii kõva ja pani duublist kõrge vahele? Ja lõppeks on veel võimalus, et kuningas on emanda ees, seega tuleks tõmmata äss ja käia väike (töötab ka siis kui ees on ST duublis või siis unustatakse S lahti deblokeerida..Ühesõnaga hulganisti variante ühe väikse positsiooni kohta. Ahjaa, tõenäosused peaksid olema sellised (lugedes ettekätte duubli): duubelkuningas 7/28st, duubelsoldat või -kümme 11/28-st (ilma kuningata, koos kuningaga 13/28st) ja duubelkliber 10/28-st. Eks nüüd kombineerige ise parim šanss (ja loomulikult pakkumine võib reaalseid šansse veidi muuta ja psühholoogia samuti).
Lõbusaid asju (vähemalt meie poolt vaadates) samuti. Ilmselt on hiinlasi õpetatud, et ühele ristile tuleb agressiivselt vahele lennata ja pakkumine käib nii, et avan 1♣, VPV passib, Maarjalt 1♥ ja nüüd pakub tegelane (♠ESxxx/♥x/♦Äxxxx/♣Ex, kõik odavas) 1♠. Minult kontra, mu screenmate midagi ei küsi ja tõstab 2♠. Ootasin rõõmuga ära kandiku naasmise ja panin uue punase, ühe tihi vist müüsime, aga 800 laekus ja +8 IMPi.
Teine kord jälle pakkus tüüp mu 1♣ avangule 1NT (odavad), lehega ♠xx/♥ST/♦ÄST9x/♣KExx. Kõik jälle odavas. Partner valis 2♣ ja see läks 1100 eest (kusjuures trumpäss on KE ees), 2♦ oleks küll olnud odavam lõbu, aga 500 kindlasti ja võimalik, et ka 800. Jälle kinnitust Olafi teooriale, et trammi alla jääd sa hea lehega pakkudes, igasugu sitaga pääsed sa kergelt minema.
Vahepeal toimus tõeline „hiina ime“ majutuse asjus – Hiina bridgeliit pani üles sildid, et nad ei maksa nende võistkondade naiste ja seenioride ja openi eest, kelle eest nad küll seni olid maksnud, aga kes playoffi ei pääsenud ja see tekitas paraja kaose, tubadesse ei pääsenud jne, korraldajad ka segaduses ja midagi teha ei saa/oska. Tuleb oma kukrut kergendada nädala eest ca 2500 eest nina pealt, ega see just meeldiv ei ole (aga õnneks ka otseselt ei tapa). Üldse ma ei saa sellest orgunnivärgist aru, U-28-l olid esialgu tasuta piletid, aga „unustati“ mainida pisike detail, et lennujaamamaksud tuleb ikkagi liitudel ise maksta – see aga on päris kopsakas summa, nii läks meie noortekoondise peale ca 30 000. Türi ma ei või, see on nagu raamatus „Totu Kuul“ kirjeldatud võõrastemaja „Kokkuhoid“, kus igal pool olid keelekesed, mis nõudsid raha, raha ja raha...
Õhtul Katan kaksikute ja Melliga lõppes Tuule võiduga. Oli hea ja tasavägine mäng (kõigil oli 8 punkti koos), aga ei kulgenud. Ju vist on vorm na niruvõitu (va. avaviske tegemisel, aga seda kirjeldasid juba kaksikud oma plogis, nii et ei hakka kordama).

10. oktoober
Õnnestus teha ajalugu. Taani-Keenia-Lõuna-Aafrika andsid vastavalt 16/22/16 VP-d. Brasiilia läks alagrupi lõpuks heasse hoogu ja tõusis meist mööda teiseks, aga kolmas koht ei ole midagi häbiväärset, otse vastupidi. Üldse sai meie grupis viimases voorus nalja. Seis oli selline, et Itaalia oli läinud, aga tema selja taga oli võistkondadel punkte järgnevalt:

Brasiilia 286 ja vastas Slovakkia
Eesti 286 ja vastas Lõuna-Aafrika
Kanada 274,5 ja vastas Trinidad-Tobago
Iirimaa 270 ja vastas Pakistan
Prantsusmaa 269,5 ja vastas Makao
Rumeenia 268,5 ja vaba voor
Taani 266 ja vastas Keenia

ühesõnaga- ühtegi omavahelist matši ei olnud ja mulle eriti ei meeldinud asja juures see, et konkurentidega võrreldes oli meil kõige tugevam vastane. Võitsime siis oma matši, aga Brasiilia võitis rohkem, kuid ülejäänud matšidest hakkasid tulema imetulemused: Kanada sai Trinidadilt tappa 7:23 (takkajärgi oleks neil vaja olnud 12), Iirimaa sai 13 (17), Taani 20 (21) ja Prantsusmaa 17 (18) ning Rumeenia, kes pidi lihtsalt istuma ja vaatama, mida konkurendid, kellel olid eranditult „alla keskmise“ vastased, teevad, tõusiski neljandaks. Lõpetasid prantslastega sama arvu VP-dega, aga omavahelise matši võid viis playoffi rumeenlased. Paras konnaõgijatele! (see kohtuniku otsus, mis 6VP-d maksis on endiselt hingel). Enne viimast matši lõmpsisime Tiidu ja Piretiga, et võiks apellatsioonižüriile selle asja uuesti ette anda, öelda, et seekord tehku vastupidi – võtku kautsjon ära, kuid andku meile need VP-d kätte. Õnneks ei läinud vaja. Prantslased muidu olid enne viimast jagu neljandal kohal, kuid seal käisid 800 alla (teises liinis küll kalli tsooni slämm tuleb välja) ja kaotasid 5 IMPi. Sommid tulid tagant vinge spurdiga (neil oli lõpus suhteliselt lihtne graafik), kuid viimase vooru 25-st Albaania vastu napilt ei piisanud: neljandast kohast jäi lahutama 2 VP-d, neljanda ja üheksanda koha vahe 5 VP-d.
Mis mängudesse puutub (meil olid Taani ja Lõuna-Aafrika), siis sellest ei olegi nagu midagi mainimisväärset leida – tavaline hall veeretamine. Enesetunne oli selline hea ja enesekindel ning vastased ei olnud eriti hirmsad (Lõuna-Aafrika võistkonnast oli mu pool üks selline muhe vanapapi, kellega sai juba enne matši jupp aega juttu puhutud ja kui tüdrukud läksid mööda, siis pärast mainis ta teisele „you should see their ladies team – all of them are hand-picked!“). Huvitav, et tegelikult on meil kogu turniir selline olnud – ühtegi geniaalset asja me korraldanud ei ole, mingeid superlepinguid, suurepäraseid kaitseid või isegi mitte ühtegi sundi ega sisseviset meie paari poolt lauda küll pole manatud. Aga see-eest oleme ka erilistest debiilsustest hoidnud, vahel lihtsalt paar tavalist patserdust. Taani matšis tekkis selline loll olukord, kus releesüsteem natuke kätte maksis (eriti seetõttu, et ei saanud nõrka kätt kapteniks teha). Mul oli käes:
♠ESxx
♥Tx
♦ÄEx
♣ÄKEx
ja hakkasin releetama:
1♣_____1NT (12+ vähemalt viiese kalliga)
2♣_____2♦ (♥)
2♥_____2NT (BAL või 4+♠)
3♣_____3♥ (6+♥ & 4♠)
3♠_____4♥ (kolmene ruutu, ristirenoo)
4NT____5♠ (kallismastiässad)
ja nüüd olin ma omadega natuke panges, sest 5NT-ga kuningat küsides on järgmised variandid:
A) Luksil on üks kuningas (vastus 6♣) – siis tuleb mängida 6♣
B) Luksil ei ole kuningat (vastus 6♦) – siis tuleb mängida 6♠
C) Luksil on kolm kuningat (vastus 6♦) – siis tuleb mängida 7♠, aga ma ei saa kuidagi teada, kas tal on neid kuningaid kolm või null, nii et võib juhtuda, et satume väga veidra portsu otsa. Tegelikult peaks see asi käima vist nii, et kui tal on 3 kuningat, siis nihutab ta mu 6♠ seitsmesse, aga mine isahane tea.
D) Luksil on ♦ ja ♥ kuningas (vastus 6♥) – siis tuleb mängida 6♠
E) Luksil on ♥ ja ♠ kuningas (vastus 6♠) – siis tuleb mängida 7♠
F) Luksil on ♦ ja ♠ kuningas (vastus 6NT) – siis tuleb mängida 6♠, mis aga on võimatuks muutunud.
Teisest küljest 6NT-s võib olla šansse (kui tal on ärtus lisaks ässale veel mõni pilt, kui tal on pilt-9, siis on see 75% leping, kui tal on tühi äss, siis oleme sügaval sita sees). Ühesõnaga vaagisin tekkinud olukorda põhjalikult ja leidsin, et ma ei hakka endale seda riski võtma, et matši alustuseks seitsme taha käin, seda enam, et niikuinii enamuses on variandid, kus ma tahan kuute mängida, ning panin 6♠. Partneril olid teadagi kallismastikuningad, aga ühe impi me siiski võitsime, sest teises toas tuli 6NT täpselt (oh oleks ärtu 4-1 vastu istunud!).
Naistel läks lõpp jälle veidi nässu (3 kaotust), kokku tuli 14. koht (Läti naistel läks oma alagrupis umbes samamoodi ja leedukatel vist kah), aga nende esinemine oli suht-koht tubli, vähemalt minu arvates. Noored tõusid lõpuga teise kümne lõppu, Läti jäi siiski natuke ette (12. koht) – ei ole nendegi üle põhjust eriti nuriseda. Mida seeniorid tegid, seda ma täpselt ei teagi, vist jäid oma grupis teise poolde.
Play-off vastaste valimisel läksid meie grupi omad kokku B-alagrupiga (sealt edasi Iisrael, Holland, Hiina, India). Iisrael valis meie grupist Rumeenia (huvitav, kui Prantsusmaa oleks neljandaks tulnud, kas nad oleksid eelistanud meid või neid – juutide vastu on meil mäng alati pigem paremini kui kehvemini läinud), seega meie jäime Hollandile ja täna ootab ees 4x14 jagu (meie Leoga alustame teisest segmendist, eks siis paistab, mis edasi saama hakkab). Vähemalt Pau’st on kogemus käes, et peale eesmärkide saavutamist ei tohi kummi lõdvaks lasta ja tuleb asi kohe tõsiselt ette võtta. No ja kui lähebki untsu, ei saa öelda, et turniir oleks ebaõnnestunud. Alagrupis mängisime 16 matši, millest kaotasime ainult 2 (Brasiiliale ja Kanadale) ning tegime ühe viigi (Jaapaniga), Luksi graafikut (päev ja KMP) edestasime terve palliga ja saime keskmiseks ligi 18 VP-d. Uhke tunne on, mis siin salata. Ja Pireti pärast on hea meel, tema ilmselt rõõmustab meist kõige rohkem.
Muude asjade koha pealt on veider see, et unerežiim on veidike viltu, ärkan üles kohaliku aja järgi kuuest-poole seitsmest. Huvitav, kui Eestisse tagasi tulen, kas siis hakkan ärkama ühe paiku öösel…

7.oktoober
Hommikul käisin söömas selles hotellis, kus ma ametlikult sisse olen kirjutatud (seal nagu erilist kontrolli ei ole, lihtsalt ütled toa numbri, nii et teades, et ei Leo ega Ines ei söö hommikusööki, oli mul isegi valikuvõimalus, mida neile öelda). Oli küll jaapani restoran ja seal pidi ka sushit olema (mida ma küll üles leida ei suutnud, sest söömakoht oli suhteliselt sopiline), aga hommikusöök oli üsna euroopalik. Huvitava asjana proovisin ära kohalikus stiilis kartulisalati. Üldiselt maitses nagu meie omagi, aga seal oli kaks omapära: esiteks ei olnud ta tükiline, vaid oleks nagu köögikombainist läbi lastud – suhteliselt ühtlane mass. Teiseks olid seal sees rosinad (õnneks oli neid vähe, ma ei armasta rosinaid just üleliia, eriti kehtib see siis, kui nad on soolase toidu sees).
Mänguline osa tõi kaasa väikseid imesid: hommikul võitsid poisid Itaaliat 16:14, seejärel saime Iirimaalt 23:7 ja lõpuks Makaolt 19:11, nii et turniiritabelis oleme endiselt teisel kohal ja oleme saanud väikese edumaa Luksi poolt naljaviluks püstitatud graafiku „iga päev üks kuldne meistripall“ ees. Võit ja viik annavad kumbki pool kuldset ja meil on nelja päevaga 5 palli koos. Okei, tunnistan ausalt, et reaalne eesmärk oli saada turniiri lõpuks 4 KMP-d, halval päeval 3, nii et läinud on küll üle mõistuse hästi. Sain ka väikest lohutust oma tahamängitud lepingute asjus – õhtul olid need kaks jagu pandud ülesandena Tiidule ja tema mängis need samuti taha, tundub et ei olnudki nii triviaalsed jaotused.
Iirimaa vastu olid tõeliselt karmid jaod. Meie liinis seisis kaks korda 6♣ leping (mõlemad panime ära ja need jäid viiki), vastasliinis oli vähemalt kolm slämmi, millest meie vastane ei pannud ühtegi ja ühes jäi osamängu (Tiit ja Maks panid 2 ja seal, kus vaenlane osamängus oli, jõudsid geimi). Kõige veidram jagu oli see, kus kõigepealt pakkus üks pool ühepoolselt 4♥-sse ja siis teine pool tuli 4♠-ga sõtta ja Tiit-Maks jõudsid kuude. Partneri käes oli nimelt:
♠KEx
♥-
♦ÄTxxx
♣Txxxx
Ja ega karmid jaod ainult (väljatulevate) slämmidega ei piirdunud. Oman käes lehte:
♠x
♥ÄExx
♦KETxxxx
♣x
ja avan (kõik kallis) 1♦-ga. Sellele tuleb vastaselt 2♦ (♣ ja ♠), Luksilt kontra (väärtused) ja minu PPV paneb 4♠. Ütlen igaks petteks 5♦ peale – pass – pass ja vastane 5♠. Pass – pass, Luksilt kontra ja PPV vajub transsi. Mõtlen omaette, et mida perset, kas tüüp tahab reki panna… ja tüüp pakub 6♣. See läks kontraga kaheta, meie limiidiks on viienda korruse leping. Luksil on nimelt käes:
♠ESTx
♥xxxxxx
♦Äx
♣x
ja põhjus, miks ta 2♦ peale 2♥ (NAT, NF) ei pakkunud, oli see, et temapoolne vastane pakkus ära ja siis arvas, et on süsteemi unustanud ja lubanud hoopis ärtut ja ristit. Teises toas olid kurjad iirlased juba 3♠ ära kontreerinud, see tuli küll välja…
Umbes eelviimases jaos juhtus selline lugu, et Leo avas 1♣ (tugev), vaenlane pani vahele 4♦ ja mina 4♠ lehega:
♠KE98xxx
♥S
♦xx
♣xxx
nüüd tuli partnerilt selle peale 5♠ ja järgnes tavapärane küsimus „mida teha?“. Vaatasin, et pada kvaliteet on hea ja tõstsin kuude, aga selgus, et see oli viga, sest kaks ruutut võeti pealt ära. Selgus, et suvel oli Olavil ja Svenil mingi sarnane jaotus olnud ja meil olevat olnud nendega diskussioon (ausalt öeldes ei mäleta ma ei jaotust ega diskussiooni), et sellises kohas võiks tõste viide tähendada hoopis slämmihuvi ilma vastase masti kontrollita. Nuh, eks järgmine kord üritan meeles pidada kui võimalik (ilmselt tuleb sarnane koht ette alles mitme aasta pärast).
Üks õpetlik jagu oli veel, kus ma käisin trumbimastis KE76543 vastu T2 (vms) lauast kuninga (2 tihi võis ära anda), ning selgus halb üllatus, et trump on 4-0 taga ja ma annan ära 3 tihi ja käin üheta – õige plaan oli käia väike vastu kümmet. Hea uudis oli see, et Hanlon-McGann käisid sama lepingu kaheta ja võitsime 2 IMPi.
Makao vastu oli mu vastas üks ülipüüdlik hiinlane, kellel võttis tulemuse bridgemate’i sisestamine nii palju aega, et ma võtsin peale teist jaotust tal selle lihtsalt käest ära ja trükkisin ise. Muidu oli suhteliselt rahulik matš, aga seal olid ka omad knihvid sees. Ühes jaotuses avas Leo 1♦ (rannaks), vastane pani 1NT ja mina lehega:
♠ESxx
♥xxx
♦Tx
♣Äxxx
passisin. Seepeale teine vastane pani 2♥ (ülekanne patta), Leo 3♦ ja nüüd minu screenmate üllatas ülekande vastuvõtmisega neljandal korrusel. Tala ja 500 (lauda pandi küll 5-5 mustad, kuid ainult 3 pp).
Teises jaotuses saime 17 miinust niimoodi, et vastane avas odavas kalli vastu 4♥ ja kui see minuni jõudis, pakkusin lehega:
♠ÄE986
♥-
♦STxxx
♣ÄEx
4♠ peale. Selgus, et see ei olnud hea valik, sest Leo kaart oli:
♠T7
♥ÄTxx
♦ÄKExx
♣xx
pada istus 6-0 vastu ja risti kunn ei lõikunud, sestap läks 4♠ taha, küll aga tuleb välja 6♦. Teises toas avas Vasja 1♥ (♠-/♥KESxxxx/♦xxx/♣Kxx), Luksi kaardiga öeldi 2♦ peale ja minu lehega on võimatu enne slämmi peatuda, selle vastu ei aidanud isegi pada avakäik, mis peale lightneri kontrat tehti. Nuh, lohutuseks võib öelda, et peale 4♥ avamist oli meile -15 sisse kirjutatud, kuna kui ma selle kontraga üles võtaks, siis Luks passiks ja saaksime ruutukäiguga 300 (2 ruutulööki lühemale poole).
Kolmas jagu oli selline, kus tuli kohtunikutulemus meie kasuks ja vastane ilmselt apelleerib (ja võimalik, kuigi ebareaalne, et saab sealt 2VP-d tagasi). Lehed sellised:
♠E9xx_____♠Äxx
♥Äx_______♥KTx
♦Kx_______♦Äxx
♣ÄSxxx____♣KETx
meil Leo avas 2♣, releetasin veidi ja sain 4-2-2-5 jaotuse 14-16 pp ja 2 ässa teada. Nüüd vaatasin, et kui tal on lisaks ässadele pada marjas ja ärtu emand või ruutu kuningas (või ärtu soldat), siis võib isegi 7 võita, kuid kuna ma neid asju täpselt teada ei saa, siis panin 6♣ (sest seegi ei pruugi 100% olla). Peale ruutu käiku tõmbas Luks trumbid (2-2) ja elimineeris punased mastid, mille käigus selgus, et „ülemisel vastasel“ on 2 trumpi, 6 ruutut ja vähemalt 3 ärtut, seega leping oli 100% väljas. Nüüd käis ta väikse pada ässa alla, millele kuningas kolksus ja tagasikäigul ei vaevunud vastane ST-st midagi vahele panema ja tuli ületihi. Teise toa pakkumine oli aga selline: 1♦ (rannakas) – 2♣ (FG); 3♣ (5♣) – 3♥ (peale u. 40 sekundilist pausi); 3NT – 5♣ (peale u. minutilist pausi); 6♣. Kutsuti kohtunik ja ta määras 5♣. Nii et elame-näeme, mis saab.
Naised jätkasid tavapärast rada pidi: Kanadaga 13:17, Venemaaga 13:17 (enne viimast olid isegi ees, kuid siis tuli 800 tühjast kohast) ja viimases matšis võideti Jordaaniat 19:11. Huvitav on see, et hoolimata kahe matši „vahelejätmisest“ on neil praegu 1 VP rohkem kui Läti naistel. Vestlesin nimelt ühega Läti noortest (vist Janisega), kes väitis, et „Maia arvates on see tugevaim Läti naistetiim läbi aegade“. Selle peale irvitasime natuke ja mõtlesime välja, et Maial on ilmselt õigus, sest see on esimene Läti naistetiim läbi aegade. Soome naised jälle on (natuke siis ilmselt meie omade „toel“) alagrupis teisele kohale roninud ja play-offi suunal.
Noored mängivad endiselt „tirilimps-poolteist“ – mõned võidavad ja mõned kaotavad, ning on praegu kuskil kolmandas kümnes, seeniorid seisavad tabeli keskosas (pigem ülemises pooles) – kui nii edasi läheb, võib Lond elu lõpuks suurmeistrigi ära täita.

8. oktoober

Eelmisel õhtul söödud tugeva õhtusöögi + närvipinge tagajärjel magasin öösel suhteliselt kehvasti. Hommikul ärkasin pool seitse ülesse ja käpad värisesid (ikka pingest, alkoholiga ma eriliselt liialdanud ei ole, maksimaalselt umbes pudel veini õhtu kohta), hommikusöök käis ka suus ringi. Mängulises mõttes meeldinuks mulle märksa rohkem olla kuskil tabeli keskel – tuled kohale, kabetad oma jaod ära, võidad või kaotad, erilist vahet pole, tipus olles aga eksida ei tohi. Mängukohas läksin pool tundi enne mängu algust saali ja lihtsalt jalutasin 25 minutit ringi, siis oli füüsiline trenn oma töö teinud ja laua taha istudes oli juba närvipinge hasardiga asendunud: antagu mulle aga vastaseid. Kuigi mängu alustasid vastased õnnestunult, viigistasid Tiit ja Maks need jaod ja edasi läks juba asi meie jaoks soodsas suunas. Võitsime 24:6, 25-st jäi puudu ainult üks avakäik. Nimelt käis pakkumine:
Leo____PPV___Lauri___VPV
1♣____3♣____pass_____5♣
DBL
ja käes on leht:
♠Txx
♥Sxxx
♦Exxxx
♣x
ärtukäik võtab lepingu taha, pada ja risti lasevad välja, ruutu suhtes ma ei ole 100% kindel, aga vist laseb ka välja. Mina igatahes käisin pada. Oinas on muidugi antud jaotuses Luks, kes millegipärast ei pannud ristirenooga sundivat passi, vaid kontreeris… 5♥/♦ lähevad küll ka taha, aga või ta seda enne teadis…
Pärast seda matši oli enesetunne päris hea, oleksin heameelega teise matši ka mänginud, kuid Luks tahtis minna siiditurule. Jalutasime siis Maarjaga hotelli, sõime ja leidsime Tuule, kes väitis, et nemad olid saanud 13 ja 15 ja rõõmustas, et meil oli hommikune hästi läinud (naised võitsid Bermuudat 23:7). Ma siis arvasin, et esialgu on ebaselge, et võib-olla on hoopis nende tulemus parim meie võistkondade seas. Selgus, et peaksin ikkagi rohkem lõuad koomal hoidma – naised said Indoneesialt ühe ja meie Brasiilialt 4 punkti. Mis laua taga toimus, seda ma üleliia täpselt ei tea (ja ei tahagi teada), aga üldiselt väideti, et olevat väga rõvedad jaotused olnud. Nujah, teise koha siiski säilitasime ja millegipärast on enesetunne märksa parem kui enne Rumeenia matši (kuigi turniiriseis veidikene kehvem), tuleb viimased kolm vooru veel edasi võidelda.
Õhtul toimus „presidendi vastuvõtt“ – koguti kokku kõik meie neli koondist (va. Maks, kes oli väsinud olekus) ja hangiti hunnik veini ning suupisteid. Kraami oli nii palju, et suur osa jäi järgi, aga inimesed olid kõik rõõmsas joobes. Kuskil kesköö paiku tulin magama, aga paadunumad tegelased olid võitlust veiniga jätkanud kuskil kolme-neljani (ja nt. Janet ei takistanud see kell seitse üles tõusmast, tõsi küll varsti kukkus ta taas pikali ja jäi magama). Naljakas lugu juhtus sellega, et Triinu on väljamaiste noorbridžlaste seas väga nõutud tütarlaps ja tal on välja kujunenud oma fännklubi. Lisaks rootslastele ja lätlastele kuulub sinna ka üks pikk hollandi tüüp, kes otsustas miskipärast kell kolmveerand kaksteist teda meie hotellituppa nillima tulla. Triinut paraku ei olnud ja ukse peal trehvas ta hoopis minuga, kel oli suu vahus ja hambahari põiki suus (olin parasjagu hambaid pesemas ja arvasin, et kellelgi meie omadest on midagi vaja, sestap ei viitsinud suud ära loputada ja lippasin ukse juurde keset protseduuri). Sellest tegi ta ise nutika järelduse, et „oh, you probably are sleeping“ – ma küll üritasin talle ütelda, et Triinu on väljas, aga nojah, katsu suu vahtu täis võtta ja nina kaudu rääkida, ilmselt oli see üsna artikuleerimatu mõmin. Kahe minuti pärast tulid aga tüdrukud tagasi ja hakkas mingi ingliskeelne jutt. Arvasin, et nad olid tee peal selle tüübiga kokku juhtunud, aga selgus, et olid hoopis Martinš Lorencsi kinni püüdnud ja ei tahtnud teda minema lasta. Millega lugu lõppes, seda ma ei tea, sest vajusin unele. Huvitav, kui nad oleksid koridoris kohtunud, kas see kärbiks hollandlase indu meil käia (ta on ennegi sattunud meie ust koputama täpselt siis, kui Triinu väljas on).

9.oktoober

mänguvaba päev, seega sai pühenduda turistitamisele. Esialgne plaan oli minna koos kaksikutega loomaaeda, sealt võtta paadiretk keisri suvepaleesse ja siis tagasi koju. Teoks sai selle plaani esimene osa – kohapeal kulus meil viis tundi, mis enamasti möödus jala käies ja seetõttu olime suht väsinud, lisaks oli ilm suhteliselt jahe. Olles kuulnud inimeste muljeid, kes käisid palees kohal, siis ilmselt see oli tark mõte, seal kuluvat ka terve päev, nii et võtame selle millalgi hiljem plaani. Loomaaeda õnnestus jõuda ilusti kohale – see asub Pekingi mõistes üsna lähedal. Loomaaia pilet on üsna odav – ca 15 jüääni, aga nali on selles, et see ei sisalda veemaailma ja pandamaja, nende eest tuleb eraldi maksta. Või siis teha, nagu meie tegime – käisime kohe 120 jüääni näost välja, mis andis sissepääsu ka nendesse kohtadesse. Üldiselt oli loomaaed nagu loomaaed ikka, pigem kehvade ja inetute tingimustega, aga loomad olid toredad nagu ikka. Pandamaja oli ka pigem igav (pandad võivad ju toredad välja näha, aga nad on vist suht vaimuvaesed), kuid see-eest veemaailm oli tore. Alustuseks vaatasime „Dolphin Show’d“, kus minu arust oli peastaariks hoopis üks tore hüljes, kelle etteastega pihta hakati – marssis, hiilis, balansseeris esikäppadel, tantsis, plaksutas publikule ja nägi tore välja. Delfiinide etteaste oli ka igati vinge. Pärast käisime ühe suure akvaariumi juures (läbi kolme korruse), kus sees oli paras supp – suured raid, suured veekilpkonnad, lisaks veel hulganisti igasuguseid muid ujuvaid elajaid ja koralle. Kaks eskalaatorit olid tehtud nii, et viisid sind basseini seest läbi ja päris omapärane kogemus oli pleksiklaasist läbi järada üritava rai kõhu alt läbi sõita. Rai nimelt on põhjaloom ja see siis üritas ilmselt seda pinda läbi kammida, lootes midagi söödavat leida. Muidu oli huvitavamatest loomadest mainimist väärt albiinotiigrid ja –lõvid ning eriti pruunkarud. Nood olid ära õppinud maiustuste mangumise ja tegelesid sellega siis neljakesi korraga (ja kui nad seda ei teinud, siis poosetasid niisama). Lisaks oli seal hunnik nännipoode (me läksime ka veidi õnge ja ostsime pandadega mängukaardid ja lohedega lehviku) ja näksilette (seal keskendusime ennekõike suhkruvatile, too oli hirmodav – 3 jüääni ports (ca 5 krooni – meil küsivad kaubitsejad 25, raisamardikad sellised!). Klõpsutatud sai ka hunnik pilte, Maarja pani nad ülesse aadressile maarjaoras.spaces.live.com. Teine kasulik link on veel hiinareis.blogspot.com, kus kaksikud (peamiselt vist Tuul?) plogivad enda muljeid. Loomaaiast väljudes sattusime mingisse imelikku rajooni, kus kõik meid väga huvitatult piidlesid (ilmselt valged inimesed sinnakanti naljalt ei eksi), kuid peale pöördeid ja käänakuid jõudsime siiski sealt kvartalist välja ja õnnelikult kohe ühe hotelli kõrvale, kust sai takso võtta ja koju sõita. Kohtasime veel ühte mainimisväärset looma – nimelt kostis ühe maja juurest vali ja õnnetu näugumine. Hakkasime vaatama, et kes see niimoodi hätta on sattunud ja tuvastasime väikese valge imeilusa kassipoja. Otsustasin ta pildile püüda, mille peale ta hakkas minu poole jooksma – selle jooksu pealt saingi ta kaadrisse. Aga elukas nägi nii tore välja, et oleks heameelega tahtnud ta kodo kaasa võtta… näuts…
Taksojuhtidega suhtlemiseks on hiiglama kasulik omada oma sihtmärki või selle koordinaate hieroglüüfidega kirjutatult – näitad selle ette ja tüübid hakkavadki liikuma, ise oleks neile ilmselt suht võimatu midagi selgeks teha. Ja takso hinnad on nii odavad, et ma ei väsi selle üle imestamast. Liiklus Pekingis on üks üsna kaootiline värk, kõik sõidavad pealtnäha nagu jumal juhatab, suunatuld asendab signaal ja teed on masinaid täis, samas tundub kogu süsteem suhteliselt hästi laabuvat. Omapärane on takso juures veel see, et tagaistmetel on turvavööd küll olemas, kuid kohtasid, kuhu need kinnitada, ei ole. Ma ei saagi aru, kas ma peaks neist ise kinni hoidma või mida need seal üldse teevad.
Huvitav süsteem on ka rahamajandus: nimelt jaguneb jüään mitte 100ks vaid 10ks väiksemaks üksuseks (ei mäleta enam, mis selle nimi oli) ja poolejüäänine on paberraha – nii on teoreetiliselt täiesti võimalik, et ajad viiekad sassi (hiinakeelseist kirjadest niikuinii midagi aru ei saa ja ainuke selge asi rahatähe peal on number 5). Nõks on selles, et tuleb rahale näkku vaadata – viiejüäänisel (nagu ka teistel jüäänidel) on Mao Zedongi pilt, poolejüäänisel ei ole. Huvitav, kas hiinlastele endale meeldib kogu aeg seda nägu vahtida…
Homme hommikul siis hakkab selguma, kas õnnestub teha Eesti bridžiajalugu või tuleb sellega veel neli aastat oodata…

5.oktoober:
hommikul kohtusime Pakistaniga, tulid kaks suhteliselt sõbraliku olemisega selli vastu, aga miski ei takistanud ühel neist meile juba kolmandas jaotuses kohtunikku kutsumast. Lugu selline: Luks avab 1NT (10-13) ja järgmine käsi kontreeris. Minul käes umbes ♠T9x/♥S8xx/♦K87/♣Sxx. Pakkusin siis 2♦ (♦+♥) ja vastane hakkas ujuma 3NT poole, kuhu nad lõpuks ka välja jõudsid ja kaheta käisid. Siis üks vastane (laud kusjuures) hakkas huvi tundma, mitu ruutut mul käes oli – ma vastasin ausalt, et kolm. „Director!“ kõlas hale karje. Tuli siis kohtunik kohale ja tundis huvi, et mis on. Seepeale uuris, et mis kummaltki poolt lauda seletati, mõlemal pool vaatas vastu et ruutu+ärtu, küsis näha süsteemikaarti, seal täpselt sama lugu. Seepeale kehitas õlgu ja küsis, et mida nad üldse tahavad, seletus oli ju õige ja teema lõpp. Pärast mängu oli minupoolne vastane endiselt väga sõbralik (laua taga pidas ta end tegelikult ka väga viisakalt üleval) ja andis mulle oma BBO kontakti ja väitis, et Pakistanis on märtsikuu lõpus suur turniir ja kas ma ei tahaks tulla ning kui me Leoga tahaksime tulla paarina, siis nemad oleksid nõus meie teine paar olema… kõlab nagu vähemalt huvitav jutt, eks paista, mis sellest kontaktist saab. Ahjaa, matš lõppes 16:14 võiduga. Kõige rohkem on kahju ühest jaost, kus Leoga interpreteerisime varem mitte esinenud kohta teistmoodi ja selle asemel, et passida läbi vastase 4♦ (+100 või +200), mängisime 4♥ (-300, õnneks kontrata). Seis oli nimelt selline, et vastane avas Gämblinguga (kõrvalkontrollid lubatud) ja ma kontreerisin. pass-pass-4♦ ja ma passisin selle läbi. Kahjuks otsustas Leo, et tuleks viiese ärtuga 4♥ panna (5 hcp), mis sattus minu tühja duublisse. (ÄKSx/xx/xxx/ÄKxx). Nujah, vähemalt pool kuldset palli jälle kõlksatas.
Jaapani matši kohta võib sedasama öelda, kaotasime küll 2 IMPiga, aga see on endiselt 15:15. Mäng hakkas pihta kohe tõsise habemenoaga – vastane avab 1♠, partneril on talle seitsmes ÄKETxxx toetuseks, meie liinis seisab 5♣, teises liinis on võimalik võita 4♠. Õnneks on risti masti üsna keeruline platsile tuua, nii et Tiit ja Maks said mängida 4♠ (tuli isegi ületihiga), meie olime viies ristis (Luks neljasega pakkus ) ja selle peale lendasid vastased 5♠-ga peale ja käisid rahulikult kaheta. Järgmises jaos otsustasid nad minna kallis odava vastu tõkkesse (või võib-olla mõtlesid nad seda tõsiselt, et võidavad ära) ja said -800 (teises toas tuli 4♥ kontraga 590, nii et teenisime ainult 5 IMPi), kolmandas andis keisririik vastulöögi, võtsid ranna-ruutu 1♦ avangu 500 eest vahele (1♥ oleks parem olnud, aga seda me ei osanud otsida), teisest toast osamäng. Edasi käis veider kiigutamine (pigem välja kui sisse) ja nii see kest laekuski. Kõige inetum lugu oli see, kui Leo mängis 4♣, mis talle imekombel välja lasti, kuid ta lihtsalt unustas ühe trumbi maha tõmmata (tal oli algselt 7-0 mast, mis jagus 4-2 vastu) ja laekus -2 (õnneks odavas, jagu viigis). Samas jaos sai naistel nalja: Ines-Maarja purjetasid 6♣-sse -4, Eha-Liidia kruvisid juba 4♣ ära (-2)… Naised said muidu jälle kaks nappi kesta ja praegu mängivad viimast vooru Soome vastu – nagu meiegi, eks õhtul paistab, mis saab.
Leidsime Luksiga (õigemini meile näidati) hea söögikoha – õgisime kõhud punni – suur ports riisi, meekala (ei ole trükiviga), mingi lihaollus (ilmselt neerud) ja maksa-rohelise salat + õlu näkku. Kala viis keele alla ja muu oli ka hea ning kokku läks see söömaorgia meile maksma 65 jüääni näo kohta (ca 100 krooni). Ilmselt lähen sinna veel tagasi. (eile käisime nt. kohas, mis oli peenem, söök nii hea ei olnud ja jõime oma elu kõige kallimat teed: 50 jüääni näo kohta – st. alguses pandi hunnik puru klaasi põhja ja siis valati vastavalt progressile vett pidevalt juurde).
Õhtusest matšist Soomega laekus 23:7 võit ja kokku teine koht Itaalia järel. Naised mängisid hoopis Hiinaga ja hävisid 0:25, ebaõnn… Vähemalt nina norgu ei lastud ja eluke läheb edasi…

6.oktoober:
vahetasime sinised särgid punaste vastu ja kohe selgus, et mu halvad eelaimdused said kinnitust – kõigepealt vaeti tund aega meie apellatsiooni Prantsusmaa vastu, raha anti tagasi, kuid tulemus jäeti jõusse, seejärel kaotasime Kanadale 9:21. IMPe vahetus hoolsasti 47:72 (16 jao peale). Teine tuba vist ka väga hiilgavalt ei mänginud, aga meie kontosse jäid sellised asjad, et Luks lasi välja mingi eluhaige 4♠ (käis trumpässa alt välja, lauda tuli Kx. Väljamängija pani selle õigesti ja pärast käis käest kümne, millele Luks transsi vajus ja ässaga selga hüppas, minult tuli duubelmutt maha – kusjuures ma olin avanud käsi ja kui mul padas pilti ei ole, siis on mul maksimaalselt 10pp (selleks hetkeks oli lugeda)). Pärast käis vastane Luksile 4♥ vastu trumbi ÄEx-i alt välja ja Luks pani sellele kuninga (üheksases mastis), see tihi veel lepingut alt ei viinud, kuid nüüd pidi ta valima, et millise masti kadujad lauast ära visata, valis jälle valesti . Kolmas asi millest mina aru ei saanud, oli see, et miks ta jättis vastase 5♦ kontreerimata omades käes ÄK9x trumbis ja ÄE kõrval ning vastase avangumasti ees, kus neil klappi pole, singlit (ja vastastest on teada, et ilmselt mängivad nad 4-4 klappi). Isegi kui ma kingin avakäiguga tihisid ja temposid (mida ma oleksingi teinud, kui väljamängijal sellest vähimatki tolku oleks olnud), ei ole reaalne, et leping välja tuleb. Läkski kaheta, mis maksis 5 IMPi tühjal kohal, sest vaenlased olid tala peale venitanud. Õnneks otsustas vastane appi tulla (leidis vist, et liiga hästi läheb): nimelt oli tal käes ♠Exx/♥KES9xx/♦xx/♣xx ja pakkumine algab (kõik kallis) sellega, et eest avatakse 1♠, passib sellega, teine vastane paneb 2♣ (ART INV), mida partner kontreerib. (pass) ja nüüd pakub 2♥, järgneb 2♠ (pass) pass ja nüüd otsustas tüüp veel 3♥ panna. Sellele tala ja nüüd jooksis partner nats kokku ja pani 4♣-sse ajama (arvas vast, et kontrat 2♣ peale interpreteeriti väljavõtukana). Kui 3♥ oleks olnud u. 500 või 800 (mis ei ole ka just eriline rõõm osamänguvõitluses), siis 4♣ oli juba 1400. Aga jah, kest on kest ja kukkusime kuskil 5-6 koha peale. Loodame et matšides Trinidadi ja Albaania vastu on Allah armulisem. Naised mängisid Taaniga ja said oma klassikalise 14:16 kesta – ei ole just ka väga häbiväärne saavutus, kuid KMP-sid ei anna. Neil veel päevakavas Venemaa ja Soome, eks paistab, mis saama hakkab. Noored said peale viite järjestikust kaotust taas võidulainele – Korea vastu tuli 25 millegagi. Vahepeal olid nad tappa saanud võistkondadelt, kus tüübid olid peale jaotust vaadanud ka triviaalseid skoore pakkumiskaartide tagaküljelt, ju nad siis on vahepeal pudenenud sinna tsooni, kus inimesed ei teagi, et sealt vaadata saab. Mulle tundub, et kipun kihlvedu Liidiaga võitma – nimelt vedasin temaga pudelid džinni peale kihla, et noored ei saa kaheksa hulka. Mitte et ma seda kihlvedu nüüd võita tahaksin, aga väike kindlustus ikka.
Vahepeal jõudsin veel taksojuhi peale vihastada, kui tüüp ei suutnud aru saada, mida me tahame, kui mängukohast elukohta takso võtta tahtsime – krt. maja praktiliselt paistab kätte… tuli jälle shuttle võtta (õnneks sellele eriti aega ei kulunud).
Trinidadi vastu said poisid 24:6 võidu (naistel tuli umbkaudu viik Prantsusmaaga), õhtuses matšis Albaaniaga tegin enda esimesed suuremad isiklikud sigadused ära. Nimelt kõigepealt käisin taha võidetava slämmi ja seejärel ka geimi. Viimane oli üldse selline omamoodi õpetlik jagu, kus oli patserdamiseks päris mitu šanssi (kuigi reaalselt peaks selle igast asendist ära võitma). Lehed olid järgnevad:
♠Äxx
♥ÄT97
♦Kx
♣ÄE98

♠KESxx
♥S8x
♦xxx
♣Sx
jäin mängima valest käest 4♠, avakäiguks lõigati ruutu läbi. Vaenlane võttis ka teise ruutu ja seejärel käis ärtu emanda. Lolli peaga jätsin selle peetamata ja siis taipasin, et ma olen natuke sidemetega sitasti talitanud: trumpe ma maha võtta ei saa, sest ruutukaduja on veel üleval, samas trumpe võtmata jätta ka ei saa, sest vastane on ärtulöögi lahti mänginud. Tulin siis trumbiga kätte, lõin ruutu kõrgelt ja üritasin trumpe tõmmata – need olid teadagi 4-1 (PPV-l olid 5-5 odavad) ja taha ma käisin. Teises toas käis vastane taha nii, et lasi peale risti avakäiku (õigest käest mängides) sisse trumbiedutuse. Maarjal õnnestus see taha käia hoopis kolmandat moodi mängides: nimelt tal oli vastane lubanud odavmaste ja teine käis avakäiguks risti kuninga. Seepeale tõmbas Maarja ära neli trumpi ja pidi viimasele trumbile lauast viske leidma, milleks ta valis väikese risti. Järgnes ♥S käik, mis läks tagakäe emandale ja nüüd visati ta ristiga lauda kinni, ning loovutada tuli veel 2 ruutut. Päästnud oleks see, kui neljandale trumbile ära visata ärtu (ületihi ei ole ju vaja) või isegi see, kui pärast risti äraviskamist ♥S asemel alustada ♥8-ga või siis soldati alla 10 või 9 deblokeerida – siis saaks risti soldati kinni lüüa ja korrata ärtulõikust, vabanedes sel moel kolmandast kaduvast ruutust. Muidu kulges mäng enam-vähem normaalselt, aga ühes kohas ei olnud õnne: Sven ja Vasja pakkusid segamatult, releetasid 8 ringi ja lõpuks tellisid 7♠ ära, meie vastastel seda õnne ei olnud, et ise oleks saanud pakkuda (Luksil nt. oli 7-5 jagu käes), me olime viiendal korrusel jalus, üks pani tala (mingi dopi-ropi värk), teine pani 6♠ ja esimene tõstis seitsmesse (võimalik, et kontra oli mingi ässavastus ja tüüp leidis, et tal on üks äss ju veel ja keevitas ära), loomulikult lepinguga probleeme polnud. Teine seitse oli ka, mille nii meie kui albaanlased ära keevitasid. Eelviimases jaotuses selgus, et miks on kasulik omada süsteemi võimalikult täpset kirjeldust ja pakkumisi kirjalikult seletada: nimelt Luks avas rannakaga ja mina panin kolme punkti ja 4-5 punastega 1♥, ning kirjutasin vaenlasele „NAT or any GF hand“, lõpuks jõudsime 3♦-sse, mis tuli välja. Vastane kuri kui vapsik, et kuidas ma 3 punktiga nii pakun, mina ei saa midagi aru. Seepeale kutsus kohtuniku ja siis selgus, et ta oli vist sassi ajanud ingliskeelsed sõnad „and“ ja „or“ ning arvas, et mul on FG ärtu mastiga. Nojah, see selleks, neil vist endal tegelikult kolmandal korrusel midagi tarka ei seisa. Tuli suure surmaga 17:13 võit (kusjuures saime 3VP-d rohkem kui Itaalia samalt vastaselt), naistel tuli paraku Soome vastu 0:25 häving (huvitav, kas mingi halb karma tekkis seoses sellega, et ma arvasin neid eile Soome vastu mängivat, skoor igatahes sama. Võib-olla hilisõhtuse matši efekt, sest mõlemad kestad tulid ju viimases voorus). Homme esimeses voorus Itaalia vastu logeleme, õhtune kava on Iirimaa ja Macao.