Thursday, July 24, 2008

Üks päev folgil seljataga, kolm ees. Vähemalt ilmaprognoosid on igati julgustavad, et saaks rahulikult kulgeda mööda Viljandit, juua õlut ja kuulata muusikat, ilma et peaks pinevalt kalkuleerima, kuidas kuiva nahaga kohale saaks. Eelmine aasta tundus, et mul on seal hunnik tuttavaid, see aasta mõtlesin, et olen kaval - loen nad kokku. Esimese õhtu saldo oli siis 22 tuttavat inimest + 1 uus tutvus. Nimelt ajasin Piibuga juttu ja kõrvale istus üks tuttava näoga tütarlaps maha - alustasin siis temagagi juttu, aga selgus, et ma ilmselt ajan ta kellegagi sassi - ühtegi pidepunkti leida küll ei õnnestunud, va. ainult et kuskil oleme kokku trehvanud. Piip muidugi avaldas mu jutusobitamise peale kahtlust, et kui tal ei oleks põhjust teistpidi arvata, võiks ta kihla vedada et ma lihtsalt lõin neiule külge. See selleks, vähemalt nüüd ma juba tean, kellega tegu :)
nojah, lugesin netis Ekspressi ja leidsin järgmise artikli: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3E1FF0177ACA33EFC22574860056179A

mu meelest üsna õõvastav tekst ja ennekõike õõvastav selles mõttes, et kui juhmid saavad olla inimesed:

A) elada sellist elu ja pidada seda suht-koht normaalseks
B) olla nii ignorantne selles suhtes, et milline on tema koht maailmas ja mida ta endaga juba teinud on (plankton, kui kasutada Pratchetti väljendit Ankh-Morporki põhjakihtide suhtes) ja milliseks muudab see ta edasised väljavaated
C) aru ma ei või, kust sellised endale klientuuri leiavad (ja kes neid tahab)
D) tundub, et kui rumalus ei olegi otseselt päritav, siis kasvatusega pärandatakse seda sama efektiivselt edasi
E) ka kõige mõttetumal inimesel on olemas illusioonid ja unistused (ilmselt kuni mingi hetkeni) - kuigi selge on, et jäämägi on juba vööri ette kerkinud ja "täiskäik tagasi!" ei aita enam ühegi valemiga. Tsiteerides mu suurt lemmikut "Kuulsuse Narrid" - "ta on roomama loodud, kuid üritab lennata!"

inimkond on ikka üks suhtkoht masendav kogum, keegi oleks võinud kunagi ahvidele peale käratada, et "Marss puu otsa tagasi! Rutem-rutem!"

Tuesday, July 22, 2008

Nädalavahetusel viis saatus mu taas Tallinna-maile. Nimelt selgus, et tegemist on praktiliselt ainsa nädalavahetusega, mis minul ja Maarjal ühiselt vaba on, ja loomaaed tahab ju ometi külastamist! Lisafaktoriks veel see, et tädil 50-s juubel ja tundus olevat hea hetk teda väisata. Kuna ma Tallinnasse naljalt ei satu, kui mul selleks just mingit väga head põhjust ei ole, siis tädi juurde, kes elab Tallinnast paarkümmend kilomeetrit eemal, satun ma teadagi veel vähem, ühesõnaga - polnud teda umbes 5 aastat vahepeal näinud. Loomaaed oli nagu loomaaed ikka, ühesõnaga tore. Pühapäeval, enne sünnipäevatamist, sooritas Maarja stilistilise ime - nimelt kuna eelmine päev oli olnud palav ja higine (käi ise +30-le läheneva temperatuuriga 5 tundi mööda loomapuuride servasid ringi!), siis leidsin ma, et teist päeva järjest ma samu pükse jalga ei pane. Järelikult - vaja osta linased pikad püksid ja nagu tavaliselt poodi minnes juhtub, ei jäänud see mitte ainsaks ostuks, vaid vahetamisele läks kogu seljasolev garderoob - sai terve linane ülikond ja särk hangitud. Aga Maarja suutis mulle niivõrd head nõu anda, et see pälvis juubelile kogunenud naisterahvaste seast igati kiitvaid hinnanguid ja kommentaari, et "veiniklaas näib selle juures nagu kätte valatud olevat...". Lugupidav kummardus stilistile, näib et Hagar Hirmsal oli õigus, kui ta teatas oma pojale Hamletile: "Maailmas ei ole midagi kindlat peale surma, maksude ja naiste hariva mõju!" (esimesed kaks pani nimekirja vist juba Benjamin Franklin, aga selles suhtes ma võin ka eksida).

mis puutub inimeste vananemisse, siis sellega on üldse veidrad lood. Selge see, et kõik vananevad, isegi mina (kuigi loomulikult võib minu kohta alati kasutada klassikast pärinevat määratlust "ilus, ülitark, parajalt paks mees oma parimates aastates - mis minu puhul tähendab kõiki aastaid"). Aga see, kuidas sa tajud teiste inimeste vanust, see muutub üha ähmasemaks. Näiteks kunagi tundus neljakümnene inimene juba üsna vana olevat ja nii vanade inimeste iga sai kuidagi visuaalselt hästi määratleda. See kevad aga suutsin sellega kaks korda pange panna - arvasin, et üks õppejõud on neljakümne ligi (no Ok, on 45) ja magistrisse sisseastumisvestlusel (sellest kunagi plogin pikemalt, see oli üks naljakas üritus) oli komisjonis üks naisterahvas, kelle kohta ma kommentaarisin Liisale MSNis "mingi tibi, ilmselt kolmekümnendate lõpus", pärast selgus, et tegemist oli (vist) Birute Klaasiga, kes peaks paar aastat üle 50 olema. Piinlik värk igatahes. (Huvitavam küsimus on see, et miks ma oma Tartu karjääri jooksul pole viitsinud endale selgeks teha, kuidas näeb välja Birute Klaas - siiski kohalikus mastaabis suht prominentne tegelane - eriti filosoofiateaduskonna tudengi jaoks. Aga see selleks). Ja praegu ongi mul selline seis, et "umbes minuvanustena" kvalifitseeruvad nii inimesed, kes on või hakkavad neljakümne tuuri saama kui ka need, kes on natuke üle kahekümne. Ja kui võtta aluseks see, et vanus on ainult number ja inimene on täpipealt nii vana, kui end ise tunneb, siis selle järgi võttes muutun ma üha nooremaks. Ilmselt mingi optimismi ja energia üledoos, loodame et selline protsess jätkub.

Friday, July 18, 2008

Paus anti osavõtjatele üks brošüür, mis kajastas bridži Euroopa meistrikate ajalugu. Seal oli kirjas lõbus juhtumus noorest Sandra Landy'st, kes tegi oma debüüdi aastal 1967. Ühes jaotuses oli tal pakkumine:
1♥...1♠
3♥...3NT
See leping läks taha, kusjuures 4♥ oleks ilmselt väja tulnud. Tolleaegne naiste bridži staar Fritzi Gordon kritiseeris Landy taaspakkumist 3♥, väites et leht oli parasjagu 2♥ pakkumist väärt – kas siis tibil mingit kaardihinnangut ei olegi!? Landy lubas siis edaspidi hoiduda ülepakkumisest. Järgmisel päeval nägi ta väga sarnast pakkumist:
1♥...1♠
3♥...3NT
4♥
ja tal tekkis kahtlus, et äkki on jagu ümber segamata jäänud. Olles sooritanud avakäigu ja näinud lauda, siis kutsuski ta kohtuniku ja kirjutas üles oma eilse käe (kaasa arvatud kõik kliberid!) – selgus, et jagu oligi ümber tegemata jäänud ja tühistati. Samas oli teine tuba seda juba mänginud ja peale matši küsis Landy Gordoni käest, et kuidas siis tollel oli õnnestunud 4♥-sse jõuda? Pakkumine oli käinud:
1♥...1♠
4♥!!!!
niipalju siis tasub usaldada ekspertide arvamust ja nõuandeid pakkumise kohta!

Thursday, July 17, 2008

maailm tahab mu surnuks joota - mille muuga saab seletada, et mulle on viimasel ajal antud (auhinnaks või niisama) viskit, õlut, mingit viinakokteili ja kurat-teab-mida, ning koju on tekkinud paras alkoholiladu (isegi mina ei jõua nii palju ära juua, kui juurde tekib - seda enam, et nädala sees ma üldiselt (eriti) ei joo). Mis siis ikka, alkohol on meie vaenlane, peame teda hävitama!

Sunday, July 13, 2008

Nädalavahetusel toimunud Pärnu GP märksõnaks oli ilmselt "infosulg". Seoses informatsiooni mitteliikumisega tekkis päris mitu ebatavalist paari. Nimelt kuna ma mängin GP-sid Maega, leppis Luks Pärnu turniiri Jungaga kokku. Kolmapäeval aga helistas mulle Hannu ja küsis, et kellega ma Pärnus mängin, kirjas mind ei olevat. Igaks juhuks kontrollisin Maed, selgus et teda Pärnus ei ole (ma tagantjärgi mõtlen, et ta VIST oli mulle seda kunagi juuni alguses maininud, aga võtab siis pea, mis on hõivatud kooli lõpetamisega, sellist keerulist teavet kinni). Eks siis leppisin Hannuga kokku, et mängime. Ja Oll, kes olevat eelinfo põhjal ka sel nädalavahetusel kinni olnud, oleks tegelikult ka mängida saanud, kuid pidi seoses meie mahhinatsioonidega ripakile jääma.
Hannuga mängimise juures on selline huvitav fenomen, et meil üldiselt kipub hästi minema. Nii seegi kord - esimesest voorust saime 63% ja teise koha - makse sisuliselt ei olnud, kuid kõige kehvem tulemus oli u. 25% ja mängisime ka hästi.
Teine voor hakkas rohkem nalja saama. Alguses saime kenasti mängu käima, aga siis ühes voorus (täpselt peale vabat vooru, ma ei tea, kas sellest oli tingitud kontsentratsiooni kadu) suutsin ma kõigepealt hakkama saada sellega, et lasin välja ühe haige geimi (see andis kusjuures veel ca 15% tulemuse). Järgmises jaos mõtlesin, kas leht:
♠ xx
♥ x
♦ KST
♣ KExxxxx

kvalifitseerub 3♣ avamiseks või peaks selle avanguleheks defineerima või siis üldse passima (esimene käsi, kõik odavas). Leidsin, et kannatab avangu välja küll ja avasin 2♣. Peale partneri alerti taipasin, et nüüd on perses - mu avapakkumine lubab mõlemat kallismasti. Kui suits hajus, oli tegemist -1400ga, punkte selle eest teadagi ei saanud. Õnneks kohe järgmises voorus saime veel suurema laksu tagasi (kui meie saime oma käkkide eest 10,3 punkti, siis meie järgmised vastased said 8) ja olime tagasi rajal. Edasi läks ka mäng siia-sinna, häid asju oli veidi rohkem kui halbu ja nii laekuski 55% ja teine koht ka kokkuvõttes. Kui Heinlo tõlgib bridžilehes Pottage'i raamatut bluffidest, siis ma sain hakkama asjaga, mis Pottage'ile kindlasti väga meeldiks. Oleme odavas kalli vastu, partner avab 2♠ (♠ + odavmast, alla avangujõu), vastane passib ja mina vaatan otsa lehele:

♠ES9xxx
♥xx
♦Ex
♣xxx

ühesõnaga - palju õnne, kaitsetihisid on null ja minu leht ruineerib ära ka partneri padajõu (kui tal seda olema peaks). Aga see-eest tsoonsus on selline, et tihisid ma võtma ei pea, kui ainult õnnestuks midagi kontrata mängima jääda. Pakkusin siis 3NT, mille peale järgmine käsi (Vamps) veidi puhises, aga passis läbi, käes oli tal vist midagi sellist:
♠Ä
♥Exxx
♦ÄSxxx
♣ÄEx

jäingi siis mängima oma unelmate lepingut, avakäiguks Vampsilt ruutu äss ja avaneb järgmine pilt:

♠T8xxx
♥ÄK
♦KTxxx
♣x


♠ES9xxx
♥xx
♦Ex
♣xxx

peale ruutu ässa tõmmet lülitus vaenlane teadagi ärtusse (et mu ristikuningale mitte tihi müüa, kust tema teab, et ma täieliku juraga tegelenud olen). Nüüd üritasin oma tegelikku padapikkust varjata ja käisin lauast padakümne, mille vastane "kattis" oma singelkuningaga, Vampsilt sellele singeläss peale ja veel veidi puhisemist (ilmselt käisid peast läbi mõtted urrima partneri suunas, kes leidis ikka aja, et kümmet katta) ning uus ärtu lauda. Järgnes nõudlus: 2 ruutut, 2 ärtut ja 5 pada = 9 tihi. Maksi me küll ei saanud, sest ka 4♠ tuleb välja (saalis oli paar sellist tulemust ka), aga vastasel seisab nii 5♣ kui 5♥ ja 3NT oli hea tulemus küll.

Õhtul toimus "Sven Cup" kaarditõmbeturniir - Sventsik tähistas ühes Pärnu baaris oma sünnipäeva ja organiseeris neljakümnele inimesele kaarditõmbeturniiri. Süsteem selline, et esimene ring toimus tõmbamine viie võiduni, teine ring kuueni, seejärel viiesed vahegrupid, kus toimus tõmme ringsüsteemis nelja võiduni ja kummagi grupi võitja pääses finaali, kus võitmiseks oli vaja koguda 9 võitu. Läbisin edukalt eelvoorud (tõsi küll, väikse ehmatusega, teises ringis oli mul laual kaotusseis 1:5) ja vahegrupi (neljast kolm võitu ja üks 3:4 kest), finaalis tuli vastaseks Puugi elukaaslane Eve. Heitlus oli pikk ja pingeline, kuid tuli tunnistada vastase paremust. Otsustavaks sai viimane tõmme, kus ma ♥10 vastu ei suutnud enamat pakist leida kui ♥2 ja tuli napp 8:9 kaotus. Auhinnaks sain üüratu karika (teist nii suurt mul kodus kapi peal ei leidu) ja tõmmetel kasutatud kaardipaki. Kui kedagi peaks huvitama, siis võitja sai veidi suurema karika ja kasutamata kaardipaki. Nii et siis mu medalite-karikate sortiment täienes veel ühe ala võrra.

Võistkondlikul turniiril esindasime peremehi - hotell Strandi. Hetkel on siis meie võistkonna maksumuseks osavõtumaks + iga võidu eest õlu igale mehele (oleme avatud rikkalikematele pakkumistele ;)). Patserdasime mis me patserdasime, aga kuidagi kombineerisime end lõpuks teisele kohale, seda peamiselt tänu viimases voorus saadud 25-sele võidule (kurioosseim tulemus oli see, kui mõlemast toast laekus +790, tegelikult on nii ärtu kui padalepingus ainult 9 tihi). Kõige veidram asi aga juhtus ühes varasemas matshis, kus toimus pakkumine lehtedega:

♠ÄExx.....♠Kxx
♥-..........♥KExxx
♦ÄT9xx....♦ESx
♣T9xx.....♣KE

meie tuba (vastased teadagi):
1♦...p....1♥...p
1♠...p....4♣...DBL
4♦...p....6♥...DBL
p....p....6NT..DBL

4♣ küsis ässa ja mul oli päris üllatav näha pakkumist kõrgustesse kerkimas, sest käes oli mul ♠Txxx, ♥ÄTxx, ♦x, ♣ÄSxx. Tulemuseks -800 ja vastased olid selle asja peale üllatavalt vaiksed - järgnes ainult arutelu
- "miks sa mulle valetad? 4♦ lubas null või kolm ässa!"
- "ei, 2 ässa - 1. aste = pass, 2. aste = rekontra, 4♦ = 2 ässa"
- "ahjah, siis sa ei valetanudki"

ja diagnoos: "kui sa avad, siis mina lähen hulluks" (meie Leoga nõustusime)

teine tuba:
♠ÄExx.....♠Kxx
♥-..........♥KExxx
♦ÄT9xx....♦ESx
♣T9xx.....♣KE

Olavi.....Sven
1♥........2NT

Tegemist ei olnud räige blufiga, vaid Olaf tahtis avada 1♦-ga ja pakkumiskaardid kleepusid veidi. Kui partner pani 2NT, siis tegeles ta juurdlemisega, kas see läbi passida või siis taanduda 3♦-sse oma kõntsaga, kuid sel hetkel märkas ta, et ta ees lebab 1♥. Selle peale ta alertis 2NT-d (INV+, ärtu toega) ja hindas hetkeks perspektiive. Kuna on selge, et partner keerab suvalise pakkumise ärtusse, tuleb loota, et äkki tal oligi täpselt kutsuv ja kadude minimiseerimiseks leping läbi passida (suvaline piiksatus tähendaks miinusskoori ja võimalik et päris kopsakat) - või siis nagu ta ise ütles - 1 kallis-2NT peale vastavad nad lühidust ja tundus, et see ei ole päris see koht, kus oma ärtulühidust pakkuda... +150 ja üllatuslikud 14 plussimpi.
Kahju et see matsh vugraphis ei olnud, kommentaatorid oleksid võinud arvata, et Eesti on kollektiivselt hulluks läinud...

Thursday, July 03, 2008

Hollandi vastu oli muidu hea matsh, aga ühes kohas ei osanud õiget lahendust leida:
PPV avas ärtu poolblokiga (võis olla ka blokk või Multi) ja jäin mängima 4♠.
T8xx
Äxx
KExx
xx

ÄKExx
Sxx
Ä9
KST

avakäiguks väike ärtu, sellele panin ässa ja tõmbasin trumpi, millele blokkija pani rohelist. Palju õnne ühesõnaga. Tõmbasin veel teise trumbi ja nüüd mängisin ruutu äss-ruutu üheksa (eest soldat) kunni alla ning ruutu emandale viskasin ühe ärtu ära ja jõudsin selleni, et tuli otsustada, kummas käes on neljane ruutu. Kui see on VPV-l, siis pean mängima neljanda ruutu ja viskama sinna ära oma teise ärtukaduja, ning vastane on sisse visatud, kui see on PPV-l, siis pean lihtsalt ristit lõikama. Kui ma käin neljanda ruutu ja PPV paneb masti, siis võin küll kõrgelt trumbata ja käia väikse pada laua suunas, nii et vastane peab mu lauda laskma, kuid siis võivad nad mu ristilõikuse kätte kinni peetada ja ma käin lepingu taha isegi siis kui ristiemand on lõikes. Hakkasin siis juurdlema, millest vastane soldani pani ja arvasin, et tal on ilmselt Sxx ja ta üritab mulle luulusid peale manada, et kui mul juhtus olema kolmene ruutu, siis imiteerib, et tal ei ole neid kolm, vms. Käisin siis ristit ja selgus, et ta oli suutnud nii mängida kombinatsioonist S762. Vastikud inimesed.

9. vooru kaotasime tshehhidele mu laisa pakkumise tõttu viimases jaos - panin 3NT täis, samas kui kahe masti pealt tuleb välja ka 6♦,♠ ja NT (sõltuvalt mängivast käest), muidu oli jälle enam-vähem matsh.

10. voor poolakate vastu olid meil samad tüübid, kes alagrupiski, mängisid jälle oma imesüsteemi. Mulle hakkas see idee isegi meeldima, et avapakkumised on "2-alla-ülekanded", vähemalt jääb kogu teine korrus vabaks, odavmastiavangud tõkestavad vastast paremini ja kallismastiavangutega saab madalamalt pihta hakata. See selleks, aga teisel korral ei olnud nende vastu mängides küll mingeid probleeme, et aru ei saaks mis toimub ja seega ei olnud ka ebamugav mängida.

11. voor Iisraeli vastu tuli jälle korralik matsh välja, aga nagu needus, lauale ilmus järjekordne kolmeimpine kaotus (esimene 14:16). Üldse ma ei saa aru, milles asi oli, aga see turniir oli nende IMPi-piiridega metsik ebaõnn - väga sageli jäi seis selliseks, et oleks olnud vaja ühte veel, et punkt juurde saada.

12. vooru Norraga me puhkasime ja käisime hoopis Pau lossis turistitamas. Loss ise vana ja iidne, oli omal ajal Henri IV residentsiks, enne veel kui ta Prantsusmaa kuningaks sai. Mingil ajal XVIII sajandil koondati sinna hulk vanu gobelääne, nii et lossiseinad olid tõsiselt lahedate punutistega kaetud, välisvalgus oli ära lõigatud ja pilti võis teha, kuid ainult ilma välguta (mitte et mul vahet oleks olnud, fotokat mul ju põle). Sisse sai tasuta, aga ainult giidi saatel, kes siis poole tunni jooksul vedas meid mööda lossi ringi. Jutt oli küll prantsuskeelne, kuid kätte anti ka paber materjalidega, nii et väga hullu polnud.

13. voor Läti vastu oli väga verine andmine. Teises jaos näen, kuidas vastased pakuvad 1♥ - 3♥ (kutsuv) ja leht on mul (kallis odava vastu):
ÄKSxxxx
xx
-
ÄExx

leidsin siis, et mis seals' ikka, ja panin 4♠, see sai kontra. Lauda pandi
Exx
xx
STxxx
Kxx

ja kuna avakäiguks tuli ruutu, tuli kaks ületihi.

Neljandas jaos panime ainsana turniiril 19 pildipunktiga 6♥
KT..........Äxxxx
ÄExxxx......Kxxx
xxxx........-
x...........Kxxx

2♥....3♦....4♦....5♦

nüüd leidsin, et "minge te ka teate kuhu, minu leht enam parem olla ei saa!" ja kuna ma leidsin, et seitset niikuinii pakkuda ei oska, siis panin 6♥ ära. Luksi selline pooleldi blufina mõeldud cue töötas ühesõnaga ideaalselt.

paar jagu hiljem avati ette 1♥ ja kontreerisin (kõik odavas) lehega:
ETxx
x
ÄSxxx
Exx

Luksil oli käes
Äxx
ÄEx
x
ÄKSxxx

ja tekkis ka temal seitsmehuvi, aga kuna ta leidis samuti, et kõike teada saada pole võimalik, pani lihtsalt 6♣, mis tuli välja. Teisest toast tuli geim.
Paaris jaos andsime välja ja asi kippus viiki laabuma, aga eelviimases jaos õnnestus tänu wilkoszi avangule vastane 2♠-s trammi alla võtta, samas kui teine tuba mängis padageimi meie liinis (kontraga).

järgmise kahe matshi kohta mul erilised mälestused puuduvad (ühte ei mänginud ja teises midagi erilist ei juhtunud - patserdasime lihtsalt natuke), aga õhtul Venemaa vastu tegin asja, mis Gromovil harja üsna punaseks ajas. Jõudsid venelased 6NT-sse kaartidega:
KESx
ÄS8xx
x
xxx

Äxx
Kxx
KEST
ÄKx

tegin pealtnäha väga sõbraliku avakäigu - ärtu. Lauast väike, Luksilt 10 ja Holomejev võttis selle kuningaga ja käis ruutu kuninga, sellele panin ässa ja käisin uue ärtu, sellele pani ta ässa ja siis kui Luks krohvi viskas, kostis tema ja nende skooreri (keegi Zmudzinski nimeline poolakas) poolt ohe... lõpuks mingit skviisi lauale ei tekkinud ja leping keriski üheta. Teises toas olid Vasja ja Sven maandunud 5♥-s, see sai kontra, sest minu käes on leht:
-
E975
Äxxxx
E975

ja tuli rekiga välja, kuigi kaitse oma padalöögi leidis.

viimases matshis rootslastega toimus tõsine ekspertiis ruutu kuningate arvel. Pakkumine käib:
Cullin...Lauri...Upmark...Leo
1♣.......1♦......pass.....2♥
3♣.......3♥......DBL......pass
3NT......pass...

1♣ oli kõva, 1♦ kallid või odavad, 2♥ pvp, DBL väljavõtuks (5-7 vms.)
käes on mul kaart:
KExxx
ÄExx
KT8
x

ja kuna ma ei tahtnud kumbagi kallist käia, siis otsustasin, et proovin Luksi pikale mastile - ruutule - pihta saada (2♥ lubas, et ta on emba-kumba odavat nõus kolmandal korrusel mängima, seega võiks tal viiene olla). Lõppeks võib ju olla, et kallismastikäik annab väljamängijale üheksanda tihi (kui tal on nt. kuuene risti, ruutu äss, ärtu K ja pada ÄS mingites kätes), võib-olla on üldse küsimus selles, et ruututihid lahti raiuda (Luksile mingi Exxxx). Et masti mitte blokki lasta, siis otsustasin, et alustan püha üritust kuningaga (võib-olla on vaja luua Luksi kätte sisek). Lauda kallati:
xxx
xx
ES9x
Exxx

ja nägin, kuidas Luks mõttesse vajub. Ja siis selguski, et mu kuningat tabas äss, nagu välk selgest taevast (väljamängija viskas krohvi) ja järgnes ümberlülitus ärtusse - kuna meie ärtu oli ainult kaheksane, mitte üheksane, siis ei õnnestunud seda lepingut enam kuidagi alt ajada, muidu ma käin lihtsalt teise tihisse padamuti ja seejärel kütan partnerile ruutu kaheksaga (madalama masti signaal) üle, et ta ärtu läbi käiks.

Veidi hiljem üritas omamoodi hiilata vastane. Lepinguks jäi 5♥, Luks oli pakkunud tugeva ühe risti peale (kallis tsoonis) vahele 2♦ (NAT). Kaardid sellised:

ÄExx.....Kx
ÄKSxxx...ET9x
Kx.......S9xx
x........KEx

Luks alustas (diagrammil Nordist, laua taga oli ta Süd) risti ässa tõmbest ja lülitus ruutu ässa. Nüüd väljamängija arvas, et küllap tal kuuene ruutu on, mis jätab minu kätte singli ja viskas sinna alla kuninga. Loomulikult oli meil ruutu 5-2, aga Leo andis paraku alla ja ei jätkanud ruutu emandaga vaid käis midagi rohelist (nagu meil mingit tihilootust oleks - vastane oli slämmijärgnevuses ja 11 tihi on talle väga kerge kokku lugeda), nii et oma "ekspertiisist" pääses rootslane kerge ehmatusega. Ta nägu oli küll üsna lõbus vaadata, kui ma talle peale jagu oma teist ruutut näitasin, aga kahju, et seda nägu siis näha ei saanud, kui Luks oleks vaevunud ikkagi oma muti lauda panema :(

Muidu oli ka tegemist väga kurja ja verise matshiga, 20 jagu lõppesid IMPidega 79-64 pahadele, ei ole küll asja täpsemalt üle vaadanud, aga kahtlustan, et tegu võis olla kogu turniiri resultatiivseima mänguga.

Õhtul siis lõpubanketil pakuti hulgas head ja paremat ja juua, nii et oli väga tore üritus, kui välja jätta see osa, et kõned olid pikad. Enne tseremooniat olid nurgas medali võitnud riikide lipud, siis ma suutsin tuvastada, et midagi ei klapi. Pika peale mõtlesin välja, et Saksamaa lipp on varda otsas tagurpidi :). Nii et meie ei ole ainsad, kes sellise häda all kannatavad, kui sellist asja juba sakslastele tehakse (äkki tegid prantslased seda meelega?), siis meie puhul ei maksa üleliia imestada. Kuskil poolte kõnede ajal märkas seda vist keegi teine ka, selle peale läks kiireks sebimiseks, lipp viidi välja ja tõmmati teistpidi vardasse tagasi, nii et kui sakslaste kord (Ok, sakslane on vist väga tinglik mõiste võistkonna kohta, kus olid Vladov (BUL?), Elinescu (ROM), Piekarek (POL) ja Smirnov (RUS)) poodiumile ronida, siis oli lipp juba õiget pidi. Nägin lähedalt ka ära, kuidas pelotat mängitakse, krt ma ütlen, et need on hulllud. Õnneks oli turvavõrk vahel...

Siis tagasi oma residentsi Madiranis (ei tea, kas olen seda maininud, aga selgus, et tegemist pidi olema vinge veinipiirkonnaga) ja järgmine päev ärasõit. Piret vedas meid kuskil lõunasel ajal Pausse ja võtsime plaani, et jätame pagasi rongijaama ja ise läheme linna peale jalutama. Selgus kaks halba asja. Esiteks see, et pagasit hoiule ei võeta (pommioht) ja teiseks see, et oli pühapäevane päev, ning igasugused asjad olid suhteliselt suletud. Lõpetasime siis sellega, et keerasime end mängukoha juurde murule pikali maha, lugesime ja tukkusime kuni õhtuni. Kuna aeg hakkas tiksuma juba niikaugele, et jalgpalli EM finaal hakkas paistma, siis tekkis mõte, et peaks mõne vaatamiskoha leiutama. Selle peale sättisime sammud kasiinosse ja küsisime, et kas vutti näeb. Selle peale juhatati meid baari, kus hea uudisena oli jalgpalli ajal häppi hauer. Veel parem uudis oli see, et peale meie ei olnud seal ühtegi kundet, nii et võisime rahulikult end diivanile pikali visata ja Heinekeni juua (0,5 liitrit 2,5 EURi - ei olegi nii tappev). Ja Hispaania võidu üle ka kuidagi kurta ei osanud. Seejärel siis rongile ja öö läbi loksumist Pariisi poole - tingimused sellised, et ei saa ei elada ega surra - st. ühest küljest oli nii tappev väsimus, et lugeda ei jaksanud, teiselt poolt ei õnnestunud kuidagi ka korralikult magama jääda. Pariisis jälle häda - kell kuus hommikul kohal ja teha pole mitte la persetki (või kui, siis võtta shuttle ja lennujaama sõita ning seal mõni nurk leida, kus magama keerata). Võtsime siis kohvrid ratastega sappa ja hakkasime jalutama mööda linna (õnneks oli Gare Montparnasse suhteliselt kesklinna löögiulatuses) - Eiffeli torn-Aleksandri sild-Concorde'i väljak-Louvre (ei, sisse me ei vaadanud, ilmselt hommikul kell 8 oleks shansud ka suht väiksed olnud)-Conciergerie-Notre Dame ja siis tagasi jaama. Mulje jäi selline, et sinna linna peaks kunagi veel minema (soovitatavalt ilma paarikümne kilose kohvrita taga lohisemas - seda enam, et mingi asi suutis kohvripõhja augu hammustada). Lennujaamas selgus, et Leedu Õhk on veel mõttetum kompanii kui Eesti Õhk - tekkis jälle mingi tund-poolteist hilinemist. Ja aru ma ei saa, kust on pärit legend, et Lääne-Euroopas on hea tööviljakus (või siis pole Prantsusmaa Lääne-Euroopas) - ma kahtlustan, et keskmine aeg, mis kulutati reisija (või grupi) peale check-in lauas oli julgelt üle kümne minuti (ei tea, äkki sellepärast lükatigi lend edasi?). Õnneks jälle läks edasi sama lennuk ja ei pidanud Vilniuses varuööbimist leiutama hakkama, sitt uudis oli aga see, et kui me pool kümme Tallinnas olime, siis oli vaja kuidagi poolteist tundi surnuks lüüa - üheksa ja üheteistkümne vahel busse liikumas küll ei olnud. Aga ära sai see kannatatud ja lõpuks väsinult kui õnnelikuna koju jõutud.

Kokkuvõttes siis võib öelda, et käik oli nagu tüüpiline Eesti koondise esinemine: peamiseks eesmärgiks oli saada finaalturniirile (millega me hakkama saime), seal saime oma eeldatava koha (OK, oleksime võinud ka mõne koha võrra paremini esineda, aga see selleks - vähemalt ei saa me erinevalt korvpalluritest-võrkpalluritest palka, et iga päev bridgega tegeleda). Ise olen rahul (kuigi mitte mänguga) ja järgmine kord paremini...