Tuesday, June 24, 2008

Rootsi matšiga algas meie come-back – kuigi me selle kaotasime, oli mäng juba suhteliselt kena. Järgmiseks vastaseks anti Malta, kes oli meie grupis selge autsaider (lõpuks saigi keskmiselt alla 10 silma matšist). Me Leoga sitsisime selle matši kodus ja teised paarid tõid 23:7 võidu koju.
Bulgaariaga tegime suhteliselt korraliku matši, aga sinna sattus ka tõrvatera sisse – nimelt jagu nr. 14. Panen selle jaotuse üles Leo vaatevinklist:
Hristov….Leo….Stojanov….Lauri
Pass…….1NT….DBL……2♦ (♦+♥)
DBL…….Pass…3♣………Pass
3NT…….Pass….Pass……DBL

ja käes on Leol:
52
875
ÄS72
ÄE76
avakäiguks ♥8, lauda
……….KT8
……….ÄET6
……….-
……….KST532
pannakse ♥6, mina võtan kuningaga ja käin tagasi väikese pada, mis jookseb laua kaheksale. Nüüd läheb väljamängija ärtuga kätte ja käib risti üheksa, sellega tihi saanud (minult 8) jätkab uue ristiga, millele Leo paneb ässa ja mina viskan pada nelja. Ja hinnanud veidike olukorda, käib Leo pada ning nii see välja tuligi. Minu leht oli
E9xx
Kxxx
KTxx
x
Järgmises jaos ebaõnn taandus, või õigemini asendus õnnega, kui ujusime 4♠ lepingusse kaartidega:
K865
S9
ES54
S94

ES73
ÄKE53
2
E75
Deep Finesse ütleb, et selle saab taha võtta, aga meie vastased seda ei teinud (Ostil on ristis singeläss ja ♦ÄK) ja tuligi asi kontraga välja. Teises toas tuli ka välja, aga Sven suutis kontrast hoiduda.
Iirimaa matšis tuli vastu võtta väike kaotus, jälle sai täiendust meie „õnn“ slämmidega. Lehed olid sellised:
E5………..Ä943
ÄKE6……ST52
ÄKET53…876
3………….Ä5
pakkumise ajal sain ma (tugeva lehega) teada, et Luksil on neljas ärtutugi ja kaks ässa, ses suhtes tihides küsimus ei ole. Küll aga oli üks vastastest lubanud musti maste, ning ma pelgasin, et emb-kumb punastest võib sitasti istuda, seega otsustasin pidurduda kuues. Ei istunud midagi sitasti (pealegi oli Luksil ♥ST). Järjekorralised -13.
Ungarit sugesid võistkonnakaaslased kõvasti (koguni 2 slämmideltat tuli meie kasuks) ja Austriaga tegime viigi (seal andsime needsamad kaks slämmideltat tagasi). Tekkis veider pakkumisprobleem: vastane avab 3♣ ja käes oli mul:
ÄS
KE96
ÄKST643
-
alustasin kontraga ja partner pani 3♠. Nüüd tellisin 5♦, lootes edasi anda signaali, et ma oleks võinud ju ka kohe 5♦ panna, aga olin selleks liiga kõva. Teises lauas kusjuures käis pakkumine täpselt samamoodi. Nüüd aga Luks passis ja vaenlane tõstis 6♦-sse kaardiga
K432
T2
E92
S973
omapäraselt lahendas mu lehe pakkumise probleemi vugraphis Saksamaa: alustas samuti kontraga, aga pakkus 4♦ (valgetel inimestel peaks see tähendama kõva, kuid mittesundivat). Kui partner selle viide tõstis, siis pani kuus.
San Marino vastu oli muidu hea mäng, aga lõpuks tuli vastu võtta napp kest, kuna kahes viimases jaos läks ära 28 (!) impi. Eelviimases kaotas Vasja kuidagi 4♠ (detaile ei tea), Viimases aga juhtus eriti kurioosne lugu. Lehed olid meil Luksiga järgmised:
S9………..Ä52
ÄK76……E95
ÄE2……..5
KE95……ST8642
jõudsime ühepoolses pakkumises 3NT-sse ja vastane käis padakäigu. Viiene pada oli loomulikult risti ässaga samas käes ja leping läks taha. Õige leping on teadagi 5♣, kuid ole nüüd pakkumise ajal see tark, kes ette aimaks, et meie achilleuseks ei ole mitte lühim mast vaid mõni teine. Saal oli selles jaos reeglina 3NT ära võitnud, sest tugeva lehe eest kiputakse avama 3♦ (seal on KSTxxxx) ja ruutu käik probleeme ei valmista. Teises lauas aga pakkus vastane end lõhki 6♣-sse (avati 3♦ ja tugeva lehega tüüp alustas kontraga ning tegi partneri 4♣ peale mingeid venitusi). Sven paraku otsustas käia välja oma ♥10x-st, selle peale lõigati partnerilt ♥S maha ja kui ruutu lõige samuti istus, siis visati kaks pada minema, -1370.
Samas oli selles matšis varem korra õnne olnud, et vastane ei võitnud ära 2♥ kontraga.
…..KES3
…..7
…..K7
…..ST6543
ÄT952…..8
KST852….Ä4
52………...ST8643
-…………...E982
……764
……E963
……ÄE9
……ÄK7
West lubas peale Leo 1NT avangut kalleid ja parema puudumisel kruvisime tal 2♥ ära. Käisin avakäiguks oma trumbi välja ja nüüd lasi ta selle oma kaheksani (Leolt väike), tõmbas padaässa ja lõi pada trumpässaga. Seejärel järgnes väike risti löögi alla ja nüüd üritas ta vist tõmmata trumpkuningat, mis ta taha viis. Kui ta mängiks selle asemel pada, siis me võtaksime ära 2 ruutut ja sunniksime teda kätte trumpama (see teeb ta trumbi sama pikaks kui Leol) ja nüüd on ta vist ka lõhkise küna ees: kui ta mängib trumpi, siis saame teda veel korra trumpama sundida, mis tekitab meile trumbis pikkustihi, kui ta aga trumpi ei mängi, siis lööb Leo padaga oma trumbi lühemaks, käib midagi rohelist ja väljamängija on oma ♥KST-ga sisse visatud ja saame veel trumpemandaga tihi. Õige mänguplaan oli selline, et tuleb avakäigule trumpäss peale panna, lüüa risti kätte, padaäss-padalöök, uus ristilöök ja väljavise padaga. nüüd mingi hetk oleme me sunnitud midagi talle löögi alla käima (tal on käes needsamad ♥KST), seda ta lööb ja nüüd on tal olemas viies pada, millega veel üks väljavise tekitada ja lõpuks oma trumbikahvliga 2 tihi saada. Kokku siis 6 trumpi, ♠Ä ja löök lühemale poole. Väga suurt tolku selle lepingu taha võtmisest meil kahjuks ei olnud – teises toas lasti 3NT välja .
Prantslaste vastu oli mõlemapoolsete võimalustega igav mäng, kus tuli napp kaotus. Kõige lõbusam hetk oli see, kui ma esimesel käel avasin kaardi: ♣ÄKEST98765432. Alustasin pakkumist 1♣-ga, vastane mõtles, mida teha (tal oli sama kombinatsioon ruutus), aga teine vastane jagas ära, et ilmselt on dubleerimisel midagi tegemata jäänud. Asendusjagu ei olnud ligilähedaseltki sama hea ja terav, aga tõi meile 12 IMPi sisse.
Slovakkia üle tõid teised paarid võidu kotti ja viimases voorus mängisime Poola vastu. Meie vastu oli paar, kes mängis mingit veidrat süsteemi: 1♣/♦ = 4+♥/♠; 1♥/♠ = 4+♣/♦. Ja muidu ka hunnik releesid ja värke. Muidu oli jälle võitluslik matš, aga viimase kolme jaoga läks 24 IMPi ära – lasin välja slämmi ja teises toas lasti välja kontreeritud geim. Selle relee/ülekandesüsteemi puhul oli pidevalt selline jama, et ei olnud teada, kui palju jõudu ja mis mastid tüüpidel täpselt on. Nii kontreerisin ma ära mingi Lebensohli 3♣ pakkumise (selle tegi käsi, kes oli avapakkumisega lubanud ärtut), ristis oli mul käes KT8xx. Loomulikult oli tal neljase ärtu kõrval kuuene risti (ÄE97xx) ja Luksil renoo. Sealt muidugi tuli kaks head asja – esiteks selgus, et 3♣ läheks ka taha (kaheta vist isegi) ja teiseks läks teine vastane 3♥-sse (tal oli kolmene ärtu ja duubelristi), mida kontreeris Leo ja leping läks kolmeta. Aga kohe järgmises jaos lasin ma slämmi välja, kuna ei julgenud mingit ärtumastiga tehtavat releed kontreerida (♥KS76) ja Leo tegi padakäigu. Nüüd saaks selle ikka veel taha, aga mul tekkis lollakas sisseviskesunni moodi asi, mis tagajärjel viskasin ♥K singliks. Väljamängija oli juba otsustanud, et mängib sellele, et mul oli algselt ♥ST ja käis emanda vastu laua Ä9-t… kuid kahjuks oli ka Leo hunniku ärtusid minema visanud ja kui soldatile tuli 10, siis ei olnud keeruline ässa panna.
Vahepeal, kui me igasuguste kahtlaste võistkondadega võitlesime, oli kogu ülejäänud saal mänginud meie jaoks soodsalt (kasutades Aivari väljendust: kogu Euroopa otsustas, et meie alagrupist peab üheksandana edasi minema Eesti). Nimelt Valgevene ja Iiri, kes olid meie peamised konkurendid, komistasid mingite imelike võistkondade otsa (Valgevene – Wales 6:24 näiteks) ja lõpuks jäi koguni 15 VP-d varu. Teises grupis juhtus selline halb asi, et Soome jäi 9.-10. koha peale võrdsete punktidega Inglismaaga, ja olles omavahelise matši kaotanud, jäidki esimestena joone alla. Muidu oleks juhtunud selline lahe lugu, et Läänemere-äärsetest riikidest oleks välja jäänud vaid 1 (Leedu) ja Briti saartelt poleks keegi edasi pääsenud. Vaadates järgnevat, oleks igatepidi parem olnud, kui nemad oleks edasi saanud.
Finaalvoorud algasid kahe ilgemat sorti kestaga. Põhjusteks ilmselt ühest küljest teatav pingelangus ja teiselt poolt palavnenud ilmad. Nimelt näitas kraadiklaas maantee ääres +42, ja sellise ilmaga ligi kaks tundi käänulistel mägiteedel autos passida (tund turniirile-tund tagasi) tapab ikka mõnuga ära. Inglaste vastu oli tüüpiline meie selle turniiri mäng – poole matšini suht normaalne (peaaegu et isegi hea) võitlus ja siis kukub katus kokku.
Kõigepealt algas asi sellest, et ma käisin 3NT vastu avakäigu kombinatsioonist ÄET98. Otsustasin, et panen lauda 9 (mis meil üldiselt peaks olema 1. või 3.), kuna kartsin, et kui ma 10 käin, võib see Luksil valesid mõtteid tekitada, kui ta kuskil soldatit nägema juhtub. Soldat oligi Luksil, kes pani selle kolmandast käest peal (lauas oli 3 kilakat) ja väljamängija peetas selle Kxx-st (mängis sellele, et tal on ES duublis ja peetamine katkestab sidemed). Nüüd oligi Luksil vastase võtmemastis pidur taga, aga ta visualiseeris mulle jaotuse, kus mul on kas ÄT9xx või ET9xx ja hakkas hoopis teist masti lahti mängima (mina, kes ma arvasin, et tal oli S singlis, julgustasin) ja tuligi see jobu leping välja. Järgmine kord käin 10-ne. 14. jaos jõudsid nad slämmi käest, kus ei teki vähimatki probleemi, kuid Sven-Vasja jäid teise kätte ja nüüd ei suutnud trumpmasti kadujata lahendada (ES9x vastu Äxxx – duubelkunn on lõikes). Kohe järgmises jaos juhtus veel hullem lugu. Mõlemas toas käis pakkumine suhteliselt identselt.
974…………...ÄES63
-…………...……862
Ä87653……….KES9
KES3…………..9
1♦…3/4♥……4♠…...5♥
nüüd jõudsid mõlemad lauad kuude patta (tunnistan, et oleksin võinud 6♦ pakkuda, et vihjata alternatiivlepingul). Meie lauas sai see kontra ja läks neljata (saan kolmeta mängida), teises lauas otsustas Sven, et hakkab nüüd kapteniks ja paneb 7♥, ning ma kujutan ette, et Vasja oma lehega:
KT852
KT9
-
ÄT652
ei olnud selle üle just eriti õnnelik.
Viimases jaos lisandus veel järjekordsed -11 IMPi, kui meie vastu tuli välja 3NT (minu ebaõnnestunud avakäik + järgnev sisseviskesund), Vasjal ja Svenil oli mäng teisest käest ja läks kuueta. Ja oligi pakk käes.
Teises matšis Itaaliaga saime samasuguse koslepi. Seal läks pidevalt midagi ära kas siis juhuslike asjade või vastaste õnnestumiste pealt (mängisime hallilt ja inspireerimatult), aga sisse tuli 2 lubamatut tala meie paari poolt.
omasin neljandal käel lehte:
ÄKEx
KS
xx
S9xxx
kolmas käsi avas 1♥, pakkusin 1♠ ja vastane hüppas 3NT (ärtutoega, parem kui kohene tõkestav 4♥). Nüüd ilmus Luksilt lauda 4♦ ja mina pidin aru saama, mida see tähendab. Kindel oli, et tal on vähemalt mingi padatugi olemas (me oleme kallis odava vastu ja ta on passinud käsi), aga ma kahtlustasin (kuna vastane ilmselt võib mängida 4♥), et äkki on Luksil mingi leht, millega ta ei saanud 3♦ avada vastavas tsoonsuses ja ma oma padapakkumisega likvideerisin tal kadujad (nt. ♠xxx ja kuuene hea ruutu), nii et ta 4♦ pärast väga mures ei ole, küll aga tahab ära näidata avakäigu. Passisin läbi ja selgus et mul oli osaliselt õigus (padatoetuse olemasolu ja avakäigu näitamise suhtes), leht oli tal
xxxxx
xx
ÄKxx
Ex
Läks kallis tsoonis kontrata viieta (4♠ on -1) ja 9 miinust. Teine jagu oli veel inetum:
alustasin 4♠ lepingu vastu kahe risti tõmbega (ÄK42), lauda tulid E53, Luksilt 96 ja väljamängijalt T8). Oletasin, et väljamängijal, mitte Luksil on duubel ja peaks ümberlülituse tegema ja lugesin maha läinud ristikliberid kokku: T9865… Seega peaks Luksil mingi väiksem nupp kui kuus käes olema ja lülisin ärtusse. ♣7 oli lihtsalt kadunud mu jaoks pakist ja nagu ikka, kui midagi sitasti teha, siis tähendab see -12 IMPi.
Et veidikene positiivsust lisada, panen 2 jagu, mis vahelduse mõttes hästi läksid (ja nagu ikka, SISSE toovad head asjad vähe, nende jagude pealt kokku 5 IMPi).
Vastased pakuvad:
1♣….1♠
2♣….2♦(alerditud)
2NT...3NT
ja mina pean tegema avakäigu lehest:
942
ÄT
K653
8752
panin lauda ♠9 ja selgus, et see võttis lepingu ladvast viieta: lauda tuli nimelt:
KS853
953
ÄS9
S4
ja Luksil oli:
ÄET6
KS872
T82
9
ning karpisime ära neli pada ja viis ärtut. Minu plaan B avakäiguks – ruutu – oleks lepingu välja lasknud (3 ruutut ja 6 ristit).
teine kord mängisin 4♥ lehtedega:
ÄK…...xxxx
ÄTxx..KESx
ÄKx…..S9x
Kxxx..xx
sain padakäigu ja nüüd ei hakanud lolle trikke tegema, vaid käisin kohe teisel tihil risti väikese kuninga alt (et saada kindlasti kaks lööki lauda). Oligi neljas risti äss kuninga taga ja kui mingi muu plaaniga mängima hakata, siis oleks selle lepingu võitmine parimal juhul keeruline.
Teine finaalide päev oli juba märksa reipam. Kui hommikul tuli Islandilt küll 11:19 kaotus (detaile ma jälle ei tea), siis teises matšis sai taas bulgareid tümitatud 22:8 (vist), vahelduse mõttes oli see matš, millega võis täitsa rahule jääda. Kuna line-up’i tegi Pireti asemel Tihane, siis pani ta Luksi istuma ebatraditsiooniliselt Nordi, selle eest sai poiss kaks korda slämmi proovida (mõlemal korral õnnestunult), need jaod jäid küll viiki, sest väga keeruline nendesse jõuda polnud (avang vastu 20 pp mõlemal juhul).
Türgi vastu olid õhtuks vasakradikaalselt karmid jaod pandud. Hoolimata sellest, et viimases seitsmes jaos toimus meie lauas ilge udutamine, õnnestus 16:14 võit kotti tuua (kui just tänahommikune apellatsioon seda ei muuda). Aga nüüd jagudest:
1.jaos võitis vaenlane slämmi Tiidu-Maksi vastu (avakäigust), aga seletusega midagi puterdasid. Seepeale otsustas kohtunik, et 50-50, kas tuleb või ei tule ja jagu viikis (meie teises toas 3NT-s). Selle peale apelleerisid mõlemad pooled, eks paistab, mis sest saab.
2. jagu oman kolmandal käel odavas kalli vastu kaarti:
ÄKxxx
x
ÄTxx
xxx
ja pakkumine käib:
pass….2♣(prec)…2♠….DBL
4♣……5♣……….?
kuna ma ei olnud mitte kindel, kes mida võita võib, siis panin igaks petteks 5♠, mis sai kontra ja ruutukäigu vastase singlist. Lauda pandi:
ESTxx
ETx
KS9xx
-
ja tuli 2 ületihi. Jagu viigis.
kolmas oli ka karm jagu, aga meie lauas midagi erilist ei juhtunud. Neljandas jaos jälle hakkas mingi nali pihta. Seekord olin esimene käsi (kallis kalli vastu)
KSxx
ESxxxxx
xx
-
pass….1♣(poolakas)..2NT….DBL
3♥……pass…
minu poolne vastane põrnitses küll jupp aega mu 3♥-t aga kontreerida ei julgenud, selgus et õigustatult. Lauda pandi:
Exx
-
ÄSxxx
Äxxxx
ja kuna mõlemad kallid jagusid 3-3, siis tuli leping välja.
Kuuendas jaotuses oli õnnelikum vastane: kruvisin vaenlase 5♥ ära, kui Luks oli Wilkosziga avanud:
ÄKSxx
ST8x
x
Kxx
see oli ladvast.
Seitsmes jaotus õnnistas ebaklapiga:
-………….....ATxxxx
Exxxxx…...x
Äx……….....KSTx
ÄS987……...Ex
selgus, et 3NT tuleb (risti on 3-3, KT lõikes, ruutu mutt on duublis ees), aga meie maandusime 3♣-s, tuli välja seegi suure surmaga.
üheksandas jaotuses oli jälle padas ÄKETxx vastu renood.
11.jaotus oli jälle midagi karmi, mul on teisel käel (kõik odavas) käes:
97
ÄS7
ÄST
KS642
vastane avas 1♦ (NAT), millele passisin esialgu (1NT-ks jääb nats puudu, 2♣ ei taha risti keskmiste puudumise pärast ja kontra jaoks ei ole sobiv leht), teine vastane hüppas 3♦ (tõke) ja Luks andis kontra. Panin siis 3NT – pass-pass-DBL ja leidsin, et mingu vaenlased ka kuu külge, see leping tuleb välja, panin reki. Vastane taandus 4♦-sse, mis oli 500, samas kui 3NT eeldatava ruutukäiguga on 650. Aga pärast selgus, et rekk oli täiesti õigustatud liigutus – ilma selleta lubas Luks oma lehega:
ÄKSx
xx
x
ETxxxx
4♣-sse jooksu pista (tõsi küll, selle ma tõstaksin viide, huvitav, kas seda saaks ka rekiga mängida :P)
13. jaotuses istus trumbimast 5-0 vastu, 14. jaos ujusime slämmi (midagi muud selle kohta öelda ei saa).
Leo……………..Lauri
ÄES42…………983
KST96…………Ä532
7……………….KT64
KT……………..Ä5
1♣……..3♣……DBL…...3♦
3♠…….pass……6♠
3♣ oli ♦ või kallid, 3♦ pvp ja Luksi 3♠ lubas meie kokkulepete järgi head lehte (kehvema lehega passib korra ja ujub kontralt minema). Ma siis vaatasin, et mu kontrollid on päris head, kui Luksil on mingi piiripealne leht, võib ta ka kohe 4♠ hüpata, ja panin 6♠ täis (pärast sain Tihaselt saagida, et ma oleksin võinud ka cuesse minna, whatever…). Nuh, avakäiguks tõmmati ruutu äss ära ja siis käidi midagi rohelist (ristit vist). Nüüd käis Luks tehniliselt õigest väikse pada emanda alla (tagant kukkus 10) ja seejärel saagis pada maha ja tõmbas ärtu muti alla. Tuli väljagi.
Järgmises (15) jaos tegi Leo sellise asja, mille peale Olavi kolm päeva järjest pröökaks: tegin oma pakutud mastis avakäigu, tema soldat ajas kuninga maha. Nüüd mängis väljamängija kõrvalmasti ässa ja emanda (lauas oli STxx), minult suur-väike. Luksil on Kxx, võttis emanda ära ja käis mu masti tagasi, ning mu kõrvalmastitihi (mul on seal ÄE K taga) läks seebiks. Põhjendus: „aga ma arvasin, et sa pikkust viskasid…“.
16 jaos tegin 1NT-pass-pass järel DONTi kallis odava vastu. -300.
17 jaos mängisin 3NT, ei suutnud tihisid kokku lugeda ja patserdasin üheta 
18. jaos avas Luks 16pp ja 5-5 lehega (singel K ja Ex) 1♠ (ei tea, kas ta leidis, et 14. jao omast oli see vga palju kehvem). Passisin oma 9 punktiga (süsteemi tõttu, mis ei lase mul 1NT panna) ja tuli 11 tihi.
20. jaos juhtus jälle selline asi, millele eriti head seletust ei ole
Lauri…………..Leo
KES9…………..73
ÄK32…………..ST754
S9732………….Ä6
-………………..T652
1♦…….pass……1♥……..2♣
2♠………………3♦
5♣………………5♦
läks neljata. Nali nimelt selles, et 1♥ ei ole meil 100% naturaalne ja kui vastane 2♣ vahele pani, siis oma arust lubasin ma oma pakkumisega maksi, kolmjala ja neljase ärtuga. Luksi 3♦ võtsin naturaalse FG-na ja tegin Exclusion Blackwoodi. Luks omakorda võttis mu 2♠ kui maksi, neljase pada ja kuuese ruutuga (ühesõnaga naturaalselt) ja pakkus vastavalt. Tõenäoliselt oli tal õigus, järgmine kord pakun oma lehega 3♣.
Kui jah meie pakkumismasinat vaadata, siis võiks teha sellise võrdluse, et raip on vahepeal kuuris seistes kasutamatusest roostetama läinud ja nüüd on tehtud hädapärased parandused traadi, papi ja kummiliimiga. Sõitmiseks kõlbab küll, aga aegajalt keerulisemates kohtades kipuvad jupid taga olema. Mis seals ikka, väga katastroofiline seis ei olegi, võitlusvaim on hea, kuigi väsimus on kallal ja jätkame protsessi.

Wednesday, June 18, 2008

Reis Prantsusmaale algas pihta nagu tavaline Eesti koondise välisreis (millest küll viimasel ajal on sageli kõrvale kaldutud) – igasuguste jamade ja segadustega. Esimese asjana läksime Tallinna lennujaamas Leedu lennukompanii lennuki peale ja selgus, et see ei ole grammivõrragi parem kui meie kõigi „suur sõber“ Estonian Air – pandi meid lennumasina peale, tehti turvademonstratsioon, lasti 10 minutit istuda ja käsutati püsti. Aparaadil mingi viga küljes. Tilgutati väljumisaega tunni kaupa edasi ja lõpptulemusena jäi väljumisajaks 12.00 (st. 3 tundi hilinemist). Tore on, lendasime siis Vilniusse, selgus ka üks hea uudis – nimelt Pariisi pidi edasi lendama täpselt sama masin ja see tõi omakorda kaasa selle, et vähemalt ümberistumisest me maha ei jäänud. Kusjuures Leedu lennujaam oli ses suhtes veider, et esimest korda elus pidin ma asjad transiiditsoonis turvakaamerast läbi laskma. Pariisis võtsime mingi bussi, mis pidi meid vajalikku vaksalisse (Gare de Montparnasse) viima. Viis ka, aga tempo oli selline, et ilmselt oleks taktikaliselt kavalam olnud ikkagi metroodega seiklema minna. Suurlinna värk, sõit võttis aega ligikaudu kaks tundi. Hea uudis muidugi oli see, et rongini jäi veel pool tundi aega. Rongijaamas selgus, et meie varem ostetud pileteid ringi ei vahetata (Ok, pole hullu, selle jaoks on kindlustus ja ETBL), läksin siis luugi „Departures Immediates“ juurde ja Luks poodi kütust varuma. Mõlemad langesime Prantsuse asjaajamiskultuuri ohvriks – sabad liikusid teosammul. Ma ei saa küll hästi aru, kas see oli mingi sadistlik vemp, et „kohe väljuvate“ piletite kassas oli mingi tütarlaps, kes kulutas kunde peale aega rohkem kui kõrvalkassa kolme peale, aga igatahes 5 minutit enne väljumisaega jõudis mulle kohale, et ainuke šanss rongile jõuda on see, kui pilet sõiduki pealt ära osta. Tegime kiire küsitluse ja selgus, et see on täiesti võimalik, ainult läheb nõks kallimaks. Meil savi (ETBL maksab ja kui ei maksakski, siis 10 EURi võime ohverdada selle nimel, et mitte 3 tundi raudteejaamas passida, küll), spurtisime rongile ja napilt jõudsime. Jäime siis kontrolle ootama, selgus, et me olime muutunud nähtamatuks – nad jalutasid meist mööda (2 korda) ja kummalgi jalutamise korral ei teinud meid märkamagi. Esimesel korral ma küll küsisin, et „Sorry, can i buy a ticket from you“, aga tüüp vaatas must läbi nagu õhust. Teine kord ta müksas mind (ma olin koridoris kitsa koha peal), vabandasin ja tema küttis minema. Nojah, kui nad ei taha pileteid müüa, siis ei taha, ega vägisi ka pressima ei lähe (seda enam, et oma arust me kahekesi end küll kuhugi ei peitnud ja olime valmis pileteid ostma). Ilmselt on prantsuse keele unustamine abiks – kui ma oleks prantsuse keeles küsinud, küllap ta oleks mulle tähelepanu pööranud, nüüd aga võib-olla ei viitsinud reede õhtu puhul väljamaakeelset juttu teha (tegelikult oli neid kaks, võib-olla lootsid mõlemad, et sellised „rasked“ kunded, kes prantsust ei räägi, võtab kolleeg enda peale. Ma oskan küll prantsuse keeles küsida endale vajalikke asju (mh. piletit), aga probleem tekiks selles kohas, kui teine osapool hakkaks mulle midagi täpsustavalt seletama. Prantslaste prantsuse keel on selline, et minusugune pikkade juhtmetega tüüp seda küll jälgida ei jõua). Lõbus lugu igatahes – sõitsin oma elu pikima otsa jänest – TGV-ga Pariisist Bordeaux’sse, kus me pidime ümber istuma.
Bordeaux’s hakkas jälle igasugu asju juhtuma. Ronisime rongi pealt maha ja hakkasime vaatama, mille peale me siis ennast ümber kolima peame. Ja nagu ikka – mitte midagi ei leidnud – järgmine rong pidi minema hommikul 6.44 (kell oli õhtu 23.20). Takkajärgi mõtlesime, et ilmselt tekkis viga konduktorite soovimatusest meiega seletada – Pariisis see rongijaama tüüp, kellega me suhtlesime, teatas, et me peame millalgi ümber istuma, aga koht jäi täpsustamata ning rongis küsisime mingilt kaasreisijalt, kes ütles, et rongi jagunemine ja ümberistumine peaks olema Bordeaux’s, sest kumbki rongipool ei lähe Pau’sse (TGV oli ses suhtes superlahe süsteem, et seal oli nagu kaks rongi koos, mis sõitsid koos Bordeaux’sse, kus rong tehti kaheks – esimene ots läks Biarritzi ja tagumine Toulouse’i poole edasi). Tegelikult ilmselt pidime vahetama rongipoolt (me olime tagumises, pidanuks minema esimesse) ja sõitma kohta nimega Dax, kus Biarritzi harust lahknes omakorda haru, mis viis Tarbesi ja mille peale jäi ka Pau. No pagan temaga, läks vähe kehvasti ja tuli välja mõelda, mida saab edasi. Helistasime teistele, kes olid sel ajal jõudnud meie residentsi ja küsisime järgi, et kas nad ei viitsi meile Bordeaux’sse järgi tulla. Ei viitsinud – selgus, et koht oli veidi kaugemal kui nad arvestanud olid ja pime ja väsinud ja võõrad teed – ühesõnaga täiesti arusaadav. Jalutasime siis üle tänava ja võtsime esimese ettejuhtuva hotelli. Okei, seal oli terve rida hotelle, aga võtsime sellise, mis ei tundunud just üleliia šikkmodern (lõppeks me tahtsime ainult 5 tundi magada ja arvestades mu tausta – eelmise kahe öö peale kokku 5 tundi und, siis ei ole erilist vahet, kus seda teha). Vaist ei petnud – hotel-brasserie „le Quebec“ taks oli kahe peale 35 eurot öö. Selle eest oli interjöör selline, et tulid meelde vanad head ajad Antalyas hotellis „Emirgan“ (või „Emigrant“, nagu me selle koheselt ristisime). Uks oli selline, nagu hakkaksid kappi minema (Sven sealt küll ühtegi pidi läbi poleks mahtunud), lamp oli lahti kruvitud ja pirnita, voodi ja tekk olid meil kahe peale üks, prill-laua sees oli mõra. See eest olid muidugi peldik ja duširuum toa, mitte koridori peale ja seina peal oli telekas (väike küll ja pulti ka ei olnud, aga ikkagi). Hommikul ärkasime siis üles ja läksime rongijaama. Nagu arvata võis, siis tütarlaps kassas võõrkeeli ei osanud ja tuli oma pantsus välja kraapida, sellega läks väga hästi – ta sai täpselt aru, mida me tahame ja mina sain täpselt aru, mida teha tuleb (st. kus kohas ümber istuda, sest nagu tavaliselt, rong läks kuhugi vastu Hispaania piiri Biskaia lahe äärde). Ronisime rongile ja jälle juhtus sama nali, mis reisi alguses lennukiga – veerand tundi passimist ja teavitus, et „kerige maha, see rong ei lähe kuhugi“. Asendusvariandiks saadeti jälle vana hea kahe-veduri-variant, millest üks pool pidi siis ilma ümberistumiseta õigesse kohta minema. Ainuke häda oli selles, et selle „õige poole“ suhtes ei olnud erilist kindlust – üks asi ütles ühte- teine teistpidi. Õnneks olime valinud õige poole kasuks ja ei pidanud sellessamas Daxis mingeid kiireid liigutusi enam tegema hakkama. Edasi läks asi juba hõlpsamalt – ainuke elevusmoment tekkis sellest, et konduktor teavitas meid, et Prantsusmaal on selline kord, et pilet tuleb ära komposteerida enne rongile minekut, rongis konduktori juures saab ka, aga see on 10 eurot kallim – aga kuna näha, et me oleme väljamaalased, siis andis „esimese korra puhul“ amnestiat. Pau jaamast korjas Piret meid üles ja vedas meie residentsi, mis näib olevat absoluutne vastand hotellile „le Quebec“- asukohalt üsna ebamugav (u. tunni aja sõit Paust), kuid paras häärber – ruumi on, bassein, pinksilaud, köök, 2 elutuba, N magamistuba, wifi, vähemalt kolm kassi (mustvalge, ruuge ja kolmevärviline) jne. Halb asi on küll see, et minu kasutada olev arvuti wifit hästi välja võtta ei taha, aga eks ma mõtle midagi välja selle koha pealt. Ühesõnaga – hoolimata vintsutustest õnnelikult kohal ja näis, mis edasi saama hakkab.
Ülejäänud seltskonnal oli ka väikseid muresid olnud – neile toodi pagas alles kunagi hiljem järgi (oli tee peal seiklema läinud) ja nad pidid residentsi kuidagi imetabasel moel üles leidma (tee peal oli väga palju pisikesi kohti, pisikesi teid ja maja ühelgi kaardil küll ei olnud). Õnnega pooleks läks see neil suuremate tüsistusteta korda ja praeguseks (kolmas päev) on liikumiskiirus tõusnud tunnilt 50le minutile Pireti ja 40le minutile Sveni puhul. Tihase tüüritavas autos pole veel õnnestunud viibida.
Esimene matš oli Rumeeniaga, kellega me enne turniiri olime korduvalt treeningmatše pidanud (ja pidevalt lakki saanud). Turniir algas vähemalt hästi – vastane jäi osamänguvõitluses (kuigi Luks ütles, et ta oleks geimi pakkunud, mida lahtise kaardiga kaotada ei saa ja kinnisega tuleb vaeva näha, et alt võtta) 500 alla. edasi läks asi pidevalt sama rada pidi edasi ja laekus ilus 23:7 võit – ei tea, kas tüübid BBOs mängides spikerdasid või milles see asi oli, et me treeningprotsessi käigus neile alla kippusime jääma. Jaotustest olid minu jaoks kõige huvitavamad kaks, kus ma slämmi tellisin.
Leo.......PPV.......Lauri....VPV
....................ÄES
....................Äx
....................ÄEx
....................ÄKESx
pass.......pass.....1♣.......2♥
pass.......pass.....DBL......pass
3♣.........pass.....6♣
kuna 3♣ lubab (4)5-7, vähemaga kasutaksime Lebensohli, otsustasin slämmi ära tellida. Lauda pandi suhteliselt inetu kaart:
xxx
Sx
KSx
Txxxx
aga pada lõikus istus ja slämm tuli välja.
teises jaos oli pakkumine väga sarnane:
Leo.......PPV.......Lauri......VPV
....................ÄESxx
....................ÄE9
....................Äx
....................ÄKT
pass......pass......1♣.........pass
1♦........pass......1♥.........pass
1NT.......pass......6♣
1NT lubas 5-7 risti mastiga (ebaühtlane leht) ja otsustasin, et kuna nii ♠K kui ♣E ülesleidmine on vastikult keeruline (pada singel mulle ei meeldiks, kui asi que’de peale läheks), siis tellin kohe ära lepingu mida võita tahan. Lauda pandi:
xx
Sx
KExx
S9xxx
ja kuna mõlemad mustad mastid istusid taga, siis ei olnud seda lepingut võimalik võita.
Teine tuba oli mõlemas jaotuses geimis, kuna erinevalt tavapärasest olime selles jaos, mis välja tuli, tsoonis ja tahaminevas mitte, siis teenisime ühe imbi. Vastane sai kokku üldse umbes 16 IMPi, millest 11 oli see taha läinud slämm.
Teise matši istusime Leoga väljas ja seetõttu ma ei teagi, mis täpselt juhtus, aga Saksalt saime kõvasti lakki (8:22 vist). Vähemalt kaks halba asja juhtus:
ühes jaos hüppas Sven Vasja 1♠ peale 3NT lehega
x
Exx
ÄKE9xxx
Tx
kahjuks lubas selline pakkumine pada duublit, Vasja parandas 4♠-tta ja vastane kontreeris. Seda Sven enam ei parandanud ja tuli -500 teise toa geimi vastu.
teises jaos oli Vasjal käes selline leht:
................ÄKETx
................-
................KE
................ÄESxxx
1♥..............2♥..........3♥.......pass
pass............4♠
ilmselt see 4♠ on pehme pakkumine, parem oleks ehk alustada 4♥ quega või millega iganes (täpselt ei oska öelda), teine tuba jõudis slämmi (Tiit ja Maks vist segasid vähem vahele) ja jälle kadus hunnik IMPe, sest partneril küll suurt midagi ei olnud, kuid ♣K siiski. David kirjeldas mulle ka sama jagu, tema vastu oli teine vastane pannud kohe 4♥, ses suhtes oli tal ikka väga niru pakkuda, vist jäi lõpplepingu 5♣.
Kolmas matš Belgiaga oli korralik andmine. Asi jäi viiki IMPidega 48:48, juhtus suht palju asju. Suurim väljaminek oli meil sellises jaos, kus lehtedega:
ÄE9.............xxx
Äx..............Kxxxx
KESTxx..........xxxx
xx..............K
jõudsime Wilkoszi tõttu 5♦-sse lühemast käest, seda vastane, kes oli kogu aja vaid püsinud kontreeris. Teine pidi avakäigul padale pihta saama (kuna ärtu on 3-3, siis tuleks muidu leping välja) ja sai kah. Teises toas mängiti lepingut pikemast käest ja selle vastu ei olnud kaitset.
Suurim sissetulek oli jaos, kus vastastel/Svenil ja Vasjal olid käes lehed:
Ä...............Kxxxx
KSxx............ÄExxx
KTx.............ÄSx
Äxxxx...........-
Vasja ja Sven pakkusid nii:
..........1♠
2♣........3♥
4NT.......6♣
7♥
(4NT = ♥ RKCB, 6♣ lubas 2 keycardi, trumpemanda ja ristirenoo).
meie vastased pakkusid:
..........1♠
2♣........2♥
3♦........3♥
4♥
3♦ oli neljanda masti sund, miks see jagu neil tuksi läks, seda ma ei oska arvata.
Kõige huvitavam oli aga jagu Wilkoszi naljadega (minu kaart on Nordis)
..........KTxxx
..........S
..........ES9x
..........S97
xx.................S9x
987................ÄET5x
ÄKxxx..............xx
T8x................Äxx
..........ÄEx
..........K6xx
..........xx
..........KExx

Lauri....VPV....Leo....PPV
2♦.......2♥.....DBL....3♦
DBL......pass...pass...3♥
pass.....pass...DBL....pass…
esimene kontra oli passi-või-paranda, ülejäänud trahviks. Avakäiguks ruutu, see võeti ässaga lauda ja käidi pada, mis läks Leo emanda saagiks ja ta jätkas uue ruutuga. See võeti jälle ässaga lauda ja käidi teine pada, kuhu ma kuningaga ette hüppasin ja käisin kolmanda ruutu, mida väljamängija trumpas kümnega ja Leo viskas sinna ristit. Nüüd lõi väljamängija pada lauda ja käis ärtut, millele ma panin sunnitult oma soldati ja tema mängis ässa. Praegusel hetkel on laua peal lõppseis selline:
........Tx
........-
........9
........S97
-...............-
8...............E5x
xx..............-
T8x.............Äxx
........-
........K6x
........-
........KEx
väljamängija käis nüüd ärtu vastu lauda, Leo lasi selle läbi ja väljamängija mängis risti äss-risti, nüüd jäi Leo sisseviskesse ja pidi viimase tihi andma väljamängija trumpemandale. Tegelikult selles kohas Leo veidi puterdas – ta peab ristis ühe pildi ässa alla deblokeerima, siis jookseb käik mu soldatini ja ma saan väljamängijale trumbikopa lauale panna. Aga põhjus, miks nii ei juhtunud oli tüüpiliselt leolik – ta ei olnud viitsinud trumbi keskmisi nuppe jälgida ja ei mäletanud, et ärtu kuus on juba selline relv. Nu mis teha, saime teise toa 110 vastu 100, mitte 300, ses suhtes ei olnud kõige hullem.
Neljas matš Venemaa vastu – nagu ikka, õnne ülekülluse üle me kurta ei saanud. Meie panime jobu slämmi (läks taha), vastased panid jobu slämmi (tuli välja) ja veidi veel nipet-näpet, tuli 10:20 kest. Kõige vasakradikaalsem jagu oli selline, kus otsustasin Leo 1♦ peale lehega:
xxx
E
xxx
S9xxxx
1♠ bluffida. edasine käis nii:
Leo.......Dubinin....Lauri.......Gromov
1♦........Pass.......1♠..........DBL
2♦........2♥.........Pass........3♦
Pass......3♥.........Pass........3♠
DBL.......Pass.......Pass........RDBL
Pass......4♦.........Pass........4♥
Leo pass ütles, et „käi ruutut“ ja DBL lubas pilti padas, tegelik tõde oli see, et käima pidin ma hoopis ristit, kuna tema leht oli:
Ex
xxx
ESTxxx
ÄE
ja peale ta kontrat kolmele padale tõmmati ta pada mutt ka maha ÄK tagant. Hea, et vaenlane seda lepingut rekiga mängima ei jäänud (ilmselt ma lippan sealt 4♦-sse, mis peaks olema -1100 kui vastane ei eksi). Piretit, kes sisestas jaotusi bridgemate’sse ja istus mu kõrval (seega nägi mu kaarte) oli täitsa lõbus vaadata – ilmsed paanika tundemärgid (õnnetu nägu ja juusteotsade närimine), aga ei saa salata, et mullegi oli teatavaks kergenduseks, kui vastane 4♥-s maabus.
Viiendat matši Walesi vastu ma ei mänginud, seal olevat kõige remarkaablim jagu olnud selline, et Tiidul-Maksil seisab 7♣ (neil on risti-ärtu topeltklapp), aga nad jäid mängima 6♥ kontraga. Vastane tegigi risti avakäigu ja sai löögi kätte, ning nüüd ei ole võimalik vabaneda ühest kadujast padas. Õnneks üritas kaitse sisse karpida ruutu ässa ja peale selle kinnilöömist tekkis ♦K peale äravise.
Kuues matš Portugali vastu algas kohe 14 IMPi välja viskamisega. Toimus see nii:
Lauri.....VPV.....Leo.......PPV
ÄKx...............ESxxx
Äx................KExxxx
ÄKxxx.............x
ÄKx...............x
1♣........Pass....1♥.........Pass
1NT.......Pass....2♣.........DBL
Pass......Pass....2♠.........Pass
2NT.......Pass....3♠.........Pass
4♣........Pass....4♥.........Pass
4♠........Pass…
2♣ pakkumisega oli Leo lubanud 8-11, 5+♥ (va 5♥ & 5+ odavmast). Nüüd tekkis väike arvamuste lahknevus selle koha pealt, mida peale mu passi ette võtta. Luks interpreteeris seda kui üleskutset naturaalsele pakkumisele, mina aga arvasin, et see võiks olla lihtsalt relee . Muidu oleks mu releepakkumiseks 2♦ ja Luks peaks oma ruutuga ronima kolmandale kõrgusele ja ristiga kaotame võimaluse mängida 2♣ rekiga. Seega minu loogika kohaselt pidanuks ta risti masti korral panema reki, ruutu puhul pakkuma 2♦ ja muidu vastama vastavalt süsteemile. ühesõnaga 2♠ ja 3♠ lubasid minu jaoks 3730 jaotuse, aga Leo mõtles neid naturaalselt. 4♣-ga küsisin ma ässa, sain 4♥ vastuse (0) ja tahtsin 4♠-ga kuningat küsida. Teisel pool ekraani aga toimus selline asi, et peale mu 4♣ pakkumist, tekkis Leol kahtlus, et äkki ma ikkagi releetan (kõik mu vastused olid olnud +1) ja vastas siis ausalt ära oma 0 ässa. Kui ma aga panin 4♠, siis hakkas ta põdema ja otsustas, et kuna tal on ainult 1 kuningas ja ei ühtegi ässa, ning samas viiene pada, millest ma midagi ei tea, siis äkki võtaks kätte ja passiks maha. Mõeldud tehtud.
Tegelikult oleks võinud Leo oma naturaalsele pakkumisele kindlaks jääda – lõppeks ei olnud tal mingit põhjust eeldada, et ma täiesti kindlasti releetan – mul võib vabalt olla mingi leht, millega mul tekib slämmihuvi partneri 5-6 kalliste vastas (3♠ pakkumine venitas kummagi kalli pikemaks) ja seega võis 4♣ vabalt cue-bid olla. Oleks ta vastanud 4♦ (cue-bid), siis oleks ma vähemalt aru saanud, et meil on ebakõlad (ta lubab ühte ässa, aga ma näen, et tal ei saa ühtegi olla). Sellest võin ma taibata, et kõik eelnev on naturaalne olnud ja nüüd võin jätkata teed naturaalse pakkumisega: 4NT (RKCB padaga vist) – 5♦ (pole ässa)… krt, ei ole ka hea järgnevus, aga vähemalt midagi ma võiksin ette võtta, mitte ei jääks idioodi kombel 4♠ mängima. Sealt läkski 14 IMPi välja, see vahe jäigi lõpuks. Järjekordne asi teemal, et keset teed hobuseid vahetada ei tohi.
Seitsmes matš Valgevenega – meie jälle väljas. Kõige suurema plussi tõi jagu, kus Tiit-Maks mängisid 5♣ reki ja ületihiga. Nimelt on vastased (kallis odava vastu) kooskõlastanud ärtu ja üks meie omadest pakkunud ristit, tema partneril on 1-5-1-6 jagu ja tõeline mõnu rekontreerida – no kui läheb üheta, siis on 200 100 asemel, aga tõenäoliselt tuleb välja ja kui vastane lööb põnnama ja 5♥-sse ära jookseb, siis see on juba mõrv. Tõsi küll, antud jaos on neil võimalik joosta 5♦-sse, mis läheks üheta.
Kaheksas matš Norraga, sealt saime ilgemat sorti kesta. Esimene halb asi oli, et vastane tegi väga häid otsuseid: 1. ja viimases jaos sõltub slämm sellest, et üheksane mast oleks 2-2. Tiit-Maks kumbagi ei pakkunud, norrakad ei pakkunud esimest ja pakkusid teise. Loomulikult esimeses oli mast 3-1, teises 2-2. Siis pakkusid nad meie vastu hästi ära ühe seitsme:
..........Kxx......................ÄExxxx
..........Äxxxx....................-
..........-........................xxxx
..........ÄKExx....................xxx
1♥........2♣...........2♦..........3♠
4♦........5♦...........pass........5♥
pass......5NT..........pass........7♠
mida need pakkumised tähendasid, ma 100% ei tea, aga välja see leps tuli.
ühes jaos ei suutnud ma seisu õigesti välja lugeda:
...........Leo.....................Lauri
...........KSxxx...................Äxxx
...........ÄTxxx...................S
...........xx......................xxxx
...........S.......................T9xx

1♣.........2♣.........DBL..........3♠
pass.......4♠.........DBL..........pass…
2♣ lubas mõlemaid kalleid, alla avangu, miks ta 3♠ nelja tõstis, seda ma ei tea. võeti kolm odavmastitegijat ära ja käidi trumpi. Nüüd peksin asju pihku ja lahku lõpuks pidin otsustama, kas mängind sellele, et 1♣ avanud tüübil on 2-3-3-5 või 3-3-3-4 jagu. Mängisin jälle valesti .
Siis ronisid vastased 11-11 punktidega 3NT-sse. Tegelikult saab seal võtta 11 tihi, aga mul õnnestus vastasele tekitada illusioon, et oluline kõrvalmast ei jagu, seetõttu sain kuningaga, millega ma vahele hüppasin, tihi ja sain läbi käia masti, kus tal oli Kx vastu xxx-i. Pani kuninga peale, Luks karpis ässa sisse, tõmbas emanda ja pidi tunnistama, et tal sai mast otsa… jälle meie urrima õnn…
Kõige hullemas kärnas ei saa süüdistada muidugi mitte õnne, vaid Luksi.
Lauri..........Leo
-..............ÄKET9xx
KExxx..........Äxxx
ÄESx...........K
KSxx...........E

1♣.............1NT (12+, 5+ kallismast)
2♣.............2♥ (5332 või ärtu kõrvalmast)
2♠.............3♣ (6+♠ ja 4♥)
3♦.............4♦ (7411)
4NT............5♠ (2 ässa, kallid või odavad)
6♥.............6♠ (tean ise paremini, mida mängida tuleb!)
tulemuseks see, et tõmmati risti äss ja pada istus vastu, -1 ja -17 IMPi. Selge see, et ideaalses maailmas parandaksin ma 6♠ 6NT-sse, aga kui mina panen lepingu ja releedele vastanud käsi selle ära parandab, siis on selge, et mingi jura toimub – ja kui ta väidab, et hoolimata sellest, et mina olen küsinud ja tema vastanud, teab tema paremini, mida mängima peab, siis ilmselt see ei ole minu asi, et lepingut veel kord parandada.
üheksas matš Rootsi vastu oli võitluslik ja vahelduse mõttes mängisime suhteliselt hästi. Ühes jaos patserdasin 3NT mängides. Nimelt tõmbas vastane avakäigul ♦K, lauda tuli E8xxx ja käes oli STx. Sinna tuleb deblokeerida soldat, sest praegu tekkis selline loll seis, et ma pidin lauda minekuks ruutu kümne mutiga üle võtma ja ♦9 jäi tegema. Lepingut ei saa muidugi ka nii võita, aga see asi oli põhimõtteline viga. Sellest õppinult mängisin vähemalt ühe jao hästi:
.........S9x
.........Kxx
.........ES9x
.........KES

.........Kxx
.........ÄSx
.........xx
.........Äxxxx

mängisin 3NT (PPV oli näidanud pada), avakäiguks VPV-lt ♦K ja ümberlülitus ♠E-sse. Et mitte lepingut taha patserdada, kui ♥E on VPV-l (ma ei teagi, kus see oli), lasin selle läbi ja kindlustasin lepingu.
muidu oli matš viiki jäämas, kuni viimases jaos lõi jälle sisse meie tavaline „õnn“
.........ÄKxxx
.........-
.........Kxxxx
.........Kxx

.........-
.........ÄKET9xx
.........Ex
.........STxx
mängisime 4♥, kaitse alustas risti käigust – emand, äss, ruutuga teise kätte üle ja risti löök – üheta. Teises toas suutsid rootslased lepingu renoo kätte keerata (1♠-2♦(ülekanne)-2♥-4♥) ja lepingu vastu kaitset pole. Sigadus, ma ütlen!