Vahepeal olen mütanud ennekõike autoõppe rindel. Ma küll ei armasta rääkida pooleliolevatest asjadest – nagu Katile (tõsi küll ühel teisel teemal vesteldes) mainisin, siis kardan ma asju ära sõnuda. Aga noh, sõnumine sõnumiseks, kui asjad untsu peaksid minema, siis lähevad nad niikuinii ja ega see eriline saladus just ei ole, et ma endale lubasid teha üritan. Nimelt siis on asi niikaugel, et möödunud nädala jooksul tegin ära nii kooli sõidu- kui teooriaeksami ja ka ARKi teooriaeksami. Viimast tehes kasutasin ära kogu oma vigade limiidi – esimeses kahekümnes võis olla kaks ja viimases kümnes kolm viga. Tehtud. Ja kuramuse seapead – muidugi väga lahe on tulemuse kuvamisel kasutada punast kirja. Kui ma näen, et mul on 30st küsimusest viis viga ja all hinnang punasega, siis mõtlen ma jee esimese asjana, et test sai edukalt tehtud… Vead olid siis järgmised:

A) kas teeliikluseks suletud alal toimunud autode kokkupõrge on liiklusõnnetus? Ma lähtusin sellest, et kui liiklust ei ole, ei saa olla ka liiklusõnnetust. Raisk, ikkagi oli… (Mell rääkis, et tema oli sama vea teinud oma eksamil).

B) Mingi diagramm, kus oli parkimise keelu märk noolega allapoole, selle märgi ees auto, märgi taga auto ja teisel pool tänavat auto. Milline on õigesti pargitud? Märgipoolsete autodega probleemi ei olnud, aga ma mäletasin, et kunagi olin ma testi tehes kirjutanud, et teisele poole tänavat ei tohi parkida ja see oli vale. Ma siis nüüd panin, et teisel pool tänavat asuv auto on õigesti. Väga lahe, pärast asja üle vaadates selgus, et keset tänavat oli eksamiküsimuses trammitee, mis tähendas seda, et ikkagi parkida ei tohi. Nojah siis…

C)Millisele fooritulele vastab see, kui reguleerija on sinu poole rinna või seljaga? Tule taevas appi, kas siis sellest teadmisest, et liikuda ei tohi, ei piisagi? Vaagisin asja ja leidsin, et kuna kindel peatumismärguanne on käpp püsti, siis äkki niisama olek vastab kollasele. Ei vastanud, ikkagi punane..

D)Millal võib erandkorras pimedas peale lähitule kustumist sõita lähima remonditöökojani. Ja siis mingid kombinatsioonid põlevatest tuledest, millest oli kaks õiget ja üks vale. Ma ühe õige panin pihta (vasak lähituli põleb ja servatuled kah), teist mitte.

E) Millest sõltub kindlustusmakse suurus – variandid piirkond, võimsus, kasutajate arv. “Kindaluust ussi“ küsimused (nagu ka tegelikult tuledeküsimused) on alati olnud sellised, et ma ei oska neile midagi vastata, ei osanud ka seekord. Pakkusin hea õnne peale teist ja kolmandat, olid esimene ja teine.

nii et kokkuvõttes hea, et rohkem ei eksinud, seal oli selliseid asju, kus ma kehval päeval oleks võinud eksida veelgi (nt. mis värvi indikaator põleb esipaneelil, kui peal on kaugtuled?). Sõidueksami aeg sai pandud 7. jaanuarile kell 14.45, kuigi nagu Vallo avastas, on see ilmselt kehv aeg (lõppeb pimedas), äkki peaks ümber vahetama... Näikse…

Jooksuaegne kass on üks hirmus elajas – kogu aeg kräunub kui segane, ma suisa imestan, kuidas nii väikesest loomast nii palju kumedat heli tekib. Õnneks ma suudan kõrvatroppide abiga öösel magada, aga sellest hoolimata käib see “muusika” mulle närvidele kui ma ärkvel olen. Ja paras sahiib on ta ka – esmaspäeval jäin hommikul nats kauemaks koju ja siis see lontrus, kes oli pool ööd lõuanud, keris end mõnusalt voodi peale kerra ja jäi magama. Minu teooria on, et magagu öösel ja lõuaku siis, kui kedagi kodus ei ole, ning pidasin talle veel teoreetilise ja tutvustava loengu teemal “kuidas prügikastist toitu kätte saada” (varjatud ähvardus, noh).

Tartu võistkondlikel meistrikail oli tasavägine finaal Airega (Taube-Poolakese, Mäeker-Padari). Esimese poolaja (8 jagu) kaotasime kuue IMPiga (carryover oli viigis), teist poolaega kokku võttes oli kaugelt näha, et asi läheb väga napiks kätte. Kiire rehkendus andis tulemuseks, et selle võitsime viiega ja kokku siis miinus üks. Kurat ja p...e. Huvitaval kombel selgus, et vastased said tulemuseks, et meie võitsime ühega.... Selgus siis, et Hannes oli ühele jaotusele kirjutanud +1 asemel -1, nii et võit ikkagi laekus suure surmaga. Veider lugu oli see, et kõige viimasemas jaotuses kaotas meie vastane 3♠ (lõpuks sai võita, kuid peale mastide elimineerimist tuli ära arvata, kas ees on äss või emand – mängis loomulike reflekside peale, et seal on emand, ei olnud), kuid teises toas tuli välja 4♠ (vist isegi ületihiga) – sest peale ebaõnnestunud avakäiku trumbist tekkisid sidemed kahe käe vahel. Ühesõnaga – kui vastane oleks pidurdanud kahes padas või kolm ära võitnud, oleks sellest neile võitmiseks piisanud (1 IMPiga), kui teises toas oleks neli täpselt välja tulnud, oleks asi viiki jäänud... Pärast selgus veel huvitavam lugu – nimelt täpselt selle jao olevat kohtunik ümber segada. Teises lauas nimelt oli toimunud pakkumine nii, et avati 2♣, mida teine alertis ja teatas, et odavad, alla avangu. Loomulikult ta mõtles kalleid, aga kogemata ajas sõnad sassi. Tekkinud segaduses leidis lõpuks kohtunik, et segatagu jagu ümber...

Esmaspäeval lõppes Tartu võistkondlike round-robin, saime esimese asetusega poolfinaali. Mäng oli muidugi üpris mustjashall väikeste heledate laigukestega (peale kahte esimest matši patserdamist tekkis sportlik viha ja kolmas matš tuli välja päris hästi, neljas tegelikult kah, aga seal oli see pigem vaenlaste töö). Vastased ja võistkonnakaaslased tegutsesid ka üldiselt nagu siilid udus, nii et me oma mänguga just uudistekünnist ei ületanud. Aga üks asi oli ikka selline, mis ei taha hästi rahu anda. Nimelt mul käes odavas tsoonis suurepärane kaart:
♠Ä
♥ET
♦Kxx
♣ÄKExxxx

paraku avab vastane ette 1♥. Nüüd on mul võimalik pakkuda 3♥ (küsib pidurit 3NT-ks, ilmselt pika odavmastiga), kuid samas piisab mulle ka mõnest sellisest kombinatsioonist, mida partner elu sees piduriks ei vasta, nt. Sxx, 9xxx või isegi võibolla 8xxx. Seega otsustasin hakata rahulikumalt, lootes et äkki õnnestub partnerilt poolgi pidurit välja pressida (ja kui tal seda ei ole, siis ei jõua liiga kõrgele, sest mu leht ütleb, et mingeid ristilepinguid võin ma halval päeval hakata mängima “omast käest”). Panin siis kontra, Leolt 1♠. Nüüd ilmselt natuke patserdasin, oleksin pidanud panema 2♥ (ei tohiks olla mingit padatuge näitav vaid ikka küsib pidurit), võib-olla isegi 3♣ (kuigi ma partnerit nulli vastas väga sundida ei taha), panin 2♣ (lubades siiski tugevat lehte). Leolt tuli 2♠ ja ma panin veel 3♣, mida jäin mängima. Lauda ilmnes leht:

♠Kxxxx
♥S9xx
♦E9x
♣x

ja suur oli mu nördimus, et partner ei suutnud ikkagi ärtupiduriga (halval päeval 1,5 piduriga, kui mul on pilt duublis) trumbitat pakkuda. Tegelikult oli asi veel hullem (kuigi see läks ainult 2 IMPi maksma): 3♣ käis taha. Kaitse alustas kolme ärturingiga – oleksin pidanud kolmandale viskama oma ruutukaduja, lootes et löök tuleb kolmesesse trumpi ja kui ruutu ässaga üle minnakse, siis lööma kõrgelt ja trumbid kokku tõmbama. Selle asemel lõin kohe kõrgelt ette (ilmselt halvast tujust, et leping nii jobu on ) ja tõmbasin kaks trumpi ning viskasin kolmandaga välja. Selle peale oli mul veel šanss võita – lauda ilmus ruutu soldat – ainuke mure on ära arvata, kas see oli käidud soldat-kümnest või tühjast mastist. Selle panin ka valesti, -10 IMPi.


Teisipäeval käisin proovisin autokoolis eksamit teha. Esialgne plaan oli küll mind sinna alles järgmisel nädalal saata, aga esmaspäeval arvas õpetaja, et ma võiks juba proovida – kui saan läbi, on hästi, kui ei saa, siis pole ka midagi katki – lihtsalt õppesõit teise õpetajaga (ja kui selline proovieksam läbi teha, isegi arvestades, et ma tõenäoliselt seda niikuinii ei soorita, siis ilmselt on järgmine kord pinged maas ja läheb libedamalt). Võin juba ette ära öelda, et läkski nii, nagu arvata oli (ei sooritanud), aga nüüd asjast lähemalt (kes tahab, jälgigu Tartu kaardi pealt marsruuti :D).

Kõigepealt anti mulle auto võtmed, et pangu ma end valmis. Läksin autosse – see aga juhtus olema mingi uus ja vingemat sorti Mersu – nina märksa pikem kui sellel, millega ma tavaliselt kärutan. Istun sisse, panen mootori käima ja hakkan istet paika panema – süsteem mu jaoks täiesti uus (aga õnneks väga loogiline), hakkan peegleid paika panema – need on suured nagu kaubikul (täna oli vastupidine efekt, tavalise masinaga sõites imestasin, et kas sellel on tõesti NII väikesed peeglid). Seejärel tuvastan, et käigud on masinal väga imelikud: tavalise 5+1 asemel on sellel 6+1, vähemalt on edaspidised asjad “õigel” kohal, nii et sellega peaks hakkama saama. Järgmiseks vaatan, et täitsa pael – käsipidurit ei olegi! Uurin ja uurin ja ei leiagi seda üles!!! Kui eksaminaator kohale jõudis, siis oli küll hästi lammas olla, aga ega ma pääsenud – tuli küsida, et kuskohas see jubin on. Selgus siis, et sisse läheb käsipidur hoopis vasaku jalaga vajutades (ees oli selle jaoks pedaal, õnneks sellises kohas, et kogemata on seda üsna võimatu tabada), maha tuleb aga mingile nupule vajutades. Vähemalt pedaalid olid tavalistes kohtades (kuigi siduriga oli selline veider lugu, et mu kinganina kippus seda lahti lastes millegi taha kinni jääma). Hakkasime siis mööda Tähe tänavat kesklinnast kaugemale minema kuni Ropka ringini, peale mida oli selline tore “ringilt paremale ja siis kohe vasakule” koht. Kuna ma olen seda paar korda teinud, siis probleeme ei tekkinud. Edasi liikusime Vasara tänava piirkonda, seal võrdsete teede alas tegin esimese suurema sigaduse. Nimelt tavaliselt on mu suurimaks hädaks see, et ma liiklusmärke tähele ei pane, seekord siis otsustasin neid hoolikamalt jälgida. Fikseerisin ära, et ees ootab “lamav politsei” ja aju töötles parasjagu seda infot, aga jättis tähelepanu alt välja fakti, et see tee, mis parema külje pealt tuleb, on siiski ka tänav ja peaks veidi hoogu maha võtma ja järgi tšekkama. OK, see selleks, edasi sõitsime Alasi, Jalaka ja Toominga tänava piirkonda ning tegime paar tiiru õuealal, seal midagi märkimisväärset ei juhtunud. Jalaka tänava kaudu välja sõites tekkis selline koht, mida ma ei tea, kas otseselt veana kirja oleks läinud, aga plusspunkte ka ei andnud – nimelt tuli mööda peateed bemar, mis “lõikas” kurvi ja millele ma peaaegu oleks sisse pannud (see raisk oli ikka väga palju vales kohas, ma ei olnud ristmikunigi jõudnud). Edasi mööda Jalakat Ringtee tänavani ja selle lõpust vasakule Ülenurme poole ning sealt üle raudtee ja siis pööre Tallinna suunal. Esialgu kulges kõik suhteliselt hästi ja plaanipäraselt, aga siis tulid ringid, millega ma patserdasin üsna hoolega: Aardla ring läks muidu hästi, kuid kuna ma sealt otse üle tulin, siis ununes mahatulekul suunatuld näidata, Riia ringi läbisin normaalselt, Viljandi ringi üldiselt ka, aga suunatuli jäi natuke hiljaks ning Ilmatsalu ringil juhtus selline tobe asi, et kuna ring oli tühi, siis sõitsin ma sealt suhteliselt otse üle, ja kuigi ma üsna ruttu reastusin paremasse äärde, siis väidetavalt ARKis kvalifitseeruks see “väljasõiduna sisemisest reast” - mulle anti näpunäide, et selliste ringide puhul tõmmaku ma parem kohe paremasse äärde ja seda eriti Ilmatsalu ringil. Vist unustasin ka välja sõites suunakat näidata, aga selles ma ei ole 100% kindel. Järgnes maantelõik Tiksoja suunal, mille kohta tehti mulle märkus, et ARKis saaksin ma vähemalt miinuse kirja, kui ma nii aeglaselt 90-ni kiirendan (kiirendasin kaheksakümneni ja siis edasi läks suht aeglaselt). Tiksojal tagasipööre Tartu poole ja ootamine rongi järel – kus ma pidin eksaminaatori poole pöörduma küsimusega, et mida kuradit see tähendab, kui ülemine punane tuli asendub valgega (ma küll ei mäleta et teoorialoengutes või eeskirjas sellest midagi juttu oleks olnud). Vastus oli, et midagi ei tähenda, lihtsalt näitab, et elektroonika töötab (ja ilmselt veana arvesse ei läinud, sest pärast oli mul arvestuskaardile rubriiki “raudteede ületamine” kantud pluss). Edasi rahulikult linna mööda Kreutzwaldit sisse (ainuke märkus oli ühe vöötraja ees, et võtku ma veidi hoogu maha, äkki mõni hull spurdib autode vahelt teele) ja Jakobi mäest alla. Krooksu ees tekkis probleem jalakäijaga – üks loivas hajameelsel ilmel vöötraja poole (ei olnud selle ääres) ja mul tundus, et nüüd on kaks varianti – ta kas ei taha üle minna või siis kavatseb mu läbi lasta (mu taga oli tükk tühja maad ja mul endal on jalakäijana alati üsna ebameeldiv tunne, kui minu pärast sellises kohas auto peatub). Eksaminaator pidas masina kinni ja teatas, et aga äkki ta ikkagi tahtis üle minna ja ma pean talle seda võimaldama. OK, järgmine kord olen hoolikas ja pean igaks juhuks kinni (õigemini ma seda juba täna hommikul tegin ja teatasin sõiduõpetajale, et pole minu asi, mina ei riski). Edasi mööda Jakobi tänavat ülikooli peahoone tagant läbi (vastu tuli mingi eriline autode rivi, ilmselt sai loeng läbi), mille kohta tehti ainult väike märkus külgvahe suhtes (oleks võinud nats suurem olla) ja vasakpööre peahoone ette. Seal ma ajasin nina natuke kaugemale välja, kui see eksaminaatorile meeldinud oleks ja samuti nihkusin nats edasi, kui keegi ümber minu vasakpööret tegi. Edasi üritasime parkima hakata, aga üks oinas otsustas sinna kohta sisse spurtida (ja eksaminaator ei kiitnud heaks mu mõtet selle eest talle ukse ette tagurdada ja ta autosse kinni blokkida). Sealt minnes tegin selle vea, et ma olin korra seisma jäänud ja seejärel tahtsin otse edasi liikuda – paraku ilma suunatuld näitamata. Seejärel mööda Gildi tänavat Vabaduseni ja sealt paremale. Edasi pidin Uue Kaubamaja tagant paremale Riia tänavale keerama, aga paraku jätsin ümberreastumise nii hiljaks, et tegin seda sisuliselt üle kahe rea (mul endal oli ka piinlik, kui aus olla), seejärel üles mäkke, Ekraani kino juurest tagasipööre ja seejärel paremale Tähe tänavasse, ehk siis sinna, kus alustasin. Seejärel pidin veel külgboksi tegema, aga suutsin selle kuidagi imekombel tuksi keerata. Teoreetiliselt tegin ma kõik õigesti (kui ma pärast küsisin, et mida kuradit ma parkides valesti tegin, siis sain vastuse: “eriti mitte midagi”), aga auto jäi natuke kaugemale, kui see hea oleks olnud. Ja nüüd tuli mängu see faktor, et ma ei osanud teda paigale nõksutada, sest varem on mul see alati esimese manöövriga välja tulnud (lihtsalt mõnikord vaja esiosa sättida). Kurat küll... Täna õpetajaga asja arutades arvas ta, et ma lihtsalt keerasin tagaosa natuke liiga kaugele välja tagasi. Lisaks muudele asjadele sain eksaminaatorilt sõbralikus toonis soovitused, et enne foori võiksin jala varem gaasilt tõsta (kulutab vähem kütust) ja rooli veidi kindlamalt peos hoida. Vastukaja mu õpetajale (vähemalt see, mis mulle edastati) oli: “üldsõit on täitsa normaalne, tähelepanuga probleemid, umbes nelja sõidukorra järel peaks ära tegema”.

Ahjaa, täna hommikul õnnestus teha läbi elu esimene puhumine – politsei võttis sihikule õppeautod ja puistas neid. Õpetajat millegipärast puhuma ei pandud (kuigi ta peaks ka kaine olema), vaid kontrolliti ainult dokumentatsiooni. Peaks esimese puhumistoru amuletina kaela riputama (see jäi mulle)...

Laupäev hakkas igati hästi - võitsime mälumängu ja saime kringli ja naiste koondis (milles mängis kaasa ka Maarja) loputas C-Liiga esimeses voorus Starmenit (Maripuu-Kõivupuu, Aava-Vahe) 20:10, nii et viimased said 10 jao peale kaks ületihiIMPi ja edasi ka Vektorit, Tara ja Reaalkooli. Lõppes kahjuks päev oluliselt kehvemini - naised said viimane voor tappa Valtrilt (6:24), Tartu Rock kaotas (jälle lisaajal) Kalevile ja mina venitasin jälle veidike kätt - mürasin kassiga ja mingi hetk tegi ta ründavama liigutuse, mida ma reflektoorselt tõrjusin. Ja kui juba terve käega on ebameeldiv lüües vaid tühja õhku tabada, siis justnimelt küünarnukist haige käega on see veel kordi hullem ja valusam.
Veider lugu juhtus hilja õhtul - meil nimelt oli rasvatihane toas ja klammerdus mu särgi külge ning kuidagi lahti lasta ei tahtnud (ilmselt oli kinni jäänud). Seepeale tõmbasin särgi üle pea kotiks, nii et ta sinna sisse jäi ja heitsin ta niimoodi aknast välja. Tulemuseks oli väike protestikarjatus Maarja poolt. Nimelt olin ma seda kõike unes näinud ja aknast välja viskamist saatis see, et võtsin kinni padjast ning tegin sama liigutuse sellega. Paraku istus Maarja täpselt mu kõrval ja luges ja sai sellega paraja obaduse (ja ma ruineerisin jälle natuke oma küünarnukki, mis äkilisi liigutusi ei kannata).

Eile juhtus pretsedenditu lugu - Erika jõudis õigeks ajaks kohale - veel enam, ta oli seal päris paraja varuga. Asja tagamaid selgitades tuli välja, et ta oli oma kellaja vaatamisega tund aega eksinud ja seetõttu väljus kodust veidi enne viit, mitte veidi enne kuut - ja nii jõudiski ta kohale hea kolmveerandtunnise varuga... (mis tähendab, et kui ta oleks "õigeks ajaks" tulla üritanud, oleks ta ikkagi hiljaks jäänud). Ma mäletan, et kunagi oli Kertul sarnane haigus küljes, et ta kuhugi õigeks ajaks jõudma ei kippunud, siis ükskord ütlesin talle lihtsalt veerand tundi varasema aja. See teadagi oli täpselt see kord, kui ta õigeks ajaks jõudis ja oli väga nördinud, et ma talle varasema aja olin öelnud.

Sageli räägitakse bridžis "uue paari" efektist - esimest korda kokkumängival paaril kipub hästi minema (kuna puuduvad kokkulepped, on nad sunnitud ajusid kasutama). Huvitav, kas ka lahkumineval paaril on sama kasutegur - Kotkas jäid esikohta jagama esimest korda kokku mängiv paar ja viimast korda kokku mängiv paar. Okei, see "viimast korda" on ilmselt liialdus, ma olen peaaegu kindel, et mõne turniiri nad veel kunagi mängivad. Täpsem määratlus oleks "paar-kes-loominguliste-lahkhelide-tõttu-järgmine-esmaspäev-koos-ei-mängi-kuigi-neil-algselt-selline-diil-oli" - saate isegi aru, et see on üsna kohmakas...


Huvitav, kas autojuhil on topeltpiinlik kui ta esiteks on oinas ja teiseks on seda täpselt õppeauto ees, kes tuututab? Nimelt üritas üks põmmpea sooritada Riia tänavalt Puusepa tänavale vasakpööret (see on keelatud seitsmest-seitsmeni või umbes nii) ja täpselt minu nina all. Ma ise oleks selle ilmselt suht rahulikult üle elanud, aga Andre (mu sõiduõpetaja) arvas, et talle võiks signaali anda. Ja kuna ta teadagi kohe pöörata ei saanud, siis sai ta signaali üsna pikalt. Andre mainis, et kunagi olevat üks rullnokk õppeauto signaalist sarnasel kohal hirmsal kombel pöördesse sattunud, vahtinud paaniliselt vasakule ja paremale ning seejärel ilge hooga kohalt võtnud - ning paraku äärekivisse sisse põrutanud. Väga alandav lugu. Üldse muidugi sõiduõpetajad kipuvad signaali armastama, ma olen enda oma puhul seda täheldanud ja Vallo mainis, et ega tema õpetajagi väga teisest puust ole.

Tartu võistkondlike meistrikate kolmas voor algas meile "imehästi". Kohe esimeses jaotuses pakkus Leo rannakale 1♠ vahele kallis kalli vastu ja kui jagu oli mängitud, oli selle väärtuseks 1100 miinust. Kuigi vastastel u. 30 pp-ga slämm seisis, siis lootsime, et ehk teenib, kuid olime valmis ka kümneimbiseks kaotuseks. Tuli siiski +8. Edasi lasin ma välja ühe geimi – Leo tegi avakäiguks ♦8 kombinatsioonist ♦876 ja ma jooksin selle peale täiesti kokku (või õigemini andsin lihtsalt alla) ja katkestasin meievahelise sideme, sest minu jaoks oli võimatu, et Leol on kolmene ruutu. Lõpus kinkisime väljamängijale ka ületihi, aga see oli juba suhteliselt väheoluline. Sealt jaost selgus, et kaotasime vaid ühe IMPi, kuna ka teises toas oli leping välja lastud. So far sounds great! Ülejäänud matši mängisime kui mitte hästi, siis normaalselt kindlasti (meile lasti ka välja üks 3NT, mis paraku tuli välja ka teises toas – tõsi küll, mitte kahe ületihiga nagu meil). Sellest hoolimata saime matši tappa 13 IMPiga, kuna erinevalt meie käkkidest teise toa omad läksid maksma (tõe huvides tuleb mainida, et seal oli laua taga kokkumängimata paar). Ühes kontreerisid nad ära osamängu ja lasid välja kah (isegi ületihiga) – sealt tuli -12 IMPi. Teine jagu oli hullem –
pakkumine algab (odavas kalli vastu)
4♠ – pass – pass – 5♣
pass – pass - ?


♠KSx
♥xxx
♦KExxx
♣xx


inimene pakkus 5♠, mille peale 5♣ pakkuja tõstis end Münchhauseni kombel juustest slämmi, pakkudes 6♣ (tal on käes ♠x / ♥ xx /♦ Äx/ ♣ÄKxxxxxx), leides partnerilt toeks kuuese kinnise ärtumasti ja ♣ESx-i. Ma isiklikult arvan, et kui sa oled juba nii pakkunud, siis pead sa ka kuue risti vastu tõkkesse minema – võib-olla läheb see taha, võib-olla mitte (vaadates su kaarte – pigem mitte) ja nagu selgub, on 6♠ hea ka 5♣ vastu, minnes ainult kolmeta (partneril on ♠ÄExxxxxx/♥xx/♦xxx/♣-), tegelikult saab lahtise kaardiga selle isegi kaheta mängida.


Meie toas käis pakkumine:
3♠ - 4♥ - 4♠ - 6♣
6♠ - DBL-p...


ja -13 IMPi


ahjaa, häid asju oli seal matšis ka – vastasel on trumbis KTxxx vastu Exx-i. Ta sunnitakse trumpama pikemasse kätte ja seejärel käib väikese trumbi vastu Exx-i. Sellele tuleb tagant soldat ja võttes seda ausa kaardina, hakkas väljamängija muid maste mängima. Paraku selgus tõsiasi, et S oli visatud Sx duublist ja sinna saadi löök. (Soldati vise on ohutu, sest partneril ei saa hästi olla kombinatsiooni, mille puhul see kaotaks).


Teine matš oli naljakas selles suhtes, kuidas kaardid oma väärtust kaotama hakkasid. Avab Leo 1♦ (pm. rannakas, aga ühtlase variandi puhul on 14-16pp) ja mul on käes


♠xxx
♥ÄESxxx
♦-
♣KTxx


üks variant on kohe 3♥ lapata (kuuene ja kutsuv) – selleks tundus see kaart liiga hea. Teine variant on kohe 4♥ lapata, aga ma arvasin, et nii võin ma slämmi magama panna. Sestap alustasin 1♥-ga. Järgmine käsi 1♠ ja Leolt 2♦. Nüüd see kaart enam nii hea ei tundunud ja ma pakkusin 2♥ (see peab lubama mingeid väärtusi, sest mul on meie süsteemi kohaselt võimalik teha kohene signoff 1♦ avangu järel või siis 2♦ läbi passida, sest see lubab kuuest masti. Jäi mänguks, vastane küttis välja padakuninga ja lauda tuli selline kollektsioon:


♠ESxx
♥2
♦ÄKExxx
♣xx


einoh, palju õnne... Padakuningale viskas teine vastane ristit, padaässale samuti ja lõi kolmanda pada kinni. Järgnes risti äss-risti. Tõmbasin ärtu ässa – kukkus tagant kuningas! Seejärel karpisin oma kaks ärtut veel ära ja viskasin viimasega välja – kuna sinna kätte enam ristit jäänud ei olnud, läks ♣E kaitsel seebiks ja leping tuli väljagi (niipalju siis slämmimõtteist...)! Teises toas oli 4♥ kontraga -2.


Teises jaotuses oli Leol käes
♠ES
♥K
♦KExxxx
♣ÄSxx


ühesõnaga kuusteist (tõsi küll kehva) silma ja hoolimata silmade kehvusest päris hea leht. Avas sellega tagasihoidlikult 1♦, minult 1♥ ja nüüd pakkus rahulikult 2♦. Jäi seda mängima, lauda sai lehe:

♠ÄTxx
♥Exxxx
♦x
♣xxx


ja tuli seegi leping suure surmaga välja (pada lõikus, ruutu ja risti jagusid 3-3) (teine tuba oli korrus kõrgemal üheta)




Omapärane lugu juhtus jaos, kus meil seisab 22pp-ga slämm, aga lasime vastastel osamängu mängida, veel hullem, seda masti, kus meil slämm seisab, me ei pakkunudki. Juhtus see nii, et mul oli käes kaart:


♠S
♥Sxxx
♦ÄTxx
♣ÄExx


avab VPV 1♦, partnerilt 1♠ ja PPV-lt 2♥ (NAT, NF). Võiksin selle kontraga üles võtta (ja oleks mul padaduubel, siis võtaksingi), aga pelgasin, et kui partner ütleb 2♠, ei pruugi see hea mõte olla (nt. tal on 5233 jagu) ja seepärast passisin. Partneril oli aga selline leht:

♠ÄKxxxx
♥x
♦x
♣Kxxxx


ja kui 2♥ temani jooksis, balansseeris ta 2♠-ga, mitte 3♣-ga. Selle ma passisin ja kui vastane mu tagant veel 3♥ pani, siis seda ma ka ei kontreerinud (maksikal ilmselt oleksin seda teinud). Laekus +200 ja saime ühe IMPi, kui teine tuba mängis risti osamängu 12 tihiga.




Loomulikult ei saanud kaardijumal meiepoolset patserdamist päris karistamata jätta ja pani sinna komplekti sisse jao:
♠ÄK
♥Äxx
♦ÄKTx
♣ÄKSx


♠ESxxx
♥xx
♦ESx
♣Exx


ülemine käsi hakkas releetama, sai teada 7-9pp ja jaotuse ning ässade-kuningate arvu ja pani lepinguks 6♠. See toimus pakkumisnivool 5♦, edasi oleks võinud 5 ♥-ga emandaid küsida, kuid sellel ei ole suurt mõtet, sest soldateid niikuinii teada enam ei saaks ja kolme puhul võib ilma padaemandata pakkumine 6NT-sse jõuda. Selle eest teine tuba releetas samuti, küsis emandad ja sai alumisest käest kaks(!) emandat ja tegi järelduse, et ju tal siis on neli soldatit ja luges kokku 13 tihi, ning pani 7NT . Huvitav on see, et nende emandate identiteeti ta ei tuvastanud (2 suvalist emandat) aga isegi kui partneril oleks ♠♦ või ♠♣ emandad, on seitse minu arvates lõikest: 5 tihi padas + ärtu äss + neli tihi emandaga (või ruutu puhul ES-ga) odavmastis + 2 tihi teises odavmastis = 12. Lisaks lõikele võib ka muidugi mingi sund tekkida vms, aga see selleks, 13 varretihi küll kuidagi kokku ei tule.


Ühesõnaga, sellest jaotusest -13 IMPi, kuid ikkagi 19:11 võit.


Kolmandast matšist laekus 24:6 võit, mitte küll enda hea mängu vaid pigem vastase suurte eksimuste läbi, jagudest erilist mõtet rääkida ei ole.

Eelmisel nädalal õnnestus käia ära teatris (“Kõik aias” - erilisi elamusi ei pakkunud, aga käis kah kuidagiviisi), kinos ja Tallinna vahet sõitvas bussis. Nagu ma juba mainisin, siis teater erilisi elamusi ei pakkunud, mis aga võrreldes kahe ülejäänud kohaga oli ilmselt hea uudis. Kinos käisime vaatamas filmi “Videvik” (Twilight) - see on tehtud ühe raamatusarja järgi, mida Maarja (ja mitte ainult tema) täiega fännab. Film oli küll igati seeditav (pikemalt ei peatu, kes tahab vaatab/loeb ise – endal tekkis küll huvi, et äkki peaks ka raamatu ette võtma), aga kino ise tekitas tunde, et sinna enam ei lähe – palav, kitsas, ilge popkornihaisuga ja täis krabistavaid-sosistavaid-itsitavaid tibinaid, kes millegipärast filmi ajal aeg-ajalt karjas naerma puhkesid – IMHO täiesti tühja koha pealt. Kui sellest filmist peaks järg tehtama (ja kindlasti tehakse, sest lõpp jättis ühe liini väga konkreetselt lõpetamata – ja võib-olla isegi mitu järge), siis mina hääletan selle poolt, et see kuskilt isiklikuks kasutamiseks soetada ja siis kodus või hea seltskonnaga kuskil mujal vaadata – vähemalt pääseb tiinekatest. Ahjaa, keegi leidis selles veel midagi head, et film oli U-12 keelatud – nüüd oli saal täis tüütuid ja kihistavaid tiinekaid, aga muidu oleks saal täis tüütuid ja kihistavaid kümneaastaseid.

Tallinna-buss oli põhimõtteliselt täpselt samasugune nagu kino – kitsas ja palav (ventilatsioon keeldus kaastööst). Ta oli küll oluliselt kallim kinost (ca 100 kr võrra näo pealt) ja puudus popkornihais, kuid tibisid asendasid mingid põmmpead, kes (nagu nende mölast võis aru saada) olid sõitmas Soome tööle (head teed neil minna!) ja tee peal lahendasid tagapingil viina. Vahepeal istusid nad telefoni otsas ja ajasid mingite naistega igasugust imelikku juttu (keele kõrvaajamisest kuni suhete lahkamise ja ähvardamiseni), siis kurtsid, et keegi kes neile bussijaama vastu pidi tulema ei taha toru võtta (vahetult enne Tallinnasse jõudmist selgus põhjus – too olevat vahepeal kainerisse kinni pandud); muidu tegelesid naissuhete arutamisega (ja rate.ee oli juttudes ka väga tähtsal kohal) ning mul tekkis uitmõte, et huvitav, kust sellised tüübid endale üldse naised leiavad. Hetk hiljem mõtlesin välja – ju siis selliste tibinate seast, kes eelmisel õhtul kinos jobutasid... Kuigi tõe huvides tuleb mainida, et tagasiteel oli buss märksa rahulikum (kell ka juba nats hiline, vaevalt väga palju joomareid laupäeva keskööl Tallinnast Tartusse sõidab), jättis see bussimajandus mulle nii kehva mulje, et pigem väldin seda järgmine kord iga hinna eest.

Ahjaa – mis asi siis ajas inimesi paariks tunniks Kilukülla minema: meie palavalt armastatud ja austatud kapten Piret pidas sünnipäeva+soolaleivakat. Õnne ja pikka iga talle veelkord. Üritus oli rahulik – bridžimängijaid oli, juua oli (Gordoni (alias Koleda Kuldi – vaata logo) džinn toonikuga), snäkid olid head ja sai mõnusas seltskonnas meeldivalt tiksuda ja keegi, vaatamata Tiidu naise kartustele, bridži mängima ei hakanud. Juttu sellest oli teadagi kõvasti, parimaks palaks oli see, kui ma kuulsin Olafit vahepeal kõva häält tegemas ja tegin sinnakanti asja, et äkki räägitakse midagi huvitavat. Ei räägitud, Luks nimelt oli vahepeal avaldanud arvamust, et Olaf võiks kellegagi ka end koondise liinis arvestatavaks teha. Selle peale kerkis pinnale Eesti bridži klassikaks saanud jaotus, mis mängiti aastal 2006 EMil ja millele napsise Olafi jutt ikka ja jälle tagasi lipsab – nimelt see, kuidas nad Valloga umbes 4-2 klapiga seitsmes ruutus -1100 said. On ikka mõnel seda viitsimist...

Ahjaa – kassimajandus. Piretil oli tore kolmevärviline karvapall, kes ei olnud üldse inimsõbralik. Piret rääkis, et kunagi oli ta armastanud magada põlveõnnaldes, aga ükskord kui tal see ei õnnestunud (sest Piret oli kuidagi asendit korrigeerinud), siis viskas kassil närv üle, oli andnud käpaga vastu vahtimist ja sest peale enam sõber ei olnud. Me nüüd magame kogu aeg kartuses, et millal meie lontrus meid une pealt ründama tuleb, aga viimane tema distsiplineerimise katse andis vastupidise tulemuse. Kui me ööl vastu pühapäeva koju jõudsime, siis korraldas Maarja talle külma duši – kass selle peale varjus kuhugi ja oli vait ja vagane, kuni me pühapäeval kell pool kaksteist üles ärkasime – ei krabistanud (Maarja oli ka kokku korjanud kergelt krabisevad asjad) ega trampinud ringi/üle magajate. Ja pärast näitas ta üles ka mitte kättemaksuhimu vaid ennekõik suurt aukartust – hoidis heaga inimeste haardeulatusest välja.

Leoga süsteemi kõpitsedes jõudsime kunagi äratundmisele, et odavas tsoonis peaks nõrgal NT-l tugeva ees metsikud eelised olema.

Kõigepealt rida triviaalseid asju, mida suvaline bridžimängija ilmselt teab või aimab:

1NT näol on tegemist hea tõkkepakkumisega, röövides kogu esimese korruse (vahel muidugi saab sellega ka iseennast tõkestatud). Kui tugeva NT puhul on väga suur tõenäosus, et jagu kuulub avajale, siis nõrga NT puhul on väga reaalsed kaks varianti

A)vastane tunneb, et ta peab midagi tegema, ja läheb omadega ujuma.
B)vastane ei saa mugavalt sekkuda ja müüb sulle lepingu odavalt.

Lisaks sellele on leht, millega sa avaksid nõrga NT sul käes märgatavalt sagedamini kui see, millega sa avaksid tugevaga – ja mida sagedamini ja kõrgemalt sa avad, seda agressiivsemalt on sul võimalik mängida.

Loomulikult on nõrga NT puhul suurem oht trammi alla jääda või lihtsalt oma leping taha käia, mis tähendab seda, et kallis tsoonis on selle mängimine oluliselt riskantsem.


Hakkasin siis uurima meie stiili nõrka trumbitat (Ranna-Ruutu süsteemi kontekstis, ainult odavas tsoonis, suvaliselt käelt, lubab 10-13pp, kusjuures iga kümnega avama ei pea) võrdluses tugevaga.
Loomulikult on võimalus, et sa ei saa 1NT-ga avada nõrga variandi korral suurem kui tugeva puhul (suurem tõenäosus, et keegi ette avab), lisaks on tugeva NT lehega sageli võimalik jõud ära kirjeldada ülepakkumisega, aga see-selleks, liiga pedantseks minekul ka mõtet ei ole.

Alustuseks hunnik statistikat (tõenäosused on arvutatud wikipedias leiduvate tõenäosuste järgi, aga ma arvan, et neid võib enam-vähem usaldada):

Kui mängida 15-17 NT-d, siis saad sa sellega avada (klassikalise lehega (4333, 4432 ja 5332 viiese odavaga) süsteemselt, igasugused venitused ja leiutamised välja jättes) napilt üle 4% jaotusi (4,025). Kui see piir tuua 14-16 peale, siis protsent kasvab 5,34-le.

Nõrga NT puhul on sul avang käes 11,4% jaotustest (arvestades, et 50% ühtlasi lehti 10pp juures sa avad ja 50% ei ava, tegelikult pigem on see avamise protsent meil 70 kandis). Nuh, tsoonsusega läbi jagades see väheneb küll poole võrra, aga suhe tugevasse trumbitasse jääb siiski samaks: seda lehte tuleb ette oluliselt sagedamini.

Lappasin läbi meie paari kirjed Pekingist ja üritasin saada sotti, mis siis sai nendes kohtades, kus me avasime nõrga 1NT-ga, samas kui klassikalist ranna-ruutut mängides oleksime pidanud avama 1♦.

Pekingis mängisime me 202 jaotust (160 alagrupiturniiril ja 42 kaheksandikfinaalis). Põhimõtteliselt oleks pidanud ette tulema 11-12 jagu, kus me nõrga NT-ga avada saanuksime. Selgus, et selliseid jaotusi oli 14 (tõsi küll – ühes ma avasin offshape lehega ja ühes Leo “balansi säilitamis huvides” 11 tõelise saastaga ei avanud).

Tulemused: kahes jaos, kus läksid imbid liikvele väljamängu või kaitse pealt, saime +23 (st. pakkumine asjasse otseselt ei puutunud), veidral kombel see nõrga NT jagu, kus ma avasin offshape'iga oli üks neist. See jagu, kus Luks passis avamise asemel tõi sisse koguni 14VP-d topeltgeimi näol. Ülejäänud jagudega juhtus siis nii, et 12-st jaotusest kaotasime ainult ühe ja teenisime +26 IMPi.

Et asja ka veidi teisest küljest vaadata, uurisin jagusid, kus me olime sunnitud avama 1♦, kui rannaka puhul oleksime pidanud avama 1NT – seega siis 15-16 NT jagusid (selliseid 17pp-ga ühtlasi jagusid, millega me pidime avama 1♣, ma vaadata ei viitsinud, samuti ka neid 14pp-ga jagusid, kus niikuinii avad 1♦, aga lihtsalt ühtlase vahemik on teine). Selliseid jagusid pidanuks olema 3, leidsin 2. Üks jäi viiki, teises kaotasime 11 IMPi teise toa kaitseeksimuse tõttu (info laua taga ja avakäik olid samad).

Ühesõnaga – sain vähemalt enda jaoks kinnituse, et nõrk NT on võitja.

Nädalavahetuseks tellis Olaf mu Pärnusse kaarte mängima - nimelt toimus KõVamehe sarja viimane etapp ja Olaf kakles Norsu liikmetega üldvõidu nimel. Asjaolud kujunesid selliseks, et mängisin Lempsiga (kellega ma olen küll paar korda elus paaris mänginud, aga viimane selline juhtum jääb üsna mitme aasta taha), Olafi partneriks oli Sven. Mäng kulges üpris normaalselt - reeglina oli hea teineteisemõistmine ja kuigi sekka sattus ka patserdusi, garanteeris teise toa hea mäng, et pika aja järel õnnestus lõpuks üks võistkondlik "külaturniir" ära võita. Ma ei tea, mis meie pundi viga on, aga kuidagi ei edene selliste võistkondlike mängimine - võib-olla on meil motivatsiooniga probleeme ja teistel siis vastavalt on stiimul kõrgem, et meile pasunasse anda. Kaheksast matšist me ühtegi ei kaotanud ja saime keskmiseks ligi 20VP-d, äärepealt oleks sellest võinud väheks jääda, sest selline kooslus nagu Erika-Indrek, Hendrik-Taavi (Toomere) said ainult 2VP-d vähem (omavaheline oli lõppenud meie võiduga, nii et väike turvavaru jäi). See jääb nüüd küll viimaseks korraks, kui ma kellelegi, kes võistkonda neljandat kätt otsib, telefoninumbreid edastan - saab rahulikumalt mängida (OK, väike nali)...
„Pärleid“ turniirilt: vastane sooritab 1NT ülepakkumise (ilmselt mingi 15-18), partner kutsub geimi. Selle peale tüüp 18pp-ga passib! Otsus oli õige, sest õige kaitsega (mille me ka tegime) läheb 3NT taha. Aga asjal oli ka negatiivseid külgi – esiteks mängis ta suht rumalalt 2NT taha ja teises toas võitis Olavi 3NT ära!
Norsu sai Erika vastu ühest jaost 21 miinust: ühes toas pakuti ära 6♠, teises toas jõuti vabatahtlikult 7♥-sse, kontraga -1100…
Lempsi puhul esines paar korda naljakaid pakkumisi
1♦ - 1♠
2♣ (lubab mõlemat odavmasti)
ja nüüd peab ta leidma taaspakkumise lehega
♠ÄES9
♥xxx
♦ETx
♣KSx
ja selle asemel et pakkuda 2♥ (neljanda masti sund, aga ta ei olnud selles 100% kindel) või midagi jõulisemat valis ta lihtsalt lihteelistuse 2♦ näol. Õnneks oli mul käes 14 väga head punkti:
♠x
♥ÄTx
♦KS98x
♣ÄETx
ja ma tegin veel 2NT, mille ta võis südamerahuga kolme tõsta. Vastane millegipärast ärtukäiku ei teinud vaid küttis pada lauale ja võtsin oma 10 tihi ära (padalõikest loobusin). Ärtu oli neil muidu 4-3, nii et taha ei oleks see leping läinud.
Kui eelmise jaoga midagi halba ei juhtunud, siis teine oli juba märksa karmim lugu (üks kahest jaotusest, mille me esimese turniiripoole jooksul kaotasime): Lempsil on käes (kallis odava vastu):
♠ESxxx
♥Kxxx
♦Exx
♣x
passib sellega teiselt käelt ja vastane avab 1♦, partnerilt tuleb 1♠ ja teiselt vastaselt pass. Nüüd pakkus ta sellega soojenduseks 3♠ (täpne tähendus teadmata) ja avaja pani 4♦. Peale kahte passi ilmus lauale 4♠! Kontraga kaheta, -500 +170 vastu (kusjuures ma pidin veel hästi mängima, et asi 500-ga lõppeks). Minu leht oli:
♠ÄKTx
♥xxx
♦xx
♣ESxx
võib-olla ei tohiks neljase mastiga ülepakkumist teha, kuid ma kahtlustan, et järgmine kord samas seisus pakun ikkagi.

Ise ma puterdasin peamiselt kaitses, paar näidet:
vastane avab 3NT Gamblinguga ja teine pakub 4♣, mis jääb mänguks. Minu leht on selline:
♠ÄEx
♥Äxxx
♦Kxx
♣xx
Avakäiguks trump ja lauda tuleb:
♠Sxx
♥Exx
♦-
♣ÄKE98xx
lauast trumpüheksa, mis võtab tihi ja järgneb väike ärtu soldati alla. Lahenduse panen postituse lõppu.

Teine oli lihtsalt seletamatu kokkujooks: vastane avab 1NT (tugev) ja jääb seda mängima. Mul on käes:

♠ST8xxx
♥Sx
♦K9x
♣xx
käin padasoldati ja lauda tuleb:

♠Exx
♥T9xx
♦Txx
♣ESx
________♠ST8xxx
________♥Sx
________♦K9x
________♣xx
Lempsilt tuleb ♠9 (julgustame väikestega), väljamängija võtab kuningaga tihi ja käib ristit laua suunas, Lemps võtab selle kuningaga ja käib tagasi uue risti, mille väljamängija võtab ässaga kätte ja jätkab ruutuässa-ruutuemandaga. Panin sinna kuninga peale ja Lempsilt pudenes soldat (♦9 minu käes tähendas seda, et laua kümmet ei saanud deblokeerida). Ühesõnaga tekkisid tavapärased küsimused:
A) mis toimub?
B) mida teha edasi?
Ruutu on väljamängijal viiene ja risti duubel (muidu ta ei mängiks ruutut nii naljakalt, vaid võtaks teise risti lauda ja lõikaks), seega jääb kuus kaarti kallismastidesse. Kiire pildipunktide lugemine näitab, et tal on kindlasti 4 ristis ja 6 ruutus ja vähemalt 2 padas. Väike rehkendus peaks ütleb, et ülejäänud neljast pildist (♠Ä, ♥ÄKE) on tema käes tõenäoliselt ainult üks või siis ♥KE – muidu tuleks tal kokku 18 punkti, kuid päriselt seda varianti, et tal on Ä ja E välistada ei saa. Nüüd tegin „mugava“ oletuse, et väljamängijal on kallismastid 3-3, seega on tal padaäss (ja Lempsil singel) ja partneril ♥ÄK, ning käisin väikse ärtu (kohe seletan, miks see on oluliselt kehvem kui ärtu soldati käik). Lemps võttis selle ässaga, käis risti puhtaks, kuid siis sai väljamängija ära võtta blokeeriva ruutu, tulla ärtu kuningaga kätte ja lepingu ületihiga võita – selgus et Lempsil oli padaäss ja väljamängijal 2452 jagu. Tegelikult oleksin ma pidanud selle probleemi õigesti lahendama, vajalik info selleks oli täiesti olemas (ja seda infot oli palju)

A) väljamängija võinuks avatihi ♠E-ga lauda võtta, mitte ei oleks pidanud hakkama ristiga lolli mängima
B)kui tal on padaäss, siis Lempsil on ilmselt ärtu ÄKE ja ta võiks sealt vähemalt ühe tõmmata, enne kui ristisid kokku käima hakkab
ühesõnaga, tuleb valida üks järgnevaist kaitseplaanidest: kas mängida sellele, et väljamängijal on ärtus äss või kuningas-emand või lihtsalt kuningas. Esimesel juhul on ebaselge, kas seda lepingut üldse taha saab ajada, sest ärtulülituse võib väljamängija peetada ja kui uus ärtu käia (et tappa sisekut ruutude juurde) seda operatsiooni korrata, saades nii vajaliku siseku kui ärtutihid. Teisel juhul tuleb käia pada partneri ässa alla, ta saab risti puhtaks lüüa ja väljamängija saab küll ära võtta laua risti, ruutu ja pada, kuid läheb üheta, sest ärtu ässaga sisse saades kasseerib Lemps ristid sisse. Kolmandal juhul töötab hästi ♥S käik – partner saab ÄE-st peetada ja kui ta selle tihi võtab, siis võib ta ruutudega hüvasti jätta. Kui ta aga otsustab peetada, siis jõuab patta lülida – samas võib ka kohe pada käia, efekt on täpselt sama (ainult ei lase väljamängijal eksida).
Nagu siis selgub, tuleb antud kohal lihtsalt loota et väljamängijal ei ole ärtuässa ja tuima näoga pada käia.
Pärast turniiri naasesime Tartusse, kus värske suur meister Luks oma järjekordset sünnipäeva (küll nädalase hilinemisega) pidas. Juua oli, rahvast kah, aga kuidagi sattus nii, et kisa oli palju, villa vähe – töö toimus kuidagi sektsioonides… Ja lahkudes sain hakkama sellise manöövriga, et Kassitoomel astusin kiilasjääle, mis oli kaetud värske lumega. Kukkumine ei olnudki nagu midagi erilist, kuid selle juures lõin oma parema käe nii õnnetult ära, et küünarnukist sõrmede poole oli ta nagu tuld täis. Kooberdasin siis koju ja hommikuks ei olnud miskit muutunud – kätt pöörata ei saanud, sõrmi liigutada kuidagi sai (aga küünarnukist hakkas seda tehes kiskuma). Visiit traumapunkti andis tulemuseks teadmise, et luud on terved, seega pääsesin „kõigest“ põrutusega – aga hoiatati, et valu üleminekuks võib halval juhul nädal aega minna. Ma ei ole oma elus ühtegi luud murdnud, aga ma veidi pelgan, et varsti ilmselt saab seegi arve avatud, kui ma nii jätkan – teel Konsumist koju (ca 300 meetrit), suutsin ka kaks korda kukkuda (vana hea lumekattega kiilasjää + halvenenud tasakaal, kuna paremat kätt ei saa stabilisaatorina kasutada). Talv on küll ilus, aga praegu paneb ta mu küll tuld ja tõrva sülgama.
Pühapäevane päev on siis möödunud sellise tähe all, et leiutada tegevusi, mida haige käega teha annab (oleks see vasak käsi olnud, poleks hullu midagi)… Sõelale jäid ennekõike vasaku käega arvuti mängimine (õnneks championship manageris ei ole vaja hiirega hullult tõmmelda) ja youtube’s ühe laulu eri versioonide vaatamine – Pärnus nimelt tuletas pilk telekasse mulle meelde ühe väga hea vana laulu – Sparksi „The town ain’t big enough for both of us“.

ahjaa – kaitseülesande lahendus: ♥S tuleb teadagi ära võtta ja kuna on võimalik, et väljamängija on ärtut mängides lahti mänginud äravisked, siis tuleb rünnata pada. Seega järgmiseks lauda padaäss. Kui partner julgustab, siis jätkab padaga, kui keelab, siis tuleb ära kasutada info, mille hooletu väljamängija sulle jagas: tal on ristis S10. Kui ta tahaks kiiresti teha äraviskeid ruutule, siis ei oleks ta hakanud ärtut käima, vaid oleks trumbiga kätte tulnud. Kui tal ärtu teeb, siis pole selle lepingu vastu midagi parata - ♠K on ka tema käes ja leping ei lähe taha. Seega tuleb eeldada, et ta ärtu ei tee ja võib südamerahuga trumpi käia. Antud jaos oleks see töötanud väga hästi, sest väljamängijal oli ärtu singel. Mina kütsin asja korralikult läbi mõtlemata aga „tuima näoga“ ärtut ja ruineerisin oma hea avakäigu, sest tekkisid kaks lööki kätte.

Üritasin vahepeal akadeemilisele puhkusele minna, et saaks rahulikult bridžimängule keskenduda (entusiasm on praegu sees ja niikuinii koolis midagi korda ei saadaks). Läksin siis osakonda asja uurima, anti mulle nõu, et kandku ma parem kümmekond punkti vanast rasvast üle, siis ei puuduta mind enne maikuud keegi. Ja kui selgub, et ma kevadel viitsin koolis käia, siis võib seda akadeemilist võib-olla kunagi hiljem kasutada, kui aga selgub, et ei viitsi, ei ole see akadeemiline kuhugi kadunud ja saan selle maikuus võtta (ja seega poolteist aastat mitte aasta muudele asjadele pühenduda). Öeldud-tehtud...

Muidu on see nädal pakkunud kaks seika tibidega (ei ole minu kõnepruugis halvustav termin!)

Esmaspäeval üritasin vooru vahepeal siidrit tellida, kui jalutas ruumi sisse üks üsna kena tütarlaps. Kui ma teda kõnetasin: "Tere, kas sina mängid torupilli?", oli ta väga üllatunud, aga tunnistas üles et mängib jah ja hakkas huvi tundma kust ma teda/seda tean. Tõde muidugi oli proosaline, mul pole seniajani õrna aimugi, kes ta selline on (kuigi nime küsisin järgi, suutsin ma selle umbes veerand tunniga ära unustada), aga kuidagi salvestasin ära, et ta oli Folgi ajal mingi noortejõugu koosseisus torupilliga lava peal (ta sarnanes ühe teise tibiga, kelle nime ma ka enam ei mäleta, aga keda ma ääri-veeri tunnen). Pärast andis Mairi mulle suurepärase mõtte, mida sarnases seisus tütarlastele ütelda - "suu kuju järgi arvasin". Ilmselt paneks nii mõnegi sügavalt punastama...

Eile vaatasin, et Kertu on Kotka klubisse tulnud. Lähem vaatlus andis tulemuse, et tegemist on siiski kellegi teisega, kuigi väljanägemiselt ja olekult tundus ta väga sarnane. Mu suureks üllatuseks oli see tütarlaps kohal bridži pärast - tegemist vist Piibu seltsikaaslasega - ja selgus, et ka nime poolest ei olnud ma tõest kaugel - nimeks nimelt Gertrud. Sellega küll sarnasused kahjuks lõppesid, bridži mängib Kertu oluliselt paremini (muidu oleks eriti meeldiv üllatus olnud).

Pühapäeval tuli lõunapausi ajal minu ja Tihase juurde Vasja, kes küsis, et mida me passime, väljas juuakse caffe exclusive't. Meie küsimuse peale, et mis imeloom see selline on, saime vastuse:

kohvi võib jagada kolmeks:
A)caffe rusticale - see on see tavaline kohvi
B)caffe normale - kohvi pooleks konjakiga
C)caffe exclusive - caffe normale, millest kohvi on välja jäetud

eilsest Tartu klubist kolm pakkumist:

A)Leo käes on leht:

♠Kxx
♥xx
♦Kxxx
♣ÄTxx

avab sellega 1NT (odavas tsoonis lubab see meil 10-13pp, kusjuures kümnega avama ei pea). Vastaselt kontra, minult rekk - mingi ühemastileht, millega ma ei taha mängida 1NT (tavaliselt lubab viiese masti). Teine vastane passib, Leolt 2♣ (automaat) ja nüüd kontreerija paneb 2♥, mis kahe passiga Leoni jõuab. Ja saades innustust oma "suurepärasest" lehest, võttis ta selle kontraga välja! Ses suhtes point muidugi on aus, et tal on kõigile mastidele hea toetus, aga mu meelest on see ikkagi veidikene liiga karm... Mul muidugi oli ärtumast, aga õnneks hea kvaliteediga (KS8xx), lisaks 8pp ja leping läkski kaheta.

B)Ühe tütarlapse panus pakkumisteooriasse: avada Wilkosz kahe odavmastiga (see ei juhtunud küll meie vastu). Tuletas mulle meelde, et kui ma väike olin ja bridži mängisin, siis juhtus kord selline asi, et lugesin pildipunktid ära, avasin 1♦ ja seejärel tuvastasin endalt 6-5 kallismastid...

C)Seiklusjutte maalt ja merelt, mis kahjuks oma teenitud palka ei saanud. Kolmas käsi avab sulle ette 2NT (odavad, kuna see on kallis odava vastu, siis võib isegi kerge avang olla) ja sul on käes:

♠9xxxx
♥Kxx
♦Kx
♣ÄK8

ja nüüd hull pakkus sellega 3♠. Mina istusin tema taga lehega:
♠ÄKST
♥xxx
♦Exx
♣xxx

ja vaatasin, et nüüd on inimene end küll lahedalt puusse keevitanud ja kontreerisin. Selle peale ilmus lauda kolmas padaemand, ja risti 109 (mis tähendas seda, et risti sai lahendada kadujata ja mis veel tähtsam, pada emandaga kätt ei saanud trumpama sundida) ja leping läks suure surmaga üheta. Ma vist kunagi ei väsi imestamast, miks Suur Segaja selliseid pakkumisi nii kergelt karistab...

Nädalavahetus Tallinnas GP-finaalis pani mõtlema, et kui juba kehva bridži eest makstakse tuhat krooni päevas (kolmanda koha auhind), siis peaks olema stiimuleid küll, et seda mängu hästi mängima hakata. Patserdasime üsna korralikult (peamiselt küll mängisime lihtsalt särata) ja vahel ei vedanud (tüüpvariandid: ebaõnnestunud avakäik peale ebainformatiivset pakkumist või siis vastane võtab kaks ässa geimis pealt ära kui pool saali on slämmi välja lasknud vms.), kuid õnneks suutsid vastased sageli patserdamises meid üle lüüa. Mõned näited (kuna häid jagusid peaaegu ei olnud, siis nendest ei olegi nagu midagi kirjutada):

jõuab vastane kiviaegse pakkumisega väiksesse slämmi padas (1♠ - 4♠ - 6♠):
♠ES865
♥ES65
♦K2
♣S8

♠Ä9432
♥Ä
♦E
♣ÄET653

avakäiguks ärtu ja nüüd väljamängija mängis lauast emanda (äkki katab!). Ei katnud, tuli emand ässaga ära võtta. Lauasisekutega on ka teadagi kuidas, aga õnneks oli abivalmis Vampsi masin ♠K singlisse paigutanud. Seega siis padaäss – pada emanda alla ja risti lõige. See kaotas ja ruutu äss karbiti ka sisse, üheta. Hilisem diskussioon ekraani taga:
- “miks sa selle emanda panid? Sa saad ju võita kui pärast ♥K maha ekspassid”
- “ah, ma tegelikult arvasin, et su partner käis kuninga alt”
- “nojah, aga siis ei oleks ju ka mõtet emandat panna”
maad võttis vaikus...

iseenesest on maksipaarikal selline huvitav küsimus, et kui sa ei pane emandat, tõmbad õnnestunult trumbi ja lähed trumbiga lauda, on sul ristilõikuse õnnestumise korral võimalik ära võtta kõik tihid, samas ärtu ekspass suurendab küll tuntavalt šansse lepingu võitmiseks, aga ka 13. tihi magama panekuks. Antud seisus tuleb talitada vana hea reegli “Sina ei pea mitte liiga ahneks minema!” kohaselt ja üritada kindlustada lepingu võitmine, sest esiteks oled sa slämmis kahe keycardita (mis tähendab, et välja tulnud leping annab juba hea tulemuse) ja teiseks oleksid vastased võinud avakäigul selle ruutu ässa ära võtta, nii et ärtu kuningale tihi andmine ruutu ässa arvel ei pruugi su seisu hullemaks teha.


Kui sulle käiakse avakäiguks väike kliber (3.-5. avakäigud) ja sa vaatad vastu seisule:

ET42

Ä765

milline kaart lauast mängida? Väljamängija mängis kümne ja võttis soldati ässaga ning hiljem elimineeris muud mastid ja käis laua emanda suunas ning eest pandi 9. Tekkis olukord, mille kohta Mollo oleks öelnud “ja Papa Kreeklane kiristas hambaid” - kas avakäik tuli kombinatsioonist 983 või K93 – ning väljamängija eksis, käies lepingu kaheta. Hakkasin sellele mastiseisule mõtlema ja jõudsin sellega sinnamaani välja:
selles mastis on üks konstantne kaduja (sõltumata avakäija ja tema partneri kaartidest), vaja on vältida teist. Avakäik võib olla tehtud ühest järgnevatest kombinatsioonidest:
KS3
K93
K83
S93
S83
983
Emanda paneku tõenäosusi ma ei viitsi arvutada, aga ma kahtlustan, et nad on sarnased kümne paneku omadega, igatahes vaistlikult mul tundub, et lauast emanda panek ei ole väga tõsine variant. Lauast pandud kümme toob maha pildi (va. juhul kui avakäik oli KS3-st, aga esiteks ei ole see väga tõenäoline avakäik ja teiseks ei ole siis kadunud midagi – teisel ringil on võimatu masti valesti lahendada). Kui see oli kuningas, siis on probleemid otsas, kui see on aga soldat, siis tekib ülalkirjeldatud seis. Nali on aga selles, et soldati ilmnemine on tõenäolisem kui kuningas (3-2 vastu): kuningas pannakse siis, kui avakäik oli S-9/8-3st, soldat lisaks K-9/8-3 le ka 983-st tehtud avakäigu puhul. Kui aga lauast panna väike, siis tekib teisel kaitsjal selline seis (tema poolt mängitav kaart alla joonitud):

KS
S9
S8 (ei ole mõtet riskida, et väljamängijal on Ä9 duublis ja partner tuli viienda kuninga alt)

ühesõnaga lahendab see ära probleemid, kus kümne peale tuleb soldat (va. kui avakäijal oli K93, aga siis ei ole sa endiselt hullemas seisus, kui avakäigule kümmet mängides). Nüüd aga seisud, kus kümne panek oleks probleemid lahendanud:

K9?
K8?

kui panna väike, siis ideaalses maailmas mängib kolmas käsi üheksa või kaheksa ja paneb su arvama – seega oleks kümne panek sama hea kui väikse panek (mõlemad lahendavad kaks probleemi viiest). Samas on aga võimalik, et kolmas käsi loodaks, et partner tuli ässa alt ja paneks kuninga – ja see lahendab masti juba kadujata. Nii et kui teine kaitsja ei ole hiromant ja ei mängi S8-st kaheksat, siis matemaatiliselt peaks väikese panek olema sama hea kui kümme ja võib tekitada kaitsele võimaluse väga valusalt eksida.

Ahjaa, antud jaos oli avakäik tehtud K93-st.

Ülesanne (vastuse panen kuhugi postituse lõppu):
♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada. Jätka nüüd siit:
♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-


vahepeal minu esitus: panen 3NT hoolimata vastase masti kehvast pidurist (Exx vastu Leo tõenäolist lühidust (oligi singel). Vastane käib avakäiguks väikese, teine võtab tihi ja käib masti tagasi, emand võetakse ära ja lülitakse ümber... phew – kerge amnestia tõsise pakkumislolluse eest – 5♦ on ohutu (ja ma tean seal vähemalt üheksast klappi), ning kuus on ühest lõikest (kuna Leol on täismiinimum), mis seekord küll ei istu.

Ja veel: vastane avab rannakaga ja ma pakun (kõik tsoonis) 2♣ lehega:
♠82
♥ST
♦843
♣ÄK9854

kuigi üritasin edasise pakkumis ajal Leo hoogu pidurdada (tal oli 12pp 5-4-3-1 jaoga), see mul kuidagi ei õnnestunud, lõpplepinguks kujunes 3NT -4. Järgmine kord panen 3♣ (või võib-olla passin).

“Seiklusjutte maalt ja merelt”: tüübil on kallis odava vastu käes
♠92
♥S632
♦K
♣E98632

partner avab 1♦ (rannakas), DBL ja pakub nüüd 2♣ (NAT; NF). Järgmine käsi võitleb 2♦-ga ja kui see kahe passiga tagasi jõuab, siis järgneb pakkumine 2♥! Kui suits oli hajunud, oli asi lõppenud -800-ga (3♣ on väärt -500). Maksi me küll ei saanud, üks persoon saalis passis sellega 1♦ väljavõtukontra läbi ja sai -1400.

“Seiklusjutte maalt ja merelt” VOL 2 (teine vastane küll):
käes on leht (seekord kõik odavas)

♠ES6
♥87
♦T7543
♣ES2

avab vastane 1♥, partner 1NT. Pass-pass ja avajalt 2♣, mille tema partner 2♥-sse parandab. Nüüd ärkas Must Aafrika ja pakkus 3♦, -500.

Ühes jaotuses lasin kontreeritud 5♠ välja: partner tegi avakäigu minu masti (praktiliselt kindlasti singli), selmet talle löök ära anda ja leping taha võtta (mul on veel ♠ÄS6), otsustasin käia ühte tema kahest mastist (lauas oli ET9) – kuna ma kahtlustasin partneril ka trumbisinglit (oligi), siis tundus, et kui tal on seal mastis Ä või K (eeldusel, et vastane lõikab), siis tuleb mängida järjekorras: tihi kotti, löök minu kätte, löök tema kätte, löök minu kätte ja trumpäss. Ei olnud see jagu, väljamängijal oli ÄKSx....

seejärel üritasin õnnetult balansseerida: vastane pakub 1♠ - 1NT ja see tuleb ringiga minuni tagasi. Käes mul (odavas)
♠65
♥74
♦KST74
♣KE53

ja panin 2♦, mis sai tagant kontra. Leo pani 2♥ ja kurjad inimesed kontreerisid selle 3-3ga ära, tuli -500. Õnneks ma ei olnud ainuke, nii et mõned punktid ikka saime. Üldse selle balansseerimisega näib üks kahtlane asi olevat, mingis jaos pakkusid vastased 1♦ - 1♥ - 1♠ - pass ja ma panin 12 ühtlase silmaga 1NT. Pass-pass-kontra, aga õnneks avaja hakkas oma 11pp-ga häbenema ja pani liduma (teine käsi oli 10 pp-ga sellise pakkumisviisi valinud).

Suurim pakkumiskala oli meil jõudmine 5♣ lepingusse 22pp ja 4-3 klapiga (üliheal päeval oleks väljagi tulnud):
(1♦)___DBL___(1♥)__DBL
(2♥)___3♣_____(p)___5♣

tõlge: teise kontra suhtes kontreerija arvas, et lubab neljast pada, partner aga et jõudu ilma padadeta. Sellest tulenevalt tema 3♣ oli mõeldud võitlevana, partneri jaoks aga lubas tugevat lehte risti mastiga. Läks neljata (teadagi kallis, aga vahet pole, teises liinis ei olnud ühtegi tulemust)...

Vastased omakorda suutsid pidurduda 2♠-s (ühepoolses pakkumises kusjuures!)
♠ÄK4
♥S6
♦ÄET86
♣876

♠ST632
♥K743
♦K
♣ÄS9

samavõrra keeruline, kui konstrueerida pakkumiskäik, millega geimi mitte jõuda (seda tegi veel üks paar saalis + üks paar B-finaalis), on ka välja mõelda mänguplaan, millega saada alla 11 tihi (“see teine paar” sai 10), sest pada on 3-2 emandaga lõikes, ruutu on 4-3, kolmas soldat kukub ja ♥Ä on kuninga ees. Meie vastane piirdus üheksaga, mis on ikka eriti vähe, hoolimata sellest et Luks suutis teha superavakäigu – väike pada emanda alt.

“Seiklusjutte Maalt ja Merelt” VOL 3: tüübil on käes (seekord odavas kalli vastu)
♠87543
♥T32
♦T3
♣Ä85

VPV avab 2♣, partnerilt 2♦ ja PPV-lt DBL (väljavõtt). VPV pakub 2♥ mis jõuab ülalmainitud kollektsiooni omale ja lauda ilmub 2♠! pass-pass-kontra ja nähes, et asi on ilmselt paha, taandub aktivist 3♦-sse. Pass-pass-kontra ja -500 (2♠ oleks sama).

Tellisin sisuliselt omast käest (eest oli vastane avanud ärtu poolblokiga ja VPV oli pakkumise venitanud 3♥sse) 5♦.

♠ÄKT8
♥3
♦ÄKT742
♣Ä8

- leidsin nimelt, et partneril võib vabalt olla paar ruutut ja risti kunn ja ta ei tõsta mind elu sees kuhugi. Selle peale kuri vastane kontreeris tagant lehega:

♠E9632
♥ÄE
♦E963
♣97

kuna partneri ainus ruutu oli 8 mitte näiteks 4, läks see asi kolmeta (muidu läheb üheta, kuna lauast laekus mulle pool tihi). Oleks lauas olnud ♣E ja ♦S5 asemel olnud ♣K ja ♦S8, siis poleks see leping vist taha läinud :(

Ülesande lahendus:

♠ÄK
♥S43
♦Ä86
♣E9875

♠S964
♥ÄKT2
♦K97
♣K4

mängid 3NT, West on pakkunud pada ja Ost teeb avakäiguks ♠5. Võtad selle kätte, käid risti vastu kuningat, mille West võtab ässaga (Ostilt ♣3) ja käib tagasi väikese risti. Allah annab sulle inspiratsiooni panna ♣7 – ja Ost viskab krohvi (väikese ruutu kui täpne olla). Seejärel lõikad ärtu näppu ja West paneb lauda uue ärtu. Tõmbad ärtud lõpuni (viimasele viskad käest ruutu), millele Ost paneb masti ja West viskab kaks pada.

♠K
♥-
♦Ä8
♣E98

♠S96
♥-
♦K97
♣-

VPV-l on käes 5-5 mustad (väljamängija ütles, et ta arvas, et äkki on 5-4 mustad, aga see ei muuda lahenduskäiku). Kui kaks ruutut ära võtta, siis peab ta käes hoidma kas kahte pada ja kahte ristit või ühte pada ja kolme ristit. Kuna tema ristide arv on 100% teada, siis on väga kerge välja lugeda, kumb variant töösse läheb. Seega siis tuleb alustada ruutu kuningast ja seejärel tulla ruutu ässaga kätte.
Kui kaitsja viskab risti duubliks, tuleb käia ristit (kas emanda enne ära tõmmates või tõmbamata jättes, maitse asi), vastane saab tihi ja tal pole käia muud kui pada või ristit, mis mõlemad lubavad risti pikkustihi kätte saada.
Kui kaitsja viskab pada singliks ja hoiab kolme ristit, siis tuleb ruutu ässaga tihi sisse saades tõmmata pada, elimineerides nii tema viimase väljaviskekaardi ja kuna risti nupud on täpselt nii nagu nad on, siis aeg ta väikese risti käiguga sisse visata ja eelviimasel tihil käib ta honööri alt kahvlisse. Ilus...

Iseenesest kaitse patserdas päris rängalt, teine padakäik mingil hetkel tapab selleks plaaniks vajaliku sideme ära. Ja patserdustele pühendatud postitusse ei sattunud see jagu mitte ainult kaitse tõttu...

Huvitav on küsimus, et kas on mõtet ärtut lõigata – kuna see hästi enam 3-3 jaguda ei saa (VPV-l on reaalselt 10 musta kaarti), siis on parim šanss mast nelja tihiga lahendada see tipust mängida. Vasja käis siin 3NT taha (vist mitmeta) samalaadse mängu alguse järel kui risti kuningas võeti ässaga ja inimene (mu arust hulljulgelt) jätkas teise padaga – kõigepealt proovis ta ristit tõmmata (protsentuaalselt parim šanss masti lahendamiseks), kui selgusid väga halvad uudised üritas ta mängida sellele, et mingil hetkel lõikab ärtut, elimineerib pada ja paneb Osti tema neljanda ärtuemandaga tükkis ruutu-ärtu sisseviskesundi (saades kaks pada, neli ärtut, risti ja kaks ruutut). Hea plaan, aga ühe väikese veaga – see ei töötanud.

väike parandus: Vasja mänguplaan oli vist selline, et elimineerib pada ja viskab kohe ruutuga sisse, sest kui ta sooritab kõigepealt ärtulõike, siis saab sisseviske tappa ärtuemanda käiguga, mis lõhub väljamängija sidemed. Vähemalt asja üle mõeldes tundub, et selline see plaan pidanuks olema

Käisin laupäeval Eesti Maakilval mälu mängimas. Peale pikka pausi (viimati vist tegelesin sarnase üritusega kuskil aprillikuus Eesti meistrikatel) tekkis tunne, et võiks mängida küll ja isegi tahtmine mängule minna. Paraku mäng ise oli selline, et see tahtmine on nüüd päris pikaks ajaks kaugele ära kadunud - no nii igavat ja mõttetut asja pole kaua näinud. Küsimused jagunesid peaasjalikult kolmeks: kas liiga kerged, ebahuvitavad või mõttetud ning paar huvitavamat asja, mis sekka sattusid, seda kompotti oluliselt paremaks ei suutnud teha. Spordiblokk oli ses suhtes ikka legendaarne, et see sisaldas kolme küsimust, mida on nõrkemiseni ära küsitud, neljandas oli antud hobuse nimi ja küsiti et mis alal see olümpiavõitjaks tuli (Cornishman V - no ei ole võimalik et selline nimi inimesele pannakse ja peale seda oli kogu ülejäänud küsimus suht mõttetu)ja viies oli Saalomoni Saarte rannajalgpallikoondise kohta - antagu mulle andeks, aga rõõmu sellest küll tunda ei oska. Kui tavaliselt pakub rahulolu kui paar rasket punkti võistkonnale ära tuua, siis seekord ei tõstnud isegi see eriti tuju. Kõigele lisaks kestis 40 küsimusega mäng kaks ja pool tundi (vahepeal oli küll 25 minutit vaheaega), tabelit seina peale ei näidatud ja küsimuselehti oli võistkonna peale üks, seegi väga uduste piltidega. MASENDAV!

See-eest pühapäevane päevakava nägi välja nagu ilus unenägu: äratus hommikul kell üheksa, paar tundi mängida arvuti ja kassiga ja seejärel kõht ahjus küpsetatud kalafileed täis. Järgnes paar tundi uinakut, poeskäik koogimaterjalide järgi ja paar tundi lebotamist (segatud väikese assisteerimisega koogimeistrile - kook tuli nii hea, et keele viis alla), ning väike arvutimäng. Seejärel külla, kus oli olemas äärmiselt inimsõbralik ja nurruv kass, pakuti head teed ja anti veel paremini süüa (ahjuliha kartulitega ja ülalnimetatud kook + veel üks kook) ja sai mitu head tundi rahulikult oleskleda. Siis koju tagasi ja enne magamaminekut veel paar tundi mõttespordiga (sudokud ja nende sugulased). Kui kunagi rikkaks saan ja tööl ei pea käima, siis hakkavad kõik mu päevad umbes sellised välja nägema - tõsine paradiis maa peal.

Vahepeal esitati lõunanaabrite poolt mulle küsimus, et ega ma ei tahaks oma plogi inglise keeles pidama hakata või vähemalt bridžialaseid nuppe selles keeles kirjutada - sealtkandist oleks huvilisi lugema küll. Mõtlesin ja vaagisin asja üle järgi ja jõudsin järeldusele, et ei taha. Mu plogis on hunnik asju, mis on kohaliku kaliibriga (Tartu klubi või Kotkas) või siis mingeid igapäevaelulisi seiku, mille võõrkeelde valamine oleks esiteks tüütu ja teiseks mõttetu suurushullustus. Lisaks mulle meeldib kirjutada teksti nagu see ei oleks mitte kirjalik vaid suuline ja kuigi ma valdan inglist piisavalt hästi, et selles suhtlemisega mitte jänni jääda, ei tunne ma end sugugi mitte vabalt kui ma peaksin mõne idioomi sinna keelde tõlkima, sest suur osa neist on suhteliselt tõlkimatud. Aga samas tekkis mul mõte, et võib-olla leida mõned kompanjonid (kasvõi sealtsamast piiri tagant) ja hakata kambakesi plogi pidama (või teha foorum, aga mulle isiklikult foorum suhtluskeskkonnana ei meeldi) - ja võib-olla selle käigus tõlkida mõned oma vanad asjad ringi. No näis, mis sest ideest saab, tõenäoliselt soikub kuhugi mõneks aastaks ära.

muidu ei ole teha muud kui kurta ja halada maailma üle:

A) Taverna on siga: tellisime neilt suure pitsa, toodi "perepitsa", mis on oluliselt suurem kui suur pitsa (ja ka maksab rohkem), mis lisaks kõigele muule oli ka üsna leige, nii et pistsime ta enne sööma asumist korraks ahju. Iseenesest kui "pere" koosneks kahest minusugusest, siis ei oleks selle hävitamine ühe söögikorraga ka eriti keeruline, aga "Maarjaid" läheks vaja umbes 5-6. Natuke sai Taverna amnestiat selle eest, et pitsa (vist Firenze lisaananassiga) oli vähemalt väga maitsev...

B) Tartu bussigraafik on veidi segane: laupäeval käib buss nr. 1 keset päeva 12 minutise sammuga, aga kui mul oli vaja esmaspäeval kesklinnast kella ühe ajal tagasi tööle jõuda, siis loomulikult oli sammuks 25 minutit (või isegi 30?) ja ma lõpuks jalutasin kohale. Ja jõudsin bussist varem, selleks hetkeks kui hoovi peale keerasin ei olnud ta must mööda jõudnud.

C) Hommikul tuvastas Vallo mingi hunniku sulgi ja neid pidi jälgi ajades surnud tuvi. Mis siin pattu salata, ma tegelikult nägin seda tuvi juba üleeile nurgas konutamas, aga kuna ma pidin natuke maad eemal plekiga jändama, ei pööranud ma sellele üleliia suurt tähelepanu (mis sest konutavast tuvist ikka torkida) ja seega ei fikseerinud ära tema laibastunud olekut. Ja vahepeal oli ta mul meelest läinud ja võib-olla olekski ära ununenud kui mitte mingid kohalikud närilised (meil siin hiiri on) ei oleks laiba kallal rüüsteretke korraldanud ja selle käigus sulgi sassi ajanud. Laiba eemaldamise käigus (lumelabidale ja aia taha) tuvastasin ühes kohas veel paar sulge - lähemal vaatlusel selgus, et seal on veel üks tuvikorjus. See oli mingite asjade vahele pugenud ja ilmselt juba pikemat aega surnud olnud - tundus veidi roiskunud olevat ja vaglad tema kehal tundusid päris hästi toidetud ja elurõõmsad. Läks siis seegi esimesega samasse kohta (tegelikult suisa sama lumelabida peal). Hakkasin siis mõtlema, et miks meid selline uputus on tabanud ja jõudsin järeldusele, et kui plekksepad neid paar nädalat tagasi õhupüssiga kõmmutasid (kohalik kahjuritõrje, nad raisad situvad muidu kõik kohad täis), siis õnnestus neil kaks maha lasta ja kolmas jäi kadunuks ning ei andnud näole. Ilmselt sai ta ikkagi pihta ja varjus kuhugi varjulisse kohta, kust surm ta leidis. Ja teine vast suri suurest kurvastusest ja shokist.

Eile õhtul kiirvisiit Tallinnasse - üle paariteistkümne aasta sai jälle Estonia teatris käidud. Päevakorral siis Erkki-Sven Tüüri ooper Wallenberg. Etenduse/vaatemänguna oli tükk täitsa huvitav ja omapärane (= igati vaadatav), tõeliselt huvitav oli paralleeli "Wallenberg=Elvis" tõmbamine (peale surma suurem ja ilusam kui eluajal, kuulujutud et ta elab jne.), aga muusika oleks võinud minu poolest ka olemata olla - oli ainult üks meeldejääv laulmise jupp ja kuna see oli esimese poolaja lõpus, siis ununes see tüki lõpuks mul samuti ära. No mis parata, aga ma olen endiselt veendumusel, et muusika võiks ikkagi olla kõrvale meeldiv kuulata ja meloodiline, mitte mingi heliefektide kogum. Ahjaa, pahad olid jälle kujutatud sarmikamatena kui head, see kipub vist tavaline asi olema (Eichmann tuletas meelde Jurmala foogt Ippolit'i, ainult talle oli pähe pandud valge, mitte must parukas)...

Bridžikarussell pöörleb täie hooga ja kuidagi ei õnnestu sealt maha saada - viimane teema on paaride kokkupanek Tartu võistkondlikeks meistrikaiks, seni läheb päris hästi...

Arvutasin kokku enda ja Maarja butleri Mixed Transnationalil (sest mul oli tunne, mis ütles, et me mängisime seda hästi, aga ometi tahaks seda tunned millegi käegakatsutavaga toetada). See oli üks kuradi ropp töö, sest see urrima OpenOffice ei jaganud ära, et tegu on numbritega (kuna numbri järel oli peale kopipeistimist mingi tühik) ja ma ei saanud teda kuidagi veenda, et need on tõesti numbrid - ei õnnestunud tühiku asendamine mittemillegagi, ei õnnestunud cell'i ümberformaatimine, ei töötanud ka see variant, et reastada tulemused suuruse järjekorras ja siis lihtsalt esimese ülekirjutamine ja kopeerimine teiste peale - ikka oli tulemuseks tühik lõpus ja teksti- mitte numbriväli. Võib-olla oleks pidanud proovima tühikut asendada nulliga ja pärast numbrid kümnega läbi jagama, aga seda ma ei taibanud teha (või Maarja soovitust, asendada see tühik ",0"-ga, siis taandab programm selle ise ära). Aga kui nõuga ei saa, siis jõuga ikka saab: arvuti ülekavaldamise asemel võtsin asja ette ja kirjutasin tulemused lihtsalt ümber. Tegelikult küll kasutasin püha kolmainsuse "hiireklikk valemiribale, backspace, enter" abi. Jupp aega andis mässata (igas jaotuses oli 114-118 kirjet, igas matshis 10 jaotust ja meie mängisime 9 matshi - seega 90 jaotust ja tsirka 30 000 klikki (3 iga kirje jaoks) kulus ainüksi kustutamiseks, kuid valmis ta sai. Nagu ma kahtlustasingi, siis kaotasime me ainult ühe istumise üheksast - nimelt viimase, kuid selle eest koguni 32-IMPiga. Paar tükki jäid viiki, ülejäänutest tulid väiksemad või suuremad võidud. Kogusummaks laekus +30, seega butler oli +0,33. Võimalik, et mu rehkendused ei olnud 100% täpsed, aga suurusjärk peaks igatahes õige olema. Meie teise paari (kes iganes laua taga ei olnud) tulemus nendest jagudest oli +10, nii et pole ka väga laita. Viimase matshi puhul oli selline veider lugu, et me kaotasime selle vist 24 IMPiga, kuid saali vastu saime kahe laua pealt kokku -39 - vastane nimelt teenis kahe friigijaotuse pealt saali vastu 45 IMPi, aga meie vastu "ainult" 32.

Kolmapäeval kandus mu kõrvu üks huvitavamaid bridgealaseid komplimente mu aadressil: nimelt teatas Mairi, et Marie (tema 7-8 aastane tütar) olevat esinenud avaldusega, et kui tema mängima hakkab, siis ainult oma emaga või siis minuga. Lahe, ma tundsin end täitsa veidike kõrvust tõstetuna...

veel meenutus Pärnu turniirist: seltskond koguneb ümber lauakese ja hakkab jaotusi arutama ja saabub partneri peale urisev Puuk ning esineb sõnavõtuga: "Mängumehed esimesse ritta, põhulõuad teise ritta! Sina Oleg võta kaugemale!"

Helistas mulle Ulafhai ja avaldas arvamust, et Svenil on õigus – Eesti bridž jõudis maailmakaardile. Loomulikult ei ole sellel mingit pistmist meie lahtise koondise esinemisega, vaid peale Pekingit olevat võimatu Eesti lipu all BBO-s mängida, ilma et mõned mustad külje alla ei poeks ja eesti tüdrukute järgi pärima ei hakkaks. Teet Kuusemaa (alias Capitano) olevat eile mingis suvalises lauas toginud, kui kohale ujusid kolm Kolumbia tähekesega (!) mängijat ja kõik hakanud midagi mingi Trinka kohta rääkima. Capitano muidugi mitte midagi ära ei jaganud ja hakkas õhtul saunaklubis Olafile kurtma ja imestama, et mis pull käib. Olaf irvitanud end selle peale üsna pooleks (ma ise tahaks kirjandusliku ilu pärast väita, et „tegi naerust püksi“, aga ma kahtlustan, et ta riietega lavale ei roni) ja tegi prognoosi, et järgmiseks juhtub see, et Venetsueela tüübid võtavad samas asjas ette Ökuli. Elame-näeme, viimane Olafi prognoos oli igatahes hämmastavalt täpne. Enne Pärnu karikat ennustas ta, et esimeses voorus istub 1 NS-s kas Sester-Levenko või Triškin-Karpov (teoreetiliselt istumine loositakse, aga Vampsi puhul ei usu peaaegu keegi, et see ka päriselt nii on). Olaf ise arvas, et oleks võinud totalisaatori teha – kui „inimesel tänavalt“ on šanss 1/60le, siis temal on fifty-fifty – kas istub Sester-Levenko või siis Triškin-Karpov. Seekord siis istusid Triškin-Karpov, niipalju siis tõenäosusteooriast.
Ajakirjandusest jooksis läbi uudis „Pärnu lõbustusasutusest leiti 41 joobes alaealist“ ja mainiti, et klubi juhataja olevat end mingi koguse alaealistega sisse barrikadeerinud ja keeldunud välja tulemast, andes alla alles siis, kui Päästeamet kohale telliti ust maha võtma. Ma küll ei tea, kas see on 100% tõsi, aga igatahes kui ma kaks ja kaks õigesti kokku panin, siis peaks seegi bridžiuudis olema. Sellised lood siis…

Hiinamaalt naasmine (kui kogu pallimajandus paika peab, siis suurmeistrina) ei tähendanud mitte seda, et bridžimänguga on nüüd kõik. Otse vastupidi – kogu pikk reis oli ju mõeldud treeninguna enne Eesti paaride karikavõistlust, mis leidis aset sellel nädalavahetusel Pärnus. Mängisime mis me mängisime, vahel hästi ja vahel halvasti, kuid sitt teadagi kerkib ikka lõpuks pinnale ja lõpetasime turniiri kolmanda kohaga – esimesed kaks kohta hõivasid koondisekaaslased (OK, Maks mängis Igori, mitte Tiiduga, aga see selleks). Seega võib öelda, et Hiinamaale saadeti õige seltskond. Neljanda koha said Germanis-Smilgajs, kes olid Pekingis mänginud Läti koondise eest, seega võib südamerahuga teha ka teise järelduse: edu saamiseks tuleb rohkem mängida ja trenni teha. Jaotustest siis: esimeses voorus kohtusime Jullis-Kolgiga (loosiõnne poolest oleks võinud stardis rohkemgi vedada, teine voor, mis määrati samuti loosiga olid meil Sester-Levenko).

♠ÄSxx______♠x
♥ÄEx_______♥KSx
♦ÄKEx______♦S6
♣xx________♣ÄKESxxx

1♣__(1♠)__2♣
2NT_______3♣
3NT_______4♠
6♣

Eks hinnake ise, kes süüdi on, kui varretihisid on 15, aga meie jäime sellist lollakat lepingut mängima. Olen nõus möönma, et äkki ma võiksin 3♣ peale teha 3♦ que-bidi, aga enda mätta otsast vaadates oli kõige hullem pakkumine Leo 4♠ - võtab ära terve korruse ja muudab edasise pakkumise rohmakaks. Ma miskipärast ei ole 100% kindel, et minu 4NT küsiks selles kohas ässa ja kuna ma ka laua taga selles eriti veendunud ei olnud, siis lappasin lihtsalt slämmi täis (5♦ que tundus ka kaunis mõttetuna, sest minu käes on kõik ässad ja Luks ei saa hästi viiendal kõrgusel quetama hakata). Intelligentsemad lahendused tema käest oleks kas 2NT peale 4♣ panna (see peaks Gerber olema) või siis 3NT peale 4♣ - ristiga slämmihuvi, mille tagajärjel tema käest 4NT oleks raudselt risti RKCB (ja kui mul juhtub ainult 1 äss olema – kuigi see on väga ebatõenäoline variant – siis vastuseks oleks 5♣).

umbes ülejärgmises jaos tekkis Leol kaitseprobleem:

♠K2
♥KSx
♦KESxx
♣Sxx

avab ta sellega 1♦, minult 3♥ (kutsuv, ca 10 punkti kuuese mastiga) ja vastane paneb (odavas kalli vastu) 4♠. Leo valis oma pakkumiseks kontra (ma ei ole päris kindel, et mina nii pakkunuksin, aga see selleks) ja avakäiguks ♦K. Lauda ilmub:
________♠854
________♥Txx
________♦xx
________♣Äxxxx

minult sinna ♦9 (paarisarv kaarte), väljamängija võtab ässaga ja käib padakuue. Paigutades väljamängijale seitsmese pada, on Leol kaks varianti: kas väljamängija on nii kõva, et üritab talt tagant duubelkuningat maha tõmmata või siis on mul singeläss. Peale pikka (partneri närvide) praadimist käis Luks lauda kuninga ja äss kolksus peale, leping väljas.

Järgmiseks jaotuseks olin ma ta peale juba suhteliselt kuri (mis tähendab seda, et varsti hakkavad pead lendama!) ja peale 2♣ avapakkumist lehega:
♠E
♥Sxx
♦xxx
♣ÄKETxx

vastasin relee peale selle maksimumiks (IMPe vähe, IMPe vaja!). Luksile sobis see hästi, tal oli käes nimelt:
♠Äxx
♥ÄT9xx
♦ÄE
♣xxx

ja peale paari releed pani ta lepinguks 6♣. Kuna ärtus ei olnud mõlemat pilti taga (tegelikult olid mõlemad ees) ja ruutu avakäiku ei tulnud (tegelikult ♦K lõikus samuti), siis ei olnud väljamänguga erilisi probleeme. Peale meie oli vist ainult üks paari slämmi jõudnud (ärtus).


Teises istumises olid siis vastasteks Sven ja Vasja, kes suutsid hakkama saada imeliku pakkumisjärgnevusega:
(1♦)__DBL____1NT
______2♠_____2NT
______3♠_____pass...

tihisid tuli 11. Mulle endale tundus, et peale 2♠ pakkumist peaks olema geim forsseeritud, aga ju siis ei olnud. Teine võimalus oleks muidugi selle 16pp ja kuuese pada ÄK-ga 1NT peale kohe 4♠ täis panna – slämmišansid on väiksed ja klapp on olemas. Ka võitjad eksivad...

Sven avas ette 1♥ ja mul oli käes:
♠xx
♥KS
♦Kxx
♣ÄKE87x

valisin pakkumiseks 1NT, tagant tuli 2♦ (NAT, NF), Leolt 3♠ ja panin 3NT. Avakäiguks ♣T (ühest küljest meeldiv üllatus – minu parim mast, teisest küljest ebameeldiv – äkki istub kehvasti) ja lauda pandi:
♠KETxxx
♥Exx
♦Sx
♣xx

kolmas käsi pani kümnele soldati, võtsin selle kuningaga ja asusin opereerima – väike pada kuninga alla, väike ärtu kuninga alla ja ♣7. Vasja mängis sellele väikese ja tema nägu oli päris tore vaadata, kui Sven krohvi viskas. Kahjuks võib selle kohta öelda, et operatsioon õnnestus, kuid patsient suri – mõlemad ruutud ja mõlemad padad oli taga, seega pidin leppima 8 tihiga. Ebaõnn.

Muidu kulges too istumine enamvähem, aga viimases jaos panime jälle pirukasse muna. Ilmselt üksjagu lollid mõlemad (nagu tavaliselt), aga nagu ikka, sain oma ülekeeva temperamandiga Luksi peale kohe päris kurjaks.

Lauri__________Leo
♠6_____________♠75
♥92____________♥KES64
♦K97432________♦865
♣E975__________♣ST6

3♦____(p)_____3♥____(4♠)
p____(4NT)____5♦____(5♠)
6♦____(6♠)____p_____(p)
7♦____(DBL)__p...

3♥ oli mittesundiv ja 5♦ kohta ma ei oska arvatagi, mis see olema pidi, ise ta ütles selle kohta et “mõtlesin, et ajaks astmed sassi”. Kuna ma partneri lehest sellist kõntsa oodata ei osanud, tundus mulle, et mu leht on päris hea (lõppeks olen ma odavas kalli vastu ja mu 3♦ avang võib ka oluliselt nirum olla), seega väljendasin 6♦-ga arvamust, et see on koht, kus ma tahan 6♠ vastu tõkkesse minna. Luksi pass 6♠-le lubas 0 või 1 kaitsetihi ja kuna mu leht oli ka kaitsetihidevaba (kuigi teatavate šanssidega vastumänguks ristis ja arvestades partneri võimalikku vastumänguvarianti ärtus), siis läksingi soodsa tsoonsuse tiivul 7♦-ga tõkkesse. Koitis uus millennium, kirjutasime 2000 pahadele ja jätsime 14 IMPiga hüvasti. Palju me sellega ei kaotanud (6♠ toob meile -10), aga tuju rikkus see asi küllaga.

Kolmandas voorus olid vastas mingid Rakvere klubi mängijad (vist Toonekurg-Muru), seal midagi väga epohhiloovat ei juhtunud, vastane mängis suhteliselt kontsentreerimatult ja ebaõnnestunultt ning me võitsime suht suurelt.

Neljandas voorus oli vaja jälle Rakvere klubiga heidelda (Relvik-Varkki), seal juhtus tavapärane “meie õnn” - üks jagu oli suht mõttetu (lõikeslämm, kus kaks keycardi on puudu – üks neist siis teadagi trumpkuningas, seega täiesti pakkumatu), ühes jaotuses vastane ei patserdanud ja võttis meil geimi taha, kolmes jaotuses patserdas ja kinkis meile kokku kaks ületihi ja ühes patserdasime meie (jälle tahaks näpuga partneri suunas näidata, kuigi ilmselt jälle oleksin saanud ka ise paremini teha) ja lasime kalli tsooni geimi välja. Vastaste patserdustel pikalt ei peatu, lihtsalt mainin ära neist kõige inetuma: kolme kaardi lõppseisus on väljamängijal käes kaks trumpi ja risti, lauas oleva kolme kaardi seas on ♣Ä. Fikseeritud on trumbi istumine, et puuduolevad kaks (kõrget) trumpi on Leo käes, seega ületihišanssi (kui sellist asja üldse mainida tasub keskmisele paarikal) ei ole ja võiks rahulikult käia ristit ja oma ässa sisse karpida, sest kui Leol seda masti ei ole, peab ta trumpama ja tekib trumbitihi. Sel hetkel jääb vastane transsi ja sealt väljudes käib trumbi! Kahjuks on Leo 13. kaart väike risti ja risti äss ei lähe tapeediks... Meie patserdus on veidi mitmetahulisem, kirjeldan seda Leo vaatenurgast:

kõik tsoonis
__________________Leo
________________♠ST5
________________♥K87542
________________♦T
________________♣ÄK2

(1♦)___p____(1♠)____2♥
(2♠)__3♥____(3♠)____4♥
(4♠)___p....

avakäiguks risti äss, lauda tuleb:
♠KE73
♥S3
♦KES7
♣863

ja partner mängib ristiemanda. Leo otsustas jätkata risti kuningaga, minul tuli ♣4 ja seejärel käis ta ka kolmanda risti, mille väljamängija trumpas ja kuna tal oli neljase pada kõrval viiene ruutu, siis kadus laua teine ärtu pikale ruutule ära. Kui nüüd asja lahkama hakata, siis oleksin võinud ma oma kaardist:

♠64
♥Ä96
♦984
♣EST54

ka avatihile risti kümne visata, et partneril oleks lihtsam ärtut käivitada (võiksin ka kuningale, kuigi see võib natuke ebaselgem olla). Selle argumendi vastu räägib variant, et vahetada ära ♥E ja ♥K – siis saaks Leo mulle ristiga üle tulla ja ma saaksin ässa alt väikese ärtu käia ning väljamängija on sunnitud mõistatama (ja tõenäoliselt mõistataks valesti). Sellest hoolimata arvan ma, et Leo oleks pidanud olukorra õigesti lahendama ja seda päris mitmel põhjusel.

A) pildipunktide lugemine: ta näeb endal ja laual 23pp, väljamängijal on ilmselt ca 9-10 ja mul ca 7-8. Ristis on mul 3 punkti ja kui mul ei ole ärtuässa (või ruutuässa ja ärtuemandat), on selle lepingu taha võtmine üsna problemaatiline

B) lähtuvalt eelmisest punktist, on mul suhteliselt nõrk leht ja sellest hoolimata hakkasin ma kallis tsoonis võitlema ärtuga vastase pada vastu. Kuna ma reaalselt ei looda pakkumist võita, siis on sellel ilmselt avakäiku näitav suunis – järelikult on ärtu äss minu käes ja võib käia ärtut

C) kuna on ebaselge, mitu ristit läbi tuleb, siis võiks Leo teisel tihil käia väikese risti oma kuninga alt, ma saan tihi ja tean oodata, kas üks risti tuleb veel läbi või mitte. Antud jaoga ma tean, et ei tule ja lülin ärtusse.

Võib-olla leiab veel argumente, aga üleliia ka haliseda ei viitsi...

Viiendas voorus olid vastas Smilgajs-Germanis, kes olid nagu meiegi relvad Pekingis teravaks ihunud. Paraku õnnestus neil korra sellega hoopis näppu lõigata. Avasin lehega:
♠ÄE8
♥KE93
♦KT3
♣Ä42

1♣ ja vastane tõkestas 4♥ (kõik odavas). Leol on leht:

♠ST543
♥-
♦Ä52
♣ST953

ja olukord oleks suhteliselt ebameeldiv, kuid õnneks on meil olemas kokkulepe, et kui vastane paneb pärast meie tugevat avangut geimi täis, siis kontrata ta seda mängima ei jää – sellest tulenevalt võime kasutada sundivat passi (ja omakorda peame kontreerima 4333 lehe ja null punktiga - “ma ei taha midagi pakkuda, partner!”). Seega siis pass lauale, näitamaks soovi edasi pakkuda ja ma võisin selle ära kontreerida. +800.
Siin matšis oli veidike ka slämmiõnne:
♠KES72
♥K
♦ÄT65
♣ÄS7

♠63
♥Ä84
♦KES43
♣T42

jõudsime kuude ruutusse ja ristikäiku ei tulnud (käidi ärtut), tõmbasin kaks trumpi (jagus) ja käisin pada vastu lauda, millele hüpati ässaga ette (mast jagus 3-3). Muidu oleksin pidanud tulema trumbiga tagasi kätte ja käima uue pada ning 4-2 jagumise puhul oleks veel veidike vingerdama pidanud. Ilmselt oleks parem kohe esimese trumbi järel pada käia, säilitab natuke paremini sisekuid.

Kuuendas voorus vastaseks Maalder-Lorai, midagi mainimisväärset ei juhtunud.

Seitsmendas voorus Lume-Uibu vastu juhtus väga veider lugu sellises jaotuses:

♠E65
♥3
♦ET943
♣ÄET2

♠732
♥ÄET986
♦S72
♣9

avasin esimesest käest (kallis odava vastu) 2♥ - pass – pass – kontra – pass – pass – pass.

Avakäiguks sain väikese risti ja nähes, et mul on lauasidemetega suht kehvasti, panin ässa peale ja käisin trumpi, lõigates kümnega – tagant soldat võttis. Järgnes ruutulülitus, mille peale PPV võttis kaks kõrget ära ning käis lauda risti kuninga, mida ma madalalt trumpasin ja järgmine käsi lõi seitsmega üle! Nüüd ilmus lauda padakümme ja peale väikest mõtlust võeti see ässaga ja käidi uus risti, mida parema puudumisel trumpasin (kui viskan padakaduja võib järgmine käsi madalalt trumbata ja ma ei võida kaduja viskamisest midagi). Sain tihi ja tõmbasin trumpässa – väike, lauast midagi ja eest kukkus kuningas! Nüüd tuli küll leping välja, kuradi segane oli 2♥ trahviks passinud neljanda soldatiga trumbis ja viienda pada KST98-ga. Oleks ma osanud risti kuningat kaheksaga lüüa, siis oleksin saanud isegi ületihi selles lepingus, aga noh, ärgem olgem (üleliia) ahned.

Kaheksandas voorus tulid lauda Tenn ja Olaf. Kõigepealt suutsin natuke pakkumises patserdada:
_____♠ET94
_____♥KES8
_____♦532
_____♣73

(1♦)___p___(p)__DBL
(2♦)__DBL__(p)__3♣
(p)___4♥___pass...

esiteks oleksin võinud vast 2♦ peale 2 kallist pakkuda – kui vastane oleks avanud 1♥, siis me mängime sarnases kohas kontrat trahviks, isegi rannaka 1♦ avangu peale võiks vast kasutada samu põhimõtteid. See selleks, Luks sai aru küll, et ma siis väljavõtukontra panin ja kirjeldas 16+ risti mastiga ja ilma neljase kallita (ja ilmselt ruutu pidajata). Nüüd oleksin võinud veel 3♦ teha, et kiskuda välja eelistus kallismastidele, kuid vaatasin, et ärtu on nii palju parem, et panen 4♥ täis (ennegi 4-2 klappe mängitud). Luksil oli
♠ÄK2
♥Ä6
♦94
♣ÄE9642

kuid ta luges mu pakkumisest välja, et mul on pigem viiene ärtu ja neljane pada, ning passis selle. Vastane alustas ruutudega ja lepingu võitmisest jäi puudu suhteliselt vähe: piisanud oleks kui Leol oleks olnud ristis ÄK, või siis vastastel pada 3-3 (mängisin selle šansi peale, võimalik on võita ka duubelsoldati vastu – eeldusel muidugi et ärtu jagub 4-3 – tõmmata padaäss, tulla padaemandaga kätte ja deblokeerida ärtude peale padakuningas) või siis ♣K lõikesse. Ei olnud midagi...

Edasi vastased veidi äpardusid: segadused kaitses, mille tagajärjel Luks võitis 3NT, Tenn patserdas geimi taha ja Olaf läks selle peale veidi närvi ja tegi revoki, millega lasi osamängu välja, ning saime korraliku võidu, millega tõusime juba esikümne piirile.

Üheksandas voorus olid vastas Simm-Tammel, nende vastu seisis ühes jaos lõikeseitse (mängisime kuut), kuid see ei olnud teps mitte vooru huvitavamate jagude seas. Luksile jälle pakkumisprobleem:

♠ÄT83
♥E98543
♦S
♣Ä9

vastane avab 1NT, mina teen 2♣ (DONT) ja teine vastane passib. Tsoonis on ka kõik ja võib suhteliselt kindel olla, et mu teine mast on ruutu. Tahtmata 4-2 klappi mängida, pakkus Leo 2♥ (NAT) ja õnneks ei jäänud ma teda üleliia uskuma ning läksin 3♣-sse:

♠ES9
♥-
♦Ä965
♣EST542

tuli seegi välja, järgmine kord võib-olla pakun sellise lehega kontra (aga võib-olla ka mitte).

Luks avas 1NT (odavas kalli vastu, lubab 10-13 punkti) ja mul oli käes:

♠T63
♥E8
♦ST75
♣8754

passimine on teadagi nõrkadele ja seetõttu otsustasin, et peaks veidi vett segama. Ärtusse ülekandmise jaoks jäi veidike ülbusest puudu (kui mul oleks võimalik pakkuda 2♥ signoff, siis selle ma ilmselt oleksin teinud, kuid alustades 2♦-ga tekib vastastel liiga palju võimalusi sekkuda) ja seetõttu tegin Staymani. Luks vastas 2♠, kuid edasi ikkagi vastased sekkusid pakkumisse ja jõudsid 4♥sse, see tuli välja.

Selliste kaartidega pakkusime jälle slämmi:
♠KT93
♥ES842
♦7
♣K87


♠ÄES
♥ÄT
♦T43
♣ÄES62

slämm on üsna hea, aga kuri vaenlane käis trumpi (kahjuks ei olnud ükski releeastme vastus ruutus, muidu teine käsi oleks võinud ♦ÄK-ga kontreerida ja siis oleks vast ruutukäik tulnud), ruutu tihi sisse saades kordas trumbikäiku ja ärtu kuningas ei lõikunud ning leping läks üheta. Mõne muu avakäiguga (isegi kui ta ei käi ärtut kuninga alt) saaks kaks ruutu lauda lüüa ja ärtu padale ära visata (trump jagus). Mis parata...

Õhtu viimases voorus tulid vastu Vallo ja Hans H. Nirk. Jaod olid teravad ja võitluslikud ning pikema kõrre tõmbasime meie. Kui vastane avab 1♦, siis lehega

♠8543
♥87
♦32
♣ÄKS94

oleks ju igati mõistlik passida. Kui aga sa oled odavas kalli vastu ja kolmas käsi (partner passis), siis on soovitatav oma risti mast ära näidata, mida Leo ka tegi. Seekord töötas see selles suhtes hästi, et partneril oli Ex, vastastel jagus Txxx – xx ja et 3NT taha võtta, peab partner välja käima risti emanda või sina risti väikese. Tekkinud pakkumisjärgnevuses oli mul võimalik ära kontreerida 3♣, tuues emanda niimoodi pildile – ainuke mis oleks vastaseid päästnud, oleks olnud see, kui Vallo lajatab kahe kliberiga geimi täis – mida oli teinud Puuk Poolakese vastu, kuid see on ikka eriti aferistidele. Vastased isegi limiteerisid kahjusid, pidurdudes osavalt 3♦-s (varrest, vist isegi ületihiga), kuid hunniku miinuseid said nad ikkagi. Ilmselt oleks võinud Hans kaardiga:

♠Ä4
♥ÄKE4
♦865
♣T865

teha veel liigutuse 4♥ suunas (tuleb) – partneril on tõenäoliselt lühike risti, meil on väljaspool ristit suht vähe jõudu, aga selle tegemata jätmine jäägu juba tema südametunnistusele

Kohe järgmises jaos oli Leol esimeses käes (kõik kallis):
♠6
♥S86432
♦2
♣ST854

kuna roheline pakkumiskaart on ilmselgelt nõrkadele, siis avas ta 2♦ (wilkoszi väike sugulane, võib olla tehtud 5-4 mastidega). Loomulikult tabas ta mind sellise lehe otsast:

♠ÄEST84
♥ÄK975
♦7
♣K

õnneks oli mul võimalik ässa küsida ja viies pidurdada, see tuli välja.

Pühapäeval alustuseks vastu Kärp – Raudmets. Pakkusime nende vastu ära kaks geimi, mille pool saali ära kontreeris, aga meie vastased paraku mitte – aga plusse tõid nad siiski meitele.
Lauri_________Leo
♠ÄS765______♠T9842
♥ÄEST7______♥K93
♦-__________♦74
♣K54________♣T62

1♠__(DBL)___3♠___(4♦)
4♥__(5♦)____5♠___pass....

Panin 4♥ ideega, et näidata partnerile, et ma ikka täitsa tõsiselt mõtlen geimi mängida, seetõttu teadiski Leo 5♦ peale (läheks üheta) võidelda. Risti avakäik võtab lepingu taha (ja antud pakkumise järgi see päris mõeldamatu ei olegi – kuigi avakäijal on ÄS93), aga peale ruutukäiku ei olnud probleeme. Vähemalt antud jaotusega, kus ♠KE on duublis taga. Ma veetsin jupp aega (no ligi 10 sekundit) kalkuleerides, et kas ma peaksin äkki minema teisel tihil ärtuga lauda ja käima sealt pada, et käik ohutusse kätte sokutada – ma seniajani ei ole päris kindel, aga arvasin, et pigem on padasingel ees ja mängisin trumpi varrest.

Suurima plussi saime selle eest, et agressiivselt DONTi kontra läbi passisime. Panen jälle Leo lehe:
♠KE
♥ST9864
♦T
♣ÄKE6

VPV avas 1NT – pass – pass – kontra (ühemastileht!) - pass – pass – pass... Vastane kallis, meie odavas. Avakäiguks partnerilt ♥5, lauda
♠S654
♥732
♦S32
♣ST9

ja väljamängija võttis ♥8 kuningaga, käis ruutut vastu soldatit, saades tihi, seejärel uue ruutu ässa alla (sellele ♥4 ristisignaaliks) ja ruutuemanda, mille partner võttis kuningaga (♥6) ja käis ♣5. Aeg lugeda kokku nuppe: sul ja laual on 18, järelikult väljamängijal ja partneril on 22. Väljamängijal on neist vähemalt 15 (Valter Raudmets EI AVA 14pp-ga!) ja partneril sisuliselt peab olema 7 – muidu ta ei passiks seda kontrat sisse, eriti kui vastane on kallis ja sina odavas. Ärtus tal punkte ei ole – avakäik ei saa olla ülalt kolmas, järelikult on väljamängijal 6 silma ruutus ja 9 ärtus ja edasi võid kaitsta lahtise kaardiga: risti emand, risti kuningas, pada kuningas, pada emand, risti äss, risti kuus partneri seitsme alla (hea et ma ei valinud passiivseks ristikäiguks seitset kombinatsioonist 7543) ja partner kasseerib veel padaässa, +500.

12.voorus vastased Kolk – Suurväli. Kohe esimeses jaos teenisime selle eest, et lasime end pakkumisest kõrvale tõrjuda – meil oli kahe peale 27 pildipunkti ja me ei saanud suudki lahti tehtud. Vastase ebaõnneks ei seisa meil mitte midagi ja kontrata kolmeta minek andis neile kuus miinust. Lehed olid sellised, et mul on käes (kallis odava vastu)

♠83
♥KS764
♦KES
♣ET9

ja kui vastane avab 2♠, siis väga ei kutsu see leht midagi ütlema (kontra oleks muidugi alternatiiv, aga ma ei tahtnud), teine vastane pani 4♠ ja Luksil oli:

♠S4
♥E5
♦ÄT9
♣ÄKS542

ning ka tal ei olnud eriti häid alternatiive.

Ühes jaos mängis Suurväli hästi nelja pada – kuigi leping oli surnult sündinud, võttis ta sealt maksimumi, mis saada oli:

♠S
♥ÄES98
♦K7653
♣E7

♠Ä986543
♥K3
♦Ä
♣864

ja VPV oli lubanud odavaid. Avakäiguks kaks ristit ja seejärel ruutulülitus. Suurväli võttis ässa, lõi risti lauda ja ruutu kätte, seejärel tõmbas trumpässa (tagant emand), läks ärtuga lauda, lõi ruutut, läks veel kord ärtuga lauda ja käis sealt mingi punase kaardi, ning kuna ta oli trumbi ära lühendanud, siis loovutas ainult 2 padatihi veel (mul oli ees KT72)


Muud jaod olid ka suhteliselt võitluslikud, kus meil läks natuke paremini, kuid viimases jaos vastased kuidagi imelikult ujusid 6♣-sse – ilmselgelt ei saanud nad hästi aru, mida nad teevad ja lõpuks üks ehku peale tõstis 5♣ kuude ning meil jäi üle vaid allahit tänada, et nad seitset ei pannud (see on kahest lõikest, mis mõlemad istuvad).

Järgmises voorus vastas Maastik – Karhulahti. Kõigepealt sain kätt harjutada väljamänguga:

♠S5
♥Ä9
♦ÄE65
♣ST864

♠K32
♥ET42
♦974
♣Ä53

VPV avas 1♠, PPV-lt 2♠ ja peale kahte passi balansseeris Leo 2NT-ga ning ma jäin mängima 3♣. Avakäiguks ♠10, mille PPV võttis ässaga ning käis tagasi ♠E. See lahendas enamuse pildipunktide küsimuse ja ma alustasin sellest, et käisin väikse ärtu laua üheksa alla sest ärtukadujat pole mul hästi kuhugi panna, aga on olemas variant, et KS on ees, kui ta sealt vahele paneb, siis saan teise ärtu käiguga endale kaks tihi käest juurde, et laua ruutukadujatest vabaneda. ♥9 võttis tihi (rahulolematu turtsatus ja pearaputus Maastikult) ja jätkasin laua ristisoldatiga. Tagant võeti ja käidi trumpi, ning nüüd käisin väikese risti ässa alla (teine pilt ei pudenenud), ruutuga emanda alla, ruutu äss ja väike ruutu, ning neljas ruutu oli seal käes, kus trumpi enam ei olnud, mistähendab, et ma sain ta kinni lüüa, loovutades vastastele vaid ühe ruututihi. Hiljem mõtlesin veel veidi parema mänguplaani välja – enne ristiässa tõmmet käia laua ÄE alt üks väike ruutu – kuna ♦K on praktiliselt kindlasti lõikes, siis saan ma neljanda ruutu igal juhul ära trumbata (eeldusel, et trump on 3-2) ja ma ei pea sõltuma sellest, kummas käes on kolmas trump. Kuigi antud jao puhul – kui kolmas trump oleks olnud VPV-l, siis oleks ruutu jagunud 3-3 ja mul poleks jälle kadujat olnud – aga vähemalt oli tegu hea mõttega.

Mingis jaos sain avakäigutesti:
♠K97654
♥K98
♦E
♣962

2♠___(DBL)___p__(3♣)
p____(3♦)____p__(4♦)
p____(4♥)____p__(4♠)
p____(4NT)___p__(6♣)

pakkumine jälle nagu olümpiaujulast välja karanud, aga avakäik tuleb leiutada. Uurisin ja vaagisin asja ja arvasin, et padakäik ilmselt ei ole perspektiivikas, ning kütsin välja ärtu – võib-olla väljamängijal on mingeid alternatiivseid plaane ärtulõikele ja ta ei taha lepinguga avatihil riskida ning paneb laua ässa. See käik töötas superhästi, sest lehed olid järgnevad:

♠T8______♠ÄS
♥ÄS72____♥53
♦ÄKS97___♦632
♣T2______♣ÄKES87

muidu saaks väljamängija (oletame, et padakäigu järel) tõmmata trumbid, käia ruutut, tuvastada, et mutt kukub, lüüa neljanda ruutu kätte, minna ärtu ässaga lauda ja viiendale ruutule ühe kallismastikaduja ära visata, nüüd aga tappis avakäik laua siseku ja leping läks taha. Huvitava aspektina tuvastasin, et ma tegin vea, et käisin avakäiguks ♥8 mitte ♥9 – kui nüüd väljamängija oleks eriti inspireeritud ning mängib lauast väikese (ja partneril ei ole kristallkuuli taskus), siis paneb partner ärtu kümne ja peale ärtu tagasikäiku (muud lasevad lepingu taas välja), võib väljamängija käia lauast ärtusoldati, kukutades mu 9 alla ja tehes ♥7 tegijaks. Aga noh, see ei olnud ka reaalne plaan.

Selles istumises oli ka jagu, mis saalis uudishimu äratas, kuna paljud jõudsid 6♦-sse trumbimastiga:
Ä974 – E862
võitev lahendus oli teha sisemine lõikus: väike ruutu kaheksa alla ja pärast lauast emand: emanda ees oli S3 ja taga KT5. Seda keegi ei suutnud teha, kaks väljamängijat said küll 12 tihi, üks 3NT-s ja teine 5♦-s. Meie Leoga lahendasime asja lihtsamalt ja jäime 3NT-sse.

14.voor Šarkanas – Jankunaite.
Vist eksisin avakäiguga: avasin 1♦, vahele 2NT (odavad), partnerilt kontra (tahaks midagi trammida) ja vastase 3♦ lõpetas pakkumise. Nüüd pean tegema käigu lehest:

♠KE87
♥E76
♦K42
♣K96

klassika ütleb, et peaks käima trumpi, ometigi sikutasin välja padakuninga, mille peale väljamängija hunniku asju lahku lõi ja sai 9 tihi. Trumbi (eriti ♦K!) käik võib-olla viiks lepingu taha (kuigi tegelikult vist siiski mitte, vastane saaks ärtumasti tegema panna...

Ühes jaos toimus meil naljakas ühepoolne pakkumine:

pass – 1♦ (rannakas, kui ühtlane siis 14-16)
3NT
seletus: mul oli kuuene kinnine risti ja miskipärast ma ei viitsinud avada. Tulemus: kuus ristit ja kolm ässa, just made.

Tõsisem pakkumisprobleem oli selles komplektis ka:

♠Ä84
♥ÄK82
♦ES954
♣E

avasin 1♦, partnerilt 1♠ (NAT, F1, kuid eitab geimisundivat jõudu). Tegin nüüd 2♥ - 14-16, 4♥ ja 5+♦, jäin seda mängima ja võitsin ületihiga ära. Partneri leht on aga

♠T96532
♥S63
♦Ä3
♣S6

ja kuna pada on 2-2, siis pole 4♠-ga probleeme (Kärp oli siiski suutnud selle Vallo ja Hannese vastu taha mängida). Mul on varemgi olnud tunne, et peaks olema mingi lahendus, kuidas näidata ära tugev ja ebaühtlane leht, milles on kolmene tugi partneri mastile. Võib-olla mängida selles kohas 2NT pakkumist sellena (ja ilma toeta pakkuda 2♥/3♣/3♦) või siis loobuda 2♥-st naturaalsena ja panna see leht sinna alla ja siis tuleks leida asenduskoht sellisele lehele (u. et 2♥ = maks, unbal, 3♠ ja 2NT = maks, unbal 1-2 pada, va. 55 odavad, millega saaks pakkuda 3♣ või 6+♦ (3♦)). Ei tea, niipalju ka mõelda ei viitsi.

15.voor Igor – Maks. Ei olnud midagi ülipõnevat, va. üks jaotus, kus Igor sattus suurte sidemeprobleemide otsa ja ei osanud valida õiget teed 3NT võitmiseks (aga see ongi selline keeruline jagu, kus püha tõde leida on raske). Üks huvitav koht oleks võinud tekkida Leole 4♥ lepingus:
♠KE
♥S62
♦ÄKE
♣97642


♠Ä72
♥ÄK954
♦752
♣83

Tehti padakäik. Nüüd kui tõmmata ärtu äss ja mõlemad vastased panevad masti, on küsimus, et mida teha edasi. Mastikombinatsiooni isolatsioonis vaadates on parim plaan käia väike ärtu vastu soldatit, mis garanteerib 4 tihi mastis suvalise 4-1 istumise vastu. Samas risti pikkus ja kehvus tekitab ohu, et vastased võivad võtta ärtu, 2 ristit ja siis käia paremalt poolt kolmanda risti ning edutada trumbitihi. Ma jälle ei tea, mis on õige (lisaks on veel variant, et käia väike ärtu ja kui mutti ei tule, siis panna väike, lootuses et kolmanda-neljanda mutiga ta hüppaks ette, kuid kolmanda mutiga ei pruugi seda teha, lootuses, et partneril võib olla duubelkuningas... jälle selline mõtlemise koht), aga igatahes trumbiässa peale kukkus tagant emand – ja nupud olid täpselt õiged, et teiselt poolt Txxx maha lõigata.

16.voor Rummel-Kalma
kõige huvitavam jagu oli, kus ma esimesest käest kallis tsoonis avasin 1♠ lehega:
♠ÄE8743
♥2
♦EST6
♣75

ja Luksil oli
♠K6
♥ÄK764
♦ÄK7
♣S64

ning ilge slämmihuvi. Õnneks siin töötas süsteem hästi – allpool 4♠ nivood olid ässad-kuningad küsitud ja sai geimis pidama – lisaks sellele, et vastastel on 2 ristit võtta, on ka trump 4-1 vastas ja ristikäiguga läheks 5♠ taha. Meie lauas juhtus selline veider lugu, et Kalma kontreeris 4♣ releed, kuid mina seda tähele ei pannud ja pakkusin sellele 4♥ (oma arust lubades kuningavaba lehte, kuid tegelikult näidates kahte sama tugevat kuningat), õnneks oli Luksil endal kolm kunni käes ja ta sai aru, et miks selline imelik vastus tuli (muidu oleks võinud ikka väga pahasti minna) ja pidurdas pakkumise maha. Rummel, kes samuti kontrat ei olnud näinud, käis midagi rohelist (ruutut vist) ja leping tuli 11 tihiga välja.

Igorile oli siin jaos 3NT (risti käiguga!) välja lastud – Maks avas 2♠ (♠+odav) ja Igor pani 3NT, mille peale käidi ♣10 ja lüliti kuhugi ümber... ai valus

Teno kurtis tagasiteel, et nemad Goncaga olid pakkunud seda jagu nii:
1♠___2♥
2♠___3♦
4♦___4♠

ja siis oli ta sõimata saanud selliste asjad eest
A) 1♠ avamine 9 punktiga
B) 4♦ pakkumine ilma risti kontrollita (mulle jäi see koht ebaselgeks ja Tenole kah)
C) que-bidi (4♠) läbipassimine
D) lihtsalt niisama, et ta nii loll on...

tore õhkkond paaris, ma pean mainima.

Üks ilus lihtne eliminatsioonijaotus oli ka (seekord küll vastastel): mängid 4♥ lehtedega:
♠ÄT54
♥ÄS62
♦S95
♣62

♠E96
♥KET985
♦ÄK
♣43

vastane võtab ära 2 ristit ja käib ruutut. Nüüd tõmbad ühe trumbi (jagus), seejärel teisegi, ♦ÄK, trumbiga lauda, ruutulöök kätte ja väike pada kümne alla ning kaardid kotti, 10 tihi.

Viimane voor Janis Bethers isaga
kohe esimeses jaos saatis saatan mu kiusatusse – olen kolmas käsi odavas kalli vastu ja leht on selline:
♠KS97
♥73
♦97
♣E7543

avasin 2♠ (poolblokk 5+) ja kui järgmine käsi passis (teades, et seal on ca 15 punkti vähemalt), siis tundus mulle, et asi võib suht halb olla. Kui ma seda ilma kontrata mängima jäin, siis oli kergendus suur, lauda pandi padasingel ning ma käisin neljata ja sain +6 IMPi. Taga istub mul:
♠ÄET62
♥S6
♦K64
♣ÄK2

ja hoopis vastastel seisab 4♠...

ühes jaos näitas Luks üles huvitavat mõttekäiku: mina avasin 1♣, vahele 3♦ ja tal oli käes:
♠ST932
♥S32
♦Ä4
♣762

ning ta pakkus sellega kohe 3♠ peale, kommenteerides hiljem et: noh, kui see asi jookseb sinuni ja sa kontreerid, siis ma pean 4♠ pakkuma, ma siis vaatasin, et pakun kohe 3♠ ära ja siis saad sa paindlikult reageerida. Ma küll ise arvan, et ma passiksin, aga otseselt vastu vaidlema ka ei hakka.

Selles voorus keerasin vist teise koha tuksi järgneva jaotusega: vastane avab kallis odava vastu 4♦, teine vastane tõstab 5♦ - pass – pass ja Leo kontreerib. Mul on käes:

♠T854
♥ES9864
♦S
♣T8

selge see, et kontra on tal trahviks (muidu ta kontreeriks 4♦ ära), kuid ega vastane kallis odava vastu niisama ka ei tõkesta. Arvasin, et tal on siis mingi ühtlasepoolne pahn (tõenäoliselt pika ristiga) käes ja jõudu laiali, ning et ilmselt ühes lepingus on 10 ja teises 11 tihi ja pakkusin 5♥, see sai kontra, avakäiguks käidi ♣S ja lauda pandi:

♠ES32
♥T5
♦K96
♣ÄK53

nagu arvata võib, siis selle laua üle ma just eriliselt õnnelik ei olnud (ja seniajani arvan, et partner oli veidike uhhuu, et sellega kontreeris, ilmselt (minu mahitusel) võetud õlu enne viimast vooru ei olnud hea mõte). Õnneks kaitse oli maksimaalselt sõbralik: võtsin avakäigu ässaga ja käisin väikese trumbi, millele hüpati ässaga ette ja hakati partnerile lööki andma – risti 10 võttis tihi. Nüüd käisin väikese ärtu laua 10 suunas – see sai tihi ja mõlemad vastased panid masti ja kuna ma lauas olin, sain risti kuningale oma ruutu ära visata – vastane trumpas ärtukuningaga. Järgnenud ruutuässa lõin kinni ja ja käisin pada vastu lauda. Eest pandi krohvi, tagant võeti äss ja selle asemel et ristit käia ja mind sundida uuesti pada käima (ja pärast veel ühte ristit käia ja niimoodi endale ka kolmas pada tihi kindlustada), võeti ka teine kõrge pada ära. Kaheta ja -300 (õige kaitse puhul on see kas 800 või 1100, ei viitsi arvutada).
Piinlik lugu on jah, et kuna 4♦ pakkujal on mustad mastid niipidi, siis läheb 5♦ taha (tegelikult isegi kaheta, kui kolm ringi ristit käia, sest partnerile edutub teine trumbitihi). Kui nad ei oleks, siis oleks vist 12 tihi, 11 päris kindlasti. Ja hoolimata Leo kontra aferistlikusest, pean seekord süü enda peale võtma – eksisin lihtsa põhimõtte vastu: “kui midagi tuksi läheb, tee nii, et süüdi jääks partner!”, lõppeks oleks tal võinud ja ka 2 trumbitihi olla. No mis seals' ikka, tegelikult oleks võinud me ju ka teise koha peale jääda (viimane matš jäi viiki), aga Teno-Gonca said Maksilt-Igorilt ilge ketuka ja nood läksid meist mööda, Sven-Vasja olid juba liiga palju ees, neid me ei oleks püüdnud. Kuna võistlus oli üks olulisemaid etappe aasta 2010 koondise valikul (järgmiseks aastaks mingit valikturniiri ei tehta, kuna erilisi võistlusi ei ole), siis mul on pisike kahtlus, et 2010 saab koondis olema väga sarnane 2008 omaga.