Tuesday, July 31, 2007

Eile lasin end Laural Harry Potteri filmi vaatama meelitada. Selliste filmide puhul tekib mul alati küsimus:"Aga kuidas siis filme tehti, kui eriefekte polnud?" - kaadrid olid nii muljetavaldavad, et kogu film tervikuna jättis positiivse mulje, kuigi lugu ennast nagu polnudki (võrreldes raamatuga parasjagu nuditud). Asi lõppes sellega, et laenutasin Lauralt viimase raamatu ja nüüd ootab see lugemisjärge... Aga enne tuleb Hobbi järjekordne triloogia läbi närida. Neile, kes lugenud pole, soovitan soojalt - kvaliteet on kõrgem kui Potteri lugudel, ainult et kohati teeb kirjanik "Balzac'ki" - mingeid kirjeldusi riietusest ja söögist on natuke paljuvõitu ja lugu läheb käima üsna aeglaselt... aga kui hoog on sees, siis jääkski lugema. Ja noh, eesti keeli teda väga ilmunud pole (ma ei tea, kas üldse midagi peale "Salamõrtsuka õpilase" (ühe triloogia esimene raamat) ja inglise keeli on teda raskem lugeda kui Potterit, mis on kirjutatud ju väga lihtsas keeles. Sellel ilmselt põhinebki Potteri edukus - iga oinas saab rahus lugeda, väidetavalt olevat ka Agatha Christie suure populaarsuse taga paljuski fakt, et ta kirjutas väga lihtsas keeles. Aga noh, seda salata ei saa, et Potter on ka täitsa mõnus lugemine, seda enam et teda võib juba kohustusliku kirjanduse nimekirja kanda - kuus raamatut loetud, ei saa ju seitsmendat lugemata jätta. Keegi võiks Zelazny Amberi-sarja lõpuni ära tõlkida....
kuidas müüa sama plekihunnikut neljale kundele:
möödunud nädalal juhtunudki selline veider lugu, et tuli üks tüüp ja tahtis saada paarkümmend tahvlit. Tõstsime Valloga selle valmis, aga tüüpi ei kuskil, küll aga tuli üks teine tegelane, kellel oli vaja umbes täpselt sama kogust sama pikki tahvleid. Mis siis ikka, panime talle koorma peale ja hakkasime uuesti sorteerima. Poole sorteerimise peal tuli teine tegelane, kellel oli vaja umbes täpselt sellist kogust, nagu meil parasjagu valmis oli... seega siis koorem peale ja uut sorteerima. Sai see valmis, aga kundet endiselt kuskil polnud ja oh üllatust - tuli veel üks tegelane kellel oli jälle vaja umbes-täpselt seda kogust, mis meil olemas oligi, nii et sai taas manöövrit korratud. Lõpuks ilmus välja ka algne kunde, sorteerisin talle paki valmis (Vallo oli juba suvitama sõitnud)... viis paki minema, aga pärast selgus et talle see plekk ikkagi ei sobi, aga lubas ühte teist võtta... näis mitu korda toda plekki müüa õnnestub

Thursday, July 26, 2007

Eelmine nädal siis tõestati ära, et minu silme ees kaartidega vehkimine pole hea mõte. Nimelt tegi Joosep Mutt lõputööd, mille jaoks ta korraldas järgneva katse: näitas inimesele paarikümne millisekundi (see on kuradima väike aeg) jooksul pilti ja inimene pidi kaheksa näo seast valima, millist neist ta näinud oli. Mingi aja jooksul katset varieeriti, nii et näidati mitut pilti ja küsiti, et milline nägu tuli viimasena. Ja vahepeal tehti mõned pildid hägusemaks jms. Ma küll ei tea, mida ta täpselt tõestama pidi, aga märksa huvitavam oli asja juures võistlusmoment - kuidas ma tunnen nägusid ära võrreldes teiste katsejänestega (huvitav, et eesti keeli seda sõna kasutatakse, ma arvasin, et enamus katseid tehakse hiirte peal) - seda, et udusemaks töödeldud pilti on raskem ära tunda, võin ma ka ilma igasugust teadust tegemata öelda. Väidetavalt oli mu tulemus olnud viiest testi teinust parim. Ja ometigi oli tegemist kaheksa näoga, mida keegi ei olnud varem näinud, seega alustasime võrdsest positsioonist. Kaarte aga olen ma oma elus nii palju näinud, et tegemist on juba "vanade tuttavatega" ja seega ma peaksin olema võimeline neid kiiremini identifitseerima, lisades veel juurde suhteliselt hea perifeerse nägemise, on selge, et ma sageli ei pea kaarte vaatamagi, vaid lihtsalt korraks nägema ja sellest piisab nende äratabamiseks. Vähemalt Mutil läks hästi - sai oma diplomi kätte, näis kas mul ka kunagi õnnestub...

Wednesday, July 25, 2007

Kuigi ma pole vahepeal pikka aega midagi ploginud, on kuuldused minu surmast enneaegsed – otse vastupidi, olen elus terve ja hea tuju juures. Pika pausi ajal viibisin Eesti tüdrukute koondise kaptenina Itaalias, juunioride EMil. Eks nüüd siis kirjutan kilde olustikust ja mängudest, nii palju kui mulle praegu veel meenub, kui tüdrukuil midagi huvitavat meenub või teistmoodi tundub, siis eks nad võivad täiendada ja ma viin parandused sisse.
10.juuni hommikul oli start Tartust. Vaatasime, et kui 9.30 bussiga minema hakata, siis jõuab parasjagu 1h30m enne lennuki väljumist lennujaama ja läksime Maarja ja Pihlaga selleks ajaks bussijaama. Selgunud tõsiasi, et see buss on küll täiesti olemas, kuid liigub ainult reedeti ja pühapäeviti. Noh, pole ka eriline katastroof, 10.00 buss oli sõiduplaanis täiesti olemas. Kõrval aga üks vuntsiga papi küsis, et kas oleme huvitatud, et ta meid sama raha eest ära viiks. Nõustusime siis sellega, tulemus oli 2 tundi vanas ja väsinud Honda Civicus (ruumi küll oli õnneks piisavalt), mis ei lagunenudki tee peal ära ja jõudsime lennujaama piisava varuga. Edasine logistika laabus tänu Triinu eeltööle suhtkoht ladusalt, Malpensa lennujaamast (kas ainult minule seostub see nimi sõnapaariga “halvasti mõtlema”?) bussiga Milaano keskvaksalisse ja rongiga kiiresti ning mugavalt (2h) Milaanost Veneetsiasse. Ainuke kriitiline moment tekkis kohas nimega Madonna di Piave (või midagi muud sarnast), kuhu me Veneetsiast rongiga saabunud olime ja kust me pidime Jesolosse edasi navigeerima. Samal ajal, kui me veel veidi ähmis olekuga plaani pidasime, et kust infi hankima minna, sõitis ette buss suure ja särava kirjaga Lido di Jesolo. Ja bussijuhid olid abiks pileti ostmisel, ise oleks võinud end itaaliakeelse piletiautomaadi juures ilmselt lolliks mõelda. Edasi saime õppetunni Itaalia vahemaade hindamise süsteemis – kui bussijaamast pidi meie hotelli olema paarsada meetrit, siis minu tagasihoidlikul hinnangul oli see u. 2 km. Ja kui õhtul küsisime mere ja mängupaiga kauguste kohta, siis anti vastused 40 ja 100m, reaalsed vahemaad olid vast paarsada ja 500 m. Aga noh, see selleks, ükski neist kaugustest polnud ka ülejõukäiv, va. see kõige esimesem, sest reis oli tolleks ajaks kestnud juba ca 13 tundi ja pampudega ning väsinult seda 1,5 km läbida ei olnud just kõige mõnusam. Hotell oli selline tore pereettevõte, kus pidevalt kõlas “pappa” ja “mamma” - kogu pere vehkis seal tööd teha, noorem põlvkond rääkis isegi inglise keelt (umbes minu moodi – keeleõpetajais ilmselt tekitaks õudu, aga vajalikud asjad saab aetud). Perepoeg, kes meiega peamiselt jantis, tundus meeldiva hajameelse ja sõbraliku tüübina ning kogu pere suhtus meisse väga sõbralikult, isegi ema, kes midagi peale itaalia keele ei rääkinud. Kohale jõudes tekkis selline veider vahejuhtum, et meid oodati sinna alles järgmiseks päevaks (ilmselt oli kuskil tekkinud infosulg, arvatavasti korraldusbüroo ja hotelli vahel). Suurt numbrit sellest ei tekkinud, pandi meid ööseks tubadesse “kolmandal” korrusel (mis meie keeli tähendab neljandat) ja otsustati järgmine päev asja lähemalt uurida. Kõrgus oli jälle üks igavene tüütus, sest kuigi lift ideoloogiliselt eksisteeris, oli tegu sellise laheda kapi moodi asjaga, kus tuli ise uksi (2 komplekti) avada ja sulgeda, et ka teised saaksid seda kasutada. Hotellituba ise oli selline aus ühika moodi asi, aga paraku selgus, et konditsioneeri seda küll ei olnud. Ja siis hakkas juba tema soodne asukoht vastu töötama – kuna ta oli linnakese (ilmselt Itaalia vaste Võsule aga mastaapidelt oluliselt suurem) peatänava (väidetavalt euroopa pikim kõnnitee, 15 km) ääres, siis oli meil öösiti valikuvõimalus – kas panna aken ja kannatada palavust ja õhupuudust või siis jätta lahti ja üritada magada läbi tänavamelu. Välistemperatuur oli ka öösiti vähemalt +23 (umbkaudu, aus hinnang temperatuurile oleks “vastikult kuum”), aga vähemalt meri oli isegi minu jaoks talutavalt soe – vette minnes ei olnud mingit probleemi, ükskõik kas öösel kell 12 või hommikul kell pool kaheksa. Sestap siis võistkonnale algaski enamvähem iga päev ujumisega enne hommikusööki. Järgmisel hommikul registreerisime end sisse, millegipärast tundus papile, et meil peaks olema kaks meest ja kolm naist – huvitav kelle dokkumendist ta vale soo välja oli lugenud, kuid kui ta oli kaks korda üle küsinud, siis jäi ta lõpuks uskuma, et meid on üks ja neli. Oluliste kohtadega tutvumas käies olid esimesteks tuttavaiks, keda ma nägin, loomulikult “lätlased” Tihas ja Mell, kes kurtsid oma kurba saatust seoses rongiliiklusega – nad olid sõitnud Ryanairiga Rooma ning sealt edasi rongiga Veneetsiasse, ühesõnaga umbes nagu meie, ainsa vahega, et kui meie rongisõit kestis 2 tundi, siis nende oma 7,5. Edasi randa ja siis kokkupuude itaalia köögiga. Perepoeg tuli küsima, et mida me süüa tahame, üldiselt olime nõus kõigega, mida ta välja pakkus, leppisime siis midagi kokku. Siis selgus, et lõunasöök on neil kahekäiguline – 2 praadi (ei mingit suppi, üheks päevaks kauplesid neiud tiramisu teise prae asemel) ja õhtusöök oli ka veel eraldi, tavaliselt tarbisime pitsat (mul ei õnnestunud kordagi seda valides alt minna). Veider lugu oli, et enamasti toodi pitsa mulle pildiga taldrikul ja tüdrukuile täiesti valgeil taldrikutel. Lõpuks leidsime sellele seletuse – tüdrukuile pole mõtet pildiga taldrikut tuua, kuna nad niikuinii tervet pitsat ära ei söö ja seega pilti ei näe. Aga jah, näljasurma ohtu ei olnud, mina sain tavaliselt 1,5 portsu, kuna Maarja on suht vähese söömaga. Kuna kuumus ja närvipinge olid üsna suured, siis sellest hoolimata võtsin ma reisiga 3-4 kilo alla (tõlkes: teksad, mis enne kippusid ilma püksirihmata natuke rebadele vajuma, tahavad praegu lihtsalt jalast jooksu pista). Palavus roiutas nii läbi, et kui esialgu oli plaanis vabal päeval Veneetsiasse turistitama minna, siis reaalses elus juhtus see, et päev sai konkreetselt maha molutatud ja taastutud.
Tagasi tulemisel jooksis logistika suhteliselt ilusasti, aga omad närvikõdimomendid olid sealgi. Näiteks buss Jesolo-Veneetsia sõitis pool tundi kauem kui sõiduplaanis ette nähtud, aga sellest hoolimata jõudsime veerandtunnise varuga Venezia Mestre rongijaama. Halvem uudis oli, et kiirrong oli välja müüdud, aga õnneks läks 20 minuti pärast järgmine rong, mis sõitis küll tund aega kauem. Seega jõudsime me Milano keskvaksalisse 2.30 enne lennuki väljumist, kuid lennujaam asub teadagi paar-kolmkümmend kilomeetrit linnast väljas. Õnneks buss startis suhteliselt kohe ja sõitis 1.30 asemel (millega ta tuli) 1.05-ga, nii et lennujaama jõudsime 1.20 enne väljumist. Ja siis juba aega oli, seda enam, et lennuki väljalend viibis pool tundi. Veidral kombel jõudis ta Tallinnasse pool tundi enne ettenähtud aega, järgmine päev tuli meile Tartu Lennujaamast üks tüüp plekki ostma ja siis ma küsisin talt, et kuidas see on võimalik, mille peale ta kostis, et tõenäoliselt oli tegu soodsa tuulega, siis see asi täitsa toimib. Aga elusalt ja tervelt me tagasi jõudsime.
Allpool kiirülevaade turniiri käigust:
Esimeseks vastaseks oli meil Taani, kus võistkonnas oli neli tüdrukut, vanim neist 15-aastane. Samas 2 neist olid tuntud bridgemängijate võsud ja väidetavalt oli mõni neist mängima hakanud 8-aastaselt. Õnneks olid nad turniiri alguse puhul vist piisavalt närvis (Maarjalt küsis üks, et kas see on ta esimene “tõeline” suurvõistlus ja teatas, et juba see suur saal ajab ta närveerima) ja tulemuseks oli meie 25:5 võit. Suurima panuse andis viimane jagu, kus mõlemas toas jõuti 6NT-sse.
♠102..............♠ÄK865
♥ÄK862........♥E
♦E1072..........♦ÄK9
♣93...............♣ÄKS10
pada jagub 4-2 (Nordil neljane) ja risti emand on lõikest väljas, kuid ruutu soldat on Südi käes duublis ja leping peaks välja tulema. Triinu sai avakäigu ♣E alt ja tal ei olnud 12 tihi võtmisega raskusi. Muidu, kui neutraalse avakäiguga tõmmata ära ♦ÄK, siis soldat kukub ja väljamängija võib lihtsalt ♥E deblokeerida ja risti välja pakkuda, saades 2 pada, 3 ärtut, 4 ruutut ja 3 ristit, kuid Taani neiu pakkus kõigepealt väikse pada välja. Saades uuesti käigule risti ässaga, tõmbas ta 2 pada, veendudes selle kehvas jagumises ja seejärel võttis ära oma tihid punastes mastides. Viimast punast kaarti tõmmates oli seis seega selline:
♠ -......8
♥x......-
♦10....-
♣9.....KS
Nord pidi pada hoidma ja nüüd võis oma töö teinud ♠8 juba minema visata, jättes kätte ♣KS. Kuna Pihel Südis pidi hoidma oma neljandat ärtut, siis oli ta sunnituda tagant ♣E singliks viskama. Nüüd lauast risti ja kui Nordilt selle peale väike risti tuli, oli selge, et tal on käes veel 1 pada ja Südil ♣E ja ♥S (sest viimane ärtu ei olnud Nordil), kuid väljamängija viimase jaotuse puhul ei osanud seisu välja lugeda ja lõikas – kaheta.
Selle matši ajal juhtus minuga veider seik – läksin kinnisesse tuppa (meie omad olid seal NS) skooreriks, aga selgus et seda ei pea tegema, bridgemate'i süsteemi sisestatud tulemusest piisab. Kuskil teise jao lõpupoole tõstis kohtunik kõva kisa. Selgus, et ma olin maha maganud sellise teabe, et kinnisesse tuppa ei tohi üldse minna (captains' meetingul seda oli vist tõesti mainitud, aga mul oli see kõrvust mööda läinud). Kupatati siis mind üles vugraphi, lahtisesse tuppa ma ei saanud minna, kuna ma olin paari jagu juba näinud. Seal oli meeldiv, sai jälgida üle kantavat lauda ja samal ajal jooksid kõrvalekraanil muude matšide tulemused ja lepingud ning tulemuseks oli see, et ma nii enda kui tüdrukute närvide säästmise huvides veetsingi matšid vugraphis, kuna ka sealt sai piisava ülevaate toimuvast. Trahvi me selle vooru eest küll saime, aga see ei olnud mitte minu tõttu, vaid seepärast, et ühes toas läks natuke ajast üle. Kokku saadi selles voorus trahve kolmes matšis, hiljem läks vist kogu turniir kõigile trahvivabalt.
Teises matšis tuli vastaseks Iisrael. Kohe esimeses jaos läksid Jane-Triinu õhutõrjesse 4♥ vastu, kolmandas Pihel-Maarja läksid slämmi poole teele ja käisid 5♥ taha (avakäik singlist ja löök tuli sisse) ning vastane ronis pooleks punktidega geimi ja peale viite jagu oli seis 0:33. Edasi läks elu natuke paremaks (mh. Jane-Triinu ronisid kah pooleks punktidega geimi) ja tulemuseks jäi viik. Viimases jaotuses seisis jälle slämm:
♠ ÄS962......♠-
♥Ä86...........♥K97432
♦ÄT963.......♦S
♣-................♣ÄK9753
Maarja ja Pihel pakkusid rahulikult:1♠ - 2♥
3♥ (tugevam kui 4♥) ja slämmi ei olnud raske jõuda. Pihel lõi 2 väikest ristit lauda ja kui trump jagunes 2-2, siis tuli leping välja. Risti oli 5-2 vastas ja selle orki lendas Tšehhi väljamängija, kes matšis Läti vastu lõi ära ainult ühe risti ja üritas siis tihisid nõuelda. Kuna juuditüdrukud said ületihi, siis läks meil 1 IMP kadudesse.
3 matš, vastaseks Inglismaa
kolmandas jaotuses tekkis huvitav point (tegelikult isegi 2) – tugeva 1♣ avangu vastas oli:♠E
♥KE64
♦T983
♣ÄE64
Jane vastas sellega 3♠ (1-4-4-4) ja peale Triinu signoffi 3NT-s läks ise slämmi poole teele, küsides 4NT-ga ässasid ja kui üks oli puudu, siis pani 6NT. Esiteks võiks selles kohas pigem mängida Gerberit (4♣ küsib ässa) ja 4NT jätta kutseks (nagu selle lehega paras olekski tegelikult).Teiseks võiks slämmi minnes pakkuda 6♣ - avaja teab vastaja jaotust ja valib parima slämmi (vähemalt teoreetiliselt, kunagi eelmise aastatuhande lõpus jättis Luks mu 4-2ga 6♦ lepingusse). Praegu oli veidi paremaks lepinguks 6♣, aga ka see läheb taha, nii et midagi suurt hullu ei juhtunud.
Neljandas jaos jõudsid Maarja-Pihel ainsana kahe saali peale padalepingusse (ja said ühtedena vähestest positiivse tulemuse oma liini):
♠KE85........♠ST93
♥ÄKET......♥S432
♦S52...........♦4
♣T6............♣E874
Maarja avas 1NT, Pihel tegi Staymani ja Maarja vastas 2NT (süsteemselt lubab mõlemat kallist ja maksimumi, mina seda lehte maksiks poleks küll hinnanud, aga see selleks). Nüüd tegi Pihel 3♥-ga ülekande oma paremasse kallisse ja 3♠ jäigi lepinguks, selle peaks saama taha ajada, aga kaitse seda ei suutnud.
12. jaotuses jõudsid Jane-Triinu 6♠ lepingusse:
♠ÄE8752.......♠KS93
♥3..................♥ÄK6
♦S854............♦Ä72
♣K8..............♣ÄT7
ja avakäiguks tuli ülevalt ♦E. Triinu uuris vaenlaste konventsioonikaarti ja tuvastas, et KE-st peaksid nad kuninga käima ja seepärast käis hiljem ruutut vastu soldatit. Ebaõnn. Tegelikult saab lepingu aga sunniga ära võita, kuna avakäijal on ruutus KET9 ja ristis ES9532. Avakäik tuleb peetada ja seejärel võtta ära kõik oma tihid (ruutus võib viisakuse pärast Viini löögi teha, aga kui seisu õigesti välja loed, siis pole praegu oluline). Viimast pada tõmmates on sul lauas ♣ÄT7 ja käes ♦S ja ♣K8, ning vaenlane ei saa säilitada pidurit mõlemas odavmastis. Inglased jõudsid koguni 7♠ lepingusse ja sellel ei olnud teadagi mingit šanssi.
Neljas matš oli Itaalia vastu ja tegemist oli täieliku korvpalliga – 20-s jaotuses jagati välja 140 IMPi. Juba esimeses jaos suutsid Jane-Triinu välja lasta 3♥ lepingu, kus saali tüüptulemus oli 2♥ -1 ja järgnes mõlemapoolne väljaviskamine, mis paraku andis Itaaliale paarkümmend IMPi rohkem kui meile. Õnne ka väga ei olnud: kõige karmim oli jaotus, kus tuli mängida viite (parem nelja) või seitset – 12 punkti 15 vastas ja kaheksane trumbimast ilma ET9-ta ja avakäigust pekstakse üks kõrvalmastidest lahti. Lõige istub ja seisab 7. Itaallased jõudsid kuidagi kuute, meie omad piirdusid geimiga. Ja kaks korda jäi lepingut mängima teine käsi, mis võimaldas vaenlastel teha parim avakäik. Väga inetu lugu juhtus eelviimases jaos, kus Jane-Triinu lasid pakkumise täiesti ujuma:
♠ -..............♠KET9753
♥K5...........♥ÄE9
♦ÄKS943...♦86
♣S9852......♣3

1♦......(DBL)......1♠
3♣......................4♠
nüüd sai see vist kontra, igatahes hakkas Jane midagi põdema, otsustas oma lehte veel korra pakkuda (nagu 3♣ pakkumisest poleks juba piisanud, igastahes ühtegi pada see küll ei lubanud) ja pani 4♠-st minema. Lõpplepinguks oli 5♦ kontraga ja -800, 4♠ on piiripealne, kas tuleb välja või mitte (lahtise kaardiga peaks saama taha võtta, ütleb GIB). Teises toas olid vastased omadega slämmi roninud, kuigi nii Pihlal kui Maarjal on väikseid põhjuseid kontreerida (ühes käes 2 ässa, teises käes Sxxx padas ja tunne, et jagu peaks kehvasti istuma), ei saa neid ka üleliia süüdistada, et kontreerimata jäi. Ja kuna leping läks kaheta, siis oleks ikkagi -7 tulnud (nüüd -12).
Viies matš – Läti. Tuli ebameeldiv kaotus, turniiri lõpuks selgus, et tegemist oli lätlaste ainsa võiduga. Kohe esimeses jaotuses karistati ära distsipliinipuudus: Triinu oli avanud 1♦ ja pärast ei julgenud ära kannatada partneri trahvikontrat kolmele padale (♠3/♥S9/♦KT96532/♣ÄE2). Ega see kolme pada kaitsmine väga moos ei olegi, aga üheta ta läheb (partneril on ♠ÄES9), kuid 4♦ läks 300 eest. Järgmises jaotuses eksiti mõlemas toas: Maarja ei peetanud 3NT vastu pademandat Exxx-st, kui käidi laua singelsoldati poole (käsi oli pada pakkunud) ja tuli ületihi. Lahtise kaardiga saab selle lepingu küll kuidagi võita (ütleb GIBi analüüs), aga vugraphis läks Lorencs selle kaheta. Hullem lugu aga juhtus teises toas, kus vaenlane otsustas sooritada lehega ♠E975/♥S5/♦ÄES♣ÄS98 ülepakkumise 1NT (kallis odava vastu). Järgnenud põgenemises ei suutnud aga Jane-Triinu 2♥ ära kontreerida (ühel neist on ♥E842) ja laekus kõigest 300. 10-s jaotuses aga ei taibanud Maarja plusse teenida. Ta tegi lehest ♠ÄT5/♥97/♦Ä9842/♣754 avakäiguks ♥9, sellele järgnes väike-väike- kümme ja nüüd väljamängija käis pada. Kui Maarja oleks tihi saades uue ärtu käinud (kas ruutu ässa võttes või võtmata jättes), siis oleks ta löögi kätte saanud ja leping oleks taha läinud. Eksinud oli ka muidugi väljamängija – enne pada mängimist (tal on seal KESxxxx), pidi mängima 3 ringi ristit (E vastu ÄKSxxx-i) ja ristidele 2 kadujat minema viskama. Matš oleks võinud vägagi nutuselt lõppeda, aga õnneks jäid Läti tüdrukud ainsana kahe saali peale geimi lehtedega:
♠Ä5..............♠KE87
♥ÄKEST8....♥97654
♦E85.............♦Ä2
♣S7..............♣ÄE
kus peale tugeva 1♣ avapakkumist hakkas vastaja lõpuks oma ärtu kvaliteeti põdema ja pani pidurid peale.
Kuuendaks vooruks Poola vastu pandi tüdrukud vugraphi mängima. Üldiselt said nad omadega suht hästi hakkama, kuigi tuli 7:23 kaotus, siis suuri miinuseid tuli ainult kahes jaotuses, aga eriti Jane-Triinu mängust oli näha, et närvid pidid väga püsti olema: pakkumises stiilinäited:
2.jaotus: 2♣ avapakkumise vastas on Janel ♠974/♥E74/♦ÄKT982/♣3 ja ta pakkus 2♦ (relee) ning passis 2♥ vastuse läbi. Oli hea (kuigi kuna ♦ES kukuvad, siis tuleb ka 3NT välja).
3.jaotus: pakuvad 1♦ - 1♥; 1♠ - 2♣; 2♠ - p... 2♣ oli selles kohas checkback ja 2♠ lubas maksi ja kolmest tuge ärtule. Läbipassimise põhjuseks oli see, et checkbacki tegijal on 7pp ja viiene ärtu ning kolmene pada, mis oli 2♣ pakkumise põhjuseks, seda ma küll ei tea.
6. jaotus: 1♥ - 1♠; 2♣ - 2♦; 2♠ - p... 2♦ on neljanda masti sund, aga leht jälle oli hoopiski midagi muud: 4-1-4-4 jaotus ja 9pp. Ei juhtunud jälle midagi halba.
12.jaotus: avab Jane Multiga ja Triinu pakub lehega ♠T85/♥972/♦ÄK87/♣ÄT2 3♦ (süsteemselt “kutse nelja kallisse”), Jane panigi 4♠ ja läks kaheta, teises toas poolatarid mängisid 3♠ lepingut.
...............♠-
...............♥ÄT3
...............♦EST64
...............♣K7653
♠KES763.............♠T85
♥854....................♥972
♦53......................♦ÄK87
♣E8.......................ÄT2
.................♠Ä942
.................♥KES6
.................♦92
................♣S94
Maarja tegi ♦E avakäigu, mille väljamängija võttis, käis trumbi käe suunas ja tagasi laua kümne alla, mille Pihel võttis ja lülitus ärtusse ning peale kolme ärturingi käis kaitse uue ruutu. Väljamängija võttis selle lauda ja trumpas ruutu kätte (et võtta ära potentsiaalne ähvardus Südi käest), tõmbas trumbid lõpuni ja Nord jäi odavmastides sundi ning leping tuli välja.
15.jaotus: algab pakkumine 1♣ - 2♦; 2♠ ja nüüd Triinu 8pp ja 3253 jaotusega ei pakkunud mitte 4♠ vaid 3♠ (nagu lubaks lisajõudu), kuid õnneks Jane 4♣ cue-bidi peale ei hakanud oma kontrolle pakkuma vaid pidurdus 4♠-s.
17.jaotus: algab pakkumine (1♠) - DBL – (p) – 1NT, (p) – ja nüüd pakkus Triinu 14pp ja ühtlase jaoga miskipärast 2NT. Kommentaar vugraphi kommentaatorilt: “she had the world's most obvious pass”.
Eks juhtus asju ka teises toas, nt. kaitses 1NT vastu käis Pihel välja ♣T9xxx-st ja Maarjal oli KE8x. Väljamängija peetas avatihi ja mängis muid maste ning asi lõppes sellega, et kui Maarja käis mingi kallismasti läbi (ta oleks võinud kõrge risti ära võtta vahepeal, oleks lihtsam olnud), siis Pihlal tekkis illusioon, et neljane risti on väljamängijal ja ta loopis ärtukadujate asemel ära hoopis ristitegijad (oleks ühegi alles hoidnud, oleks kaitse ikkagi 7 tihi kätte saanud). Kõige valusam aga oli 16. jaotus, kus Maarja ei osanud õigesti lahendada trumbimasti ÄET87 vastu K954. Kõrvalmastides võeti 3 tihi ära ja käidi pada trumbi edutamiseks. Maarja trumpas kõrgelt ja oleks pidanud järeldama, et kui 1♦ (poolakas) avanud käes on neljane pada ja vähemalt neljane ruutu, siis oleks normaalne paigutada sinna ärtusingel – kui tal on täpselt neljane ruutu, on tal 4144 jaotus ja kui on pikem, on ikkagi 4153 kaunis tõenäoline. Kahjuks proovis ta ärtut tõmmata ja kolmas soldat edutuski alttihiks, kui teine tuba oli osamängus peatunud.
Ühest jaost kirjutati ka New York Timesi bridžiküljel, link on siin: http://www.nytimes.com/2007/07/14/crosswords/bridge/14card.html?ex=1185336000&en=6344a3f581634a51&ei=5070
midagi head seal küll ei ole, aga vähemalt ei saanud nad “Best Disaster” auhinda, nagu õnnestus minul ja Leol 2000 juunioride EMil.
7.matš oli turniiril viimaseks jäänud Türgi vastu ja tuli jälle väike kaotus – mõned halvad otsused meilt, mõned head vastastelt, sekka veidi patserdamist. Taas päästis suuremast kaotusest vastase rumalus: seitsmendas jaotuses otsustas vaenlane, et masti, kus on ÄKSxxxx vastu Txx-i (seega siis 10-ne) on 3NT-s parim lahendadada lõikega esimesel ringil (sidemeid kontrolltõmbeks ja lõikuseks teisel ringil oli hulgim ja üks mast oli juba lahti löödud avakäigust). “Ei vedanud” ja täiesti teenimatud 13 IMPi laekusid.
8.matš – Saksamaa. Vahelduseks tuli üks matš ka päris hästi välja, kuid veatust mängust rääkida ikkagi ei saa. Avakäiguprobleem selline: vastane pakub 3♣ - 3NT ja sul on:♠ÄKS
♥ÄE732
♦S62
♣85
kuna sul vastaste tihimastis midagi ei ole, siis oleks normaalne tõmmata ♠Ä ja vaadata, mis edasi saab, Pihel aga valis käigu ärtu alt ja lasi lepingu välja. Hullem on see, et endal seisab 4 kummaski kallis, hea uudis aga see, et teises toas jõudsid vastased 6♥ ja ära ei läinud mitte 14 vaid ainult 7 IMPi.
9.matš – Rootsi. Vahepeal oli ülekanne umbes ja seetõttu hakkasin ma vaatama seisust -27. Edasi läks jälle paremaks, aga päris viigini jõuda ei õnnestunud. Hull lugu juhtus neljandas jaotuses, kus Jane-Triinu lasid välja 6♥ (ei suutnud taibata, et väljamängijal on ♦ singel), Pihel mängis aga taha 4♠ (suht normaalse plaaniga mängis) ja tegi lõpus veel vale nõudluse, mistõttu läks kaheta (aga see ei lugenud eriti midagi).
10.matš – Holland. Nüüd tuli väsimus ja hakkas haamriga virutama – enne viimast nelja jagu oli laual veel 12:18, siis aga läks ära 38 IMPi ja tulemuseks jäi 4:25. Esimestes jagudes ei olnud ülearu õnne – Holland võitis ära ühe pika odavmasti pealt pressitud 3NT ja pooleks punktidega kalli geimi, samas kui Jane-Triinul läks taha täpselt 50%-ne slämm, mida teine tuba ei pakkunud, lõpp aga oli üsna ebameeldiv – kõigepealt ei suutnud Pihel ära arvata, kuidas üheksast masti ilma emandata lahendada (pakkumises oli taas olemas vihje, et ühel käel on lühike risti, kuid Pihel mängis tipust), siis kontreeris Maarja pooleks jõuga osamängu ilma igasuguse põhjuseta, siis ei hindas Maarja pakkumise seisu valesti ja pakkus järgnevuses (1♣) - DBL – (p) – 2♦ (7-10, 5+) - (p) – 2NT, arvates, et see sunnib geimi ja viimases jaos käis Jane geimi taha.
11.matš – Norra. Enne viimast matši mainisin tüdrukutele, et hea on mängida, võimalused on tõusta kuuendale kohale ning isegi 0:25 kaotus ühtegi kohta ei langeta. Kahjuks aga fokuseerisid Jane-Triinu pigem viimasele lausepoolele, tulemuseks oli kaotus 1:25 (Pihel-Maarja mängisid saali vastu oma laua umbes viiki). Untsu läks nii kaitse kui pakkumine, kõige markantsem näide on viiendas jaotuses: Precisioni 2♣ avangu vastas oli
♠K9765
♥93
♦ÄE876
♣K
2♦ releele tuli vastuseks 3♣ (min, kuuene) ja nüüd otsustas Jane selle mõnevõrra mõistetavalt passida. Kahjuks oli siiski klapp olemas ja neli pada tõrjumatu leping. Pihlal – Maarjal tekkis pakkumises ka üks tõrge:
♠Ä432......♠-
♥KE5.......♥Ä98
♦ÄKS7.....♦ET94
♣53..........♣KT9874
..................1♦
1♠..............2♣ (mõlemad odavad)
2♥(4SF)....3♣
3♦....
ja nüüd tekkis lahkarvamus neljanda masti sunni interpreteerimisel – vastaja arvas, et see forsseeris geimi, avaja aga arvas, et mitte ja passis läbi. Õige peaks olema et neljas mast sunnib geimi, eriti kui oleks olnud võimalik teha kohene kutse 3♦-ga.
Vastastel oli taas õnne ka paari täis pressitud asja pealt ja nii see suur kest tuligi.
Kokkuvõttes siis tulemuseks 134,5 VP-d (12,2 matšist) ja 9-s koht 12 võistkonna seas. Tegemist tüüpilise Eesti võistkonna esinemisega – tabelis umbes kahe kolmandiku peal, viimastele kohtadele kaotamine ja viimases voorus kest umbes omasuguselt võistkonnalt (ise olen selliste asjadega paar-kolm korda hakkama saanud). Butleris Maarja-Pihel -0,18 (-36 IMPi) ja Jane-Triinu -0,6 (-120 IMPi). Rehkendasin ka rubriikide kaupa, kust meil sisse ja välja tiksus IMPe (ei pruugi olla 100% tõde, seda enam et vaatasin võrdlust ühe laua, mitte kogu saali vastu, samuti ei võta arvesse seda, et “kus oleks võinud...”).
Väljamäng (kus lepingu saatus sõltus pigem väljamängijast) +46
Kaitse (kus lepingu saatus sõltus pigem kaitsjatest) -75
Ületihid (või alternatiivne geim, pudipadi ühesõnaga) +5
Alttihid (kus mõlemas toas taha mindi) +11
pakkumine, sisaldab nii õnnestunud kui ebaõnnestunud otsuseid, nt. “geim pakkumata” sisaldab nii positiivseid deltasid teise toa osamängu vastu kui negatiivseid, kus mindi teise toa osamängus taha.
Slämmipakkumine:
Slämm pakkumata (teises toas pakutud) -13
Slämm pakutud (teises toas pakkumata) 0
Slämmikutses taha minemine -11
Geimipakkumine:
Geim pakkumata -95
Geim pakutud +4
Vale geim -47
Õige geim +22
Tõkestamine (nii õigustatud, kui mitteõigustatud) +18
Tõkestamata jätmine (teine tuba tõkestas) -22
Õhutõrje -11
Osamänguvõitlus +59
Segases seisus võitlus (kui polnud selge, kellel mida seisab) -6
Kontreerimine -12
Kontreerimata jätmine -6
Vastase kontra osamängule +12
Pakkumises ujumine -30
ühesõnaga – peamiseks kirstunaelaks osutus geiminivool pakkumine – kas jäeti geimid pakkumata või siis sageli pressiti vales kohas. Suur miinus kaitse eest oli tingitud peamiselt sellest, et ei suudetud vastaste piiripealseid geime taha võtta – vastastel tuli välja väga palju selliseid lepinguid, mis kohe mitte kuidagi ei oleks tohtinud tulla. Arvata oli, et osamänguvõitlus võib olla selle võistkonna kõige tugevam külg (seepärast, et mul endal see nii on ja ilmselt suudan ma seda ka kõige paremini õpetada), aga ikkagi pluss sellest rubriigist oli meeldivalt suur. Pluss väljamängu eest oli tore, aga kõige rohkem üllatas mind plussi jäämine kategooriates “ületihid” ja “alttihid” - olin ma ju ometi soovitanud sellistele asjadele mitte mõelda, vaid lepingud kindla peale täis mängida ja vastaste omad taha ajada (aga jah, see viimane osa jäi kuidagi nõrgaks). Peamised miinused paaride kaupa olid minu arust: Jane-Triinul ebakindlus pakkumises – isegi kui oli teada, mida peaks tegema ei olnud 100% kindlust et seda ka tehakse, sageli tuli mingi pakkumine veel, põhjendusega, et “aga äkki võib geim olla” ja ebaklapiga hakati tihti omavahel võitlema, sageli jõuti pooleks jõu ja hea klapita kolmandale kõrgusele (3NT-sse isegi), ühesõnaga põhjendamatu optimism, et “äkki saab parem”, kui reaalne elu näitab, et tavaliselt ei saa. Ja kaitse oli sageli pimedas kobamine. Maarjale ja Pihlale ei olegi midagi väga konkreetselt ette heita - üldiselt pakkusid nad kindlalt, st. et teadsid, mida nad teevad, aga puudu võis jääda agressiivsusest ja võimest vastaseid eksima sundida. Rutiinne bridž on küll hea asi, kuid kui enda mängutase ei ole vaenlaste omast parem ja sisse tuleb vigu (ja nendest sellel tasemel ei pääse kuidagi), siis tuleb vastane ka eksima sundida, pelgalt rutiini pealt neid üle ei mängi. Kohati tundus puudu jäävat ka individuaalsest tehnikast ja jaotuse lugemise/paigutamise oskusest, aga see on vähemalt asi, mis ajapikku areneb.